Räpina family names and bynames
The article examines the creation of family names on the example of Räpina parish. Family names were derived from authentic bynames by the pastor J. F. Heller, who had previously collected vocabulary items for a dictionary and shown interest in the bynames of peasants. In his register of parishioners, begun in 1816, he collected different families’ formal and spoken bynames and nicknames.
Heller used German, South Estonian and Russian name suffixes, which he combined with German vocabulary elements. Many name suffixes were already in existence in longer local bynames. Some repeating name suffixes had not been consciously chosen, they emerged by chance and later began to be used as independent name suffixes. In this way, the new suffixes -kind ja -land developed from the ends of bynames and the -nd derivational suffix found in the local language, e.g. the byname Naruski + the suffix -nd = the family name Naruskind, by analogy to which the family name Häide + -kind = Häidkind was created. The use of the local derivational suffix -ng could have motivated the use of the suffix -ing (archaic in German), e.g. Viki + -ng = Vikking > Parma + -ing = Parming. The derivation developed beyond that as well: Härso + -ing = Härsing > suffix -sing, e.g. Jaago + -sing = Jagosing.
By combining name suffixes, Heller capably shortened many bynames. He was also clearly motivated by the desire to obtain rhythmically appropriate names, which would be similar in length and sound to the exotic-sounding bynames that he had become familiar with in Räpina. Many of the longer Räpina family names are compound names containing two bynames.
The second half of the article deals with the etymology of the bynames chosen as sources for Räpina family names. The bynames examined herein are mostly opaque and derived from personal (given) names.
Of the bynames whose etymology is discussed in the article, two (Viia and Mäleto), can be considered to be based on ancient personal names. By contrast, the bynames Häide and Rikandi are more likely based on medieval loan names (< Germanic Heidrich and Richard). However, it is not impossible that these personal names were known in Estonia even before the 13th century.
Most of the bynames discussed in the article are of Russian origin: Haavakari, Härso, Kiisla, Kontka, Krõssi, Kriguli, Parma, Rumaski and Siila. Having been in contact with the local Russian minority and with immigrants, Räpina represents a good example of a naming system that has gradually adapted personal names arriving from a neighbor language over the centuries. Peasants’ bynames in Räpina have tended to be linguistically opaque, but they have played a central role in the naming system. Thanks to the unique system of family name derivation, the old Räpina bynames live on to the present day.
Aabrams, Vahur 2013. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. – Raasakõisi Setomaalt. Setomaa Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. (= Seto Kirävara 6.) [Värska]: Seto Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, 231–256.
Dal´ 1955 = В. И. (Владимир Иванович) Даль. Толковый словарь живого великорусского языка. Т. I–IV. Москва.
DLF = Duden Lexikon der Familiennamen von Rosa und Volker Kohlheim. 2008. Mannheim jt: Dudenverlag.
Ehrlich, Miralda 2006 [1931]. Ajaloolist traditsiooni Räpina kihelkonnast. Räpina ja Kahkva valdadest. http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/rapina/ (15.01.2019).
EKNR = Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll, Marje Joalaid, Arvis Kiristaja, Enn Ernits, Mariko Faster, Fred Puss, Tiina Laansalu, Marit Alas, Valdek Pall, Marianne Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika Šteingolde, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop 2016. Eesti kohanimeraamat. Toim. Peeter Päll, Marja Kallasmaa. Eesti Keele Instituut, Võru Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
EPNR = Eesti perekonnanimeraamat. Käsikiri. Eesti Keele Instituut, Võru Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum.
Kallasmaa jt 2017 = Marja Kallasmaa, Udo Uibo, Peeter Päll. Eesti perekonnanimeraamatust. – Keel ja Kirjandus 12, 926–938.
Kask, Arnold, Heli Laanekask 1987. J. F. Helleri eesti-saksa sõnaraamat. – Keel ja Kirjandus 8, 468–479.
Must, Aadu 1995. Nimi ajalooallikana. – Allikad ja uurimused = Sources and Research. (= Pro Ethnologia 3.) Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 156–170.
Must, Mari 2000. Vene laensõnad eesti murretes. [Tallinn]: Eesti Keele Sihtasutus.
PA I = Polnische Akten I, 1582–1591. 1970. – Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 5. Hrsg. Oleg Roslavlev. München.
PA II = Polnische Akten II, 1586–1616. 1973. – Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 7. Hrsg. Oleg Roslavlev. München.
PA IV = Polnische Akten IV, 1583–1590. 1973. – Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 6. Hrsg. Oleg Roslavlev. München.
Petrovskij, Nikandr 2005 = Н. А. Петровский. Словарь русских личных имен: более 3000 единиц. Москва: Русские словари: Астрель: АСТ.
PTK I = Valdek Pall 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Tallinn: Valgus.
Rajandi, Edgar, Michel Dequeker 1981. Anthroponymes et toponymes d’origine latine et française en Estonie. – Congressus Quartus Internationalis Fenno-Ugristarum. Budapestini habitus 9.–15. Septembris 1975. Pars III. Acta sectionis linguisticae. Budapest, 359–363.
Rev 1601 = Die Revision Livlands 1601. Estnisches Siedlungsgebiet. 1967. Hrsg. Oleg Roslavlev. (= Hefte zur Landeskunde Estlands 3.) Wolfratshausen-Waldram.
Rev 1627 = Das Dorpater Land 1624/27. 1965. Hrsg. Oleg Roslavlev. (= Hefte zur Landeskunde Estlands 1.) Wolfratshausen-Waldram.
Rev 1638 = Liivimaa 1638. a. maarevisjon. Eesti asustusala. I. Kaguosa. 1041. (= ENSV Riigi Keskarhiivi Tartu osakonna toimetused 1 (7).) Tartu: Teaduslik Kirjandus.
Ritsing, Richard 1984. Räpina perekonnanimedest. – Räpina radadel. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 159–161.
Roos, Eduard 1961. Eesti muistseist isikunimedest. – Keel ja Kirjandus 6, 341–352.
Roslavlev, Oleg 1975. Siedlungsgeschichte des Estenlandes. Zur Siedlungsgeschichte des Kirchspiels Rappin (Kreis Werro). München.
Saar, Evar 1999. Inemisenimmi ja kotussõnimmi läbikasumisõst Räpinä kihlkunnan. – Õdagumeresoomõ veeremaaq. Läänemeresoome perifeeriad. Toim. Karl Pajusalu, Tõnu Tender. (= Võro Instituudi toimõtisõq 6.) Võro: Võro Instituut, 80–92.
Stoebke, Detlef-Eckhard 1964. Die alten ostseefinnischen Personennamen im Rahmen eines urfinnischen Namensystems. (= Nord- und osteuropäische Geschichtsstudien IV.) Hamburg: Leibniz-Verlag.
Sukunimet = Pirjo Mikkonen, Sirkka Paikkala 1992. Sukunimet. Toinen painos. Helsingissä kustannusosakeyhtiö Otava.
Superanskaja, Aleksandra 2010 = Александра Васильевна Суперанская. Словарь народных форм русских имен. – Москва: Книжный дом "ЛИБРОКОМ".
Unbegaun, Boris Ottokar 1995 = Унбегаун, Б.-О. Русские фамилии. Перевод с английского. Москва: Прогресс-Универс.
VEV = Võro-eesti-võro sõnaraamat. https://synaq.org/ (vaadatud 15.01.2019).
Wiedemann = Ferdinand Johann Wiedemann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.
Arhiiviallikad
1. Rahvusarhiiv
PR = EAA.1269.1.796 – Räpina koguduse personaalraamat 1816–1831, 1851.
EAA.1865.2.71/1–7 – 1826. a hingeloenduse vaherevisjoni Kahkva, Meeksi, Palo, Räpina, Ruusa, Veriora mõisa ja Räpina kirikumõisa revisjonilehed.
EAA.1865.2.70/13–19 – 1816. a hingeloenduse samade mõisate revisjonilehed ja ümberkirjutuslehed.
EAA.1865.2.70/5, 7–12 – 1811. a hingeloenduse samade mõisate revisjonilehed.
EAA.1865.2.70/1–4 – 1795. a hingeloenduse Kahkva, Meeksi, Palo ja Räpina mõisa revisjonilehed.
EAA.1865.2.132/13 – 1816. a hingeloenduse Urvaste mõisa revisjonilehed ja ümberkirjutuslehed.
EAA.567.3.191 – Räpina mõisa (kogu kihelkond) 1738. a spetsifikatsioon ja vakuraamat.
EAA.567.3.190 – Räpina mõisa (kogu kihelkond) 1625. a maksualuste talupoegade nimekirju (säiliku alguses), 1731. a spetsifikatsioon ja vakuraamat.
2. Rootsi riigiarhiiv
SRA 1688 = SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar 55410/36. – Livland Revisionsjordebok 1690 (1687-1692). Dorpats krets. Sockarna: Wendau, Rappin, Pölwe, Rauge, Neuhausen. Rootsi Riigiarhiivi säiliku digikuju Rahvusarhiivi Saagas, milles sisaldub muu hulgas Räpina mõisa (kogu kihelkond) vakuraamat ja maarevisjon 1688.
