The journey of the letter õ into written Estonian
The article explains that the pastor of Äksi, the writer Otto Wilhelm Masing (1763–1832), proposed in his Ehstnische Originalblätter für Deutsche (Original Estonian texts for Germans) (1816) that a separate letter, not included in the standard Latin alphabet, be taken into use for the Estonian õ sound. Masing hailed from the eastern Estonian dialect region, where the õ sound is more common than in other dialects. This could be one of the reasons why Masing noted the importance of õ in Estonian and began searching for a way to mark it in writing. Masing knew Russian, which has the õ sound and a corresponding letter for it, and indeed made his suggestion following the example of Russian. On the basis of Masing’s letters to J. H. Rosenplänter, the article describes the search for a suitable form for the letter intended to denote the õ sound. The article examines how Masing explained his suggestions for the improvement of the Estonian orthography in his German-language writings and the criticism that these suggestions received from his contemporaries. The critical or supportive reviews of J. A. Hirschhausen, W. F. Steingrüber, and J. H. Rosenplänter are summarized, attention is given to the opinions of the founder of the new orthography Eduard Ahrens, and examples are given of the journey of the letter õ into written Estonian as connected to the popularization of the new orthography in the 19th century. The õ sound in Estonian was first published in the form in O. W. Masing’s Pühhapäwa Wahhe-luggemissed (1818). In July 1819, the typesetter Carl Michler suggested to Masing the form õ, which is still in use today.Ahrens, Eduard 1843. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalsches Dialektes. Erster Theil: Formenlehre. Reval.
Ahrens, Eduard 1853. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Erster Theil: Formenlehre. 2., umgearbeitete Auflage. Reval: Kluge und Ström.
Ahrens, Eduard 2003. Eesti keele Tallinna murde grammatika. Esimene osa: vormiõpetus. Tlk. Kristiina Ross. Teine osa: lauseõpetus. Tlk. Kristi Mets, Kristiina Rebane, Mailis Salvet. – Uue ajastu misjonilingvist. Eduard Ahrens 200. Koost. ja toim. Kristiina Ross. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 75–429.
Eestirahwa = Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud. 1869. [Koost. Johann Voldemar Jannsen.] Tarto Wannemuine-selts.
Helle, Anton Thor 1732. Kurtzgefasste Anweisung zur Ehstnischen Sprache, in welcher mitgetheilet werden I. Eine Grammatica. II. Ein vocabularium. III. Proverbia. IV. Ænigmata. V. Colloquia. Halle: Stephan Orban.
Helle, Anton Thor 2006. Lühike sissejuhatus eesti keelde 1732. Saksa keelest tlk. ja järelsõnad kirj. Annika Kilgi, Kristiina Ross. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, B3a.
Hirschhausen, Jacob Johann Anton 1821. Ueber einige Vorschläge zur Verbesserung der ehstnischen Orthographie. – Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache XIII, 20–21.
Hirschhausen, Jacob Johann Anton 1827. Ausführliche Anzeige und Beurtheilung der Schrift. Beitrag zur Ehstnischen Orthographie von O. W. Masing 1824. Reval: Johann Herrmann Gressel.
Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre fuer beide Hauptdialekte, den revalschen und doerptschen; nebst einem vollstaendigen Woerterbuch. Riga und Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch, 3.
Kask, Arnold 1932. Mõni sõna õ-tähe tarvituselevõtust. – Eesti Keel 4, 115–119.
Kask, Arnold 1958. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel XIX sajandi eesti kirjakeeles. Eesti NSV Teaduste Akadeemia. (= Emakeele Seltsi toimetised 2.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Kask, Arnold 1970. Eesti kirjakeele ajaloost I. Tartu Riiklik Ülikool, eesti keele kateeder. Tartu.
Kask, Arnold 1976. Kuidas tuli õ-täht eesti keelde. – Keel, mida me uurime. Koost. Mart Mäger. Tallinn, 177–180.
Kirjad = Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. I (1814–1818), 1995; II (1819–1820), 1996; III (1821–1823), 1996. Koost. Leo Anvelt, Eva Aaver, Heli Laanekask, Abel Nagelmaa. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Masing, Otto Wilhelm 1816. Originalblätter für Deutsche. Dorpat, 50–51.
Masing, Otto Wilhelm 1818. Pühhapäwa Wahhe-luggemissed. Tartu.
Masing, Otto Wilhelm 1820. Vorschläge zur Verbesserung der Ehstnischen Schrift. Dorpat.
Masing, Otto Wilhelm 1821a. Luggemisse lehhed. Tarto: J. C. Schünmann.
Masing, Otto Wilhelm 1821b. Õppetus kuida neid luggemise lehti kassuga prukida. Tartu: J. C. Schünmann.
Masing, Otto Wilhelm 1824. Beitrag zur Ehstnischen Orthographie. Dorpat: Schünmann.
MN = Otto Wilhelm Masing 1821–1823, 1825. Marahwa Näddala-Leht. Tartu, Pärnu.
Rosenplänter, Johann Heinrich 1821. Vorschläge, die ehstnische Orthographie betreffend. – Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache XIII, 47–75.
Rosenplänter, Johann Heinrich 1822. Welche Wörter mit einem õ geschrieben werden müssen. – Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache XIV, 145–148.
Ross, Kristiina 2016. Eesti filoloogia sünd ja kirikulaulude tõlked. – Keel ja Kirjandus 8–9, 652–668.
Steingrüber, Wilhelm Friedrich 1826. Bemerkungen über O. W. Masing’s Beitrag zur ehstnischen Orthographie von einem Freunde der ehstnischen Sprache. Pernau: J. G. Marquardt.
