ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society cover
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
Impact Factor (2022): 0.3
Fonoloogiline varieerumine eesti keeles kolme nähtuse näitel; pp. 177–201
PDF | 10.3176/esa66.08

Authors
Liisi Piits, Mari-Liis Kalvik
Abstract

Phonological variation in Estonian on the basis of three phenomena

This paper examines phonological variation in Estonian, focusing on three main areas of variation: word-initial /h/, palatalization in i-stemmed words with a (CC)V̅C structure, and quantity degrees. The pronunciation fixed in the Dictionary of Standard Estonian (ÕS 2018) is subject to variation, and the variants reflected in the dictionary are not always the ones that seem to be preferred in the usage. Variation causes problems in the text to speech synthesis system, where it is necessary to give preference to one of the pronunciation variants in the text analysis process, and therefore it is important to identify which variant is more common among language users. The study is based on a reading experiments conducted with 191 informants. The article consists of two parts: a description of the speech corpus collected by experiments and an overview of the research results.

The study revealed that according to our results, word-initial /h/ was pronounced 92% of the time, probably due to the formal situation of the reading experiment and written text. So it is doubtful that text-to-speech synthesis would become more natural if, in 8% of cases, the /h/ is not pronounced at the beginning of the word.

Palatalization occurs among more than half of the pronunciation instances in only 5 out of the 36 words. The results confirm that the palatalization of the consonants lnstd at the end of i-stemmed Estonian words with a (CC)V̅C structure is generally untypical. Thus, there is no reason to palatalize these words in a synthetic speech.

In the case of almost 50 examined words, it was possible to determine which quantity degree (second or third) the informants preferred the most. Additionally,words were divided into eight groups according to the part of speech and word syllable structure, in order to make it possible to draw inferences about other words of the same group as well. In two groups the third quantity degree dominated, in the other two the second quantity dominated. The other four groups did not exhibit unified pronunciation patterns.

References


Alumäe, Tanel, Ottokar Tilk, Asadullah 2018. Advanced rich transcription system for Estonian speech. – Human Language Technologies – The Baltic Perspective. Proceedings of the Eighth International Conference, Baltic HLT 2018. Ed. by Kadri Muischnek, Kaili Müürisep (= Frontiers in Artificial Intelligence and Applications 37.) Amsterdam: IOS Press. 
http://doi.org/10.3233/978-1-61499-912-6-1

Asu, Eva Liina, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras 2016. Eesti keele hääldus. (= Eesti keele varamu II.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Boersma, Paul, David Weenink 2021. Praat: Doing Phonetics by Computer. 
https://www.fon.hum.uva.nl/praat/ (02.05.2021).

Cui, Kaili 1999. Sõnaalguline h eesti keeles. Bakalaureusetöö käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis.

Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Koost. Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. Koost. Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Koost. Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA.

EKK 2020 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2020. Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA.

Hint, Mati 1968. Ortoeepia normeerimise probleeme. – Keel ja struktuur 2. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 2–123.

Kaalep, Heiki-Jaan, Kadri Muischnek 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kalvik, Mari-Liis, Liisi Piits 2015. Lugemiseksperiment fonoloogilise varieerumise uurimiseks. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 6 (3), 49−77. 
https://doi.org/10.12697/jeful.2015.6.3.02

Kalvik, Mari-Liis, Liisi Piits 2017. Varieeruva vältega sõnad: häälduseelistused ja määramisraskused. – Mäetagused 68, 83−100. 
https://doi.org/10.7592/MT2017.68.kalvik_piits

Kalvik, Mari-Liis, Liisi Piits 2019. Sõna esinemissagedus ja tähenduste eristamise vajadus häälduse mõjutajana. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 10 (1), 71−88. 
https://doi.org/10.12697/jeful.2019.10.1.04

Kalvik, Mari-Liis, Liisi Piits 2021. Fonoloogilise varieerumise kõnekorpus. 
https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08971L

Keem, Hella 1970. Tartu murde tekstid. Eesti murded III. Toim. Salme Nigol. Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Keem, Hella, Inge Käsi 2002. Võru murde tekstid. Eesti murded VI. Toim. Aldi Sepp. Eesti Keele Instituut. Tallinn: [Eesti Keele Sihtasutus].

Laugaste, Gerda 1956. Konsonantide palatalisatsioon eesti keeles. – TRÜ toimetised nr 43. Ajaloo-keeleteaduskonna töid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 74–85.

Mesipuu, Margit 2007. Sõnaalguline h. Magistritöö käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis.

Must, Mari, Aili Univere 2002. Põhjaeesti keskmurre. Häälikulisi ja morfoloogilisi peajooni. Toim. Eevi Ross. (= Eesti Keele Instituudi toimetised 10.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Piits, Liisi, Mari-Liis Kalvik 2017. Varieeruva vältega sõnade hääldusuuringud kõnesünteesi teenistuses. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 13. Toim. Margit Langemets, Maria-Maren Linkgreim, Helle Metslang. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing, 123−140. 
http://dx.doi.org/10.5128/ERYa13.08

Piits, Liisi, Mari-Liis Kalvik 2019. Palatalisatsioonist ühesilbilistes i-tüvelistes pika vokaaliga sõnades. Roos närtsis, sest vaas oli tühi. – Keel ja Kirjandus 7, 513−533.

Põld, Enel 2016. Pika vokaali järgse konsonandi hääldus i-tüvelistes sõnades eesti murretes. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool. 
https://dspace.ut.ee/handle/10062/51894 (02.05.2021).

Päll, Peeter 1986. Eesti noomeni silbistruktuur ja aktsent. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia ühiskonnateaduste osakond. 

Tanning, Salme 1961. Mulgi murdetekstid. Eesti murded I. Toim. Aili Univere. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Teras, Pire 2019. Sõnaalgulise /h/ hääldus samadel kõnelejatel avalikus ja argisuhtluses. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 10 (1), 211−231. 
https://doi.org/10.12697/jeful.2019.10.1.11

Teras, Pire, Karl Pajusalu 2014. Palatalisatsioonist ja prepalatalisatsioonist spontaanses eesti keeles. – Keel ja Kirjandus 4, lk 257–269.

Vare, Silvi 1984. Omadussõnaliited tänapäeva eesti kirjakeeles. Tallinn: Valgus.

Õigekeelsussõnaraamat 1976. Toim. Rein Kull, Erich Raiet. Tallinn: Valgus.

Back to Issue