Acoustically as well as perceptually, Estonian quantity degrees are a complex phenomenon, depending on durational differences, pitch contour, intensity, sentence context, etc. The aim of the article is to find out how much variation there is in the perception of quantity degrees, what causes the variation, and how perception correlates with the acoustic features of quantity degrees. To achieve this goal, we conducted a perception test with 216 participants in which the participants were asked to evaluate which quantity degree (second or third) they heard in the word. Each word was pronounced with four different human voices and five different syntactic voices, and the same pronunciation case was asked to evaluate with and without the sentence context.
Quantity degree perception varies from person to person, and listeners themselves often change their determination depending on whether they heard the word in or out of context. The listener’s own quantity degree preference has no more influence on the assignment of a pronunciation heard in the context of a sentence than on the assignment of a pronunciation heard out of context. A word heard in context is perceived more in the third quantity degree than the same word heard out of context. The listener’s dialectal background may in some cases be important for quantity degree discrimination. In human voiced speech, the values of the acoustic features varied widely, with the mean values of the basic quantity degree duration ratio being more characteristic of the third quantity degree. In synthetic speech, quantity degree ratings were more in line with acoustic feature values. The quantity degree classification ability on the basis of the acoustic features was moderate.
Artikli eesmärk on välja selgitada, kui palju esineb väldete tajumisel varieerumist, millest varieerumine sõltub ja kuidas väldete taju akustiliste tunnustega korreleerub. Selle eesmärgi täitmiseks korraldasime tajukatse, milles 216 osalejat hindasid kümne nn varieeruva vältega sõna väldet. Varieeruva vältega sõnadeks nimetame sõnu, mille puhul on täheldatud nii teise- kui ka kolmandavälteliste paralleelvormide esinemist, st nende sõnade välde varieerub isikuti. Iga sõna oli loetud nelja erineva inimhääle ja viie erineva sünteeshäälega ning sama hääldusjuhu väldet paluti määrata nii lausekontekstis kui ka sellest väljalõigatuna. Vältemäärang on isikuti varieeruv ja ka kuulaja ise muutis sageli vältemäärangut olenevalt sellest, kas ta kuulis väldet lauses või üksiksõnana. Kuulaja enda välte-eelistus ei mõjuta lausekontekstis kuuldud hääldusjuhu määramist rohkem kui kontekstita kuuldud hääldusjuhu määramist. kontekstis kuulduna tajutakse sõna sagedamini kolmandavältelisena kui kontekstita kuulduna. Kuulajate murdetaust võib mõnel juhul osutuda väldete tajumisel oluliseks. Inimhäälega kõnes varieerusid akustiliste tunnuste väärtused suurel määral, põhilise vältetunnuse, kestussuhte keskmised väärtused olid pigem kolmandale vältele omased. Sünteeshäälega kõnes olid hinnangud enam väldete akustiliste tunnustega kooskõlas. Diskriminantanalüüsi põhjal jäi akustiliste tunnuste alusel väldete klassifikatsioonivõime mõõdukale tasemele.
Asu, Eva Liina, Pärtel Lippus, Pire Teras, Tuuli Tuisk 2009. The realization of Estonian quantity characteristics in spontaneous speech. – Nordic Prosody. Proceedings of the Xth Conference, 49–56.
Asu-Garcia, Eva Liina, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras (eds.) 2016. Eesti keele hääldus. (= Eesti keele varamu II.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Boersma, Paul, David Weenink 2018. Praat: doing phonetics by computer. [Arvutiprogramm.]
Eek, Arvo 1975. Observations on the durations of some word structures. – Estonian papers in Phonetics 4. Tallinn: Academy of Sciences of the Estonian SSR, Institute of Language and Literature, 7–54.
Hint, Mati 1968. Ortoeepia normeerimise probleeme. – Keel ja struktuur 2. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 2–123.
Kalvik, Mari-Liis 2005. Välted muutuvas rannikumurdes. – Keel ja Kirjandus 3, 209–222.
Kalvik, Mari-Liis, Liisi Piits 2017. Varieeruva vältega sõnad: häälduseelistused ja määramisraskused. – Mäetagused 68, 83–100.
https://doi.org/10.7592/MT2017.68.kalvik_piits
Kalvik, Mari-Liis, Liisi Piits 2021. Fonoloogilise varieerumise kõnekorpus. Speech Corpus of Phonological Variation. Center of Estonian Language Resources.
https://metashare.ut.ee/repository/browse/552d68aa7a9e11eba6e4fa163e9d4547e7d7d638cdf042d8a6d39e44d442b01d
Krull, Diana 1998. Perception of Estonian word prosody. A study of words extracted from conversational speech. – Linguistica Uralica 34 (3), 167–171.
https://doi.org/10.3176/lu.1998.3.02
Krull, Diana 2006. Väldete tajust eesti keeles. – Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat XIII (2000–2003). (= Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia XIII.) Stockholm, 147–154.
Lee, Albert, Yasuaki Shinohara, Faith Chiu, Tsz Ching Mut 2023. Perception of vowel and consonant quantity contrasts by cantonese, english, french, and japanese speakers. – Proceedings of the 20th International Congress of Phonetic Sciences, 2477–2481.
Lippus, Pärtel 2011. The acoustic features and perception of the Estonian quantity system. (= Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 29.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Lippus, Pärtel, Eva Liina Asu, Pire Teras, Tuuli Tuisk 2013. Quantity-related variation of duration, pitch and vowel quality in spontaneous Estonian. – Journal of Phonetics 41(1), 17–28.
https://doi.org/10.1016/j.wocn.2012.09.005
Lippus, Pärtel, Karl Pajusalu 2009. Regional variation in the perception of Estonian quantity. – Nordic Prosody. Proceedings of the Xth Conference.
Meister, Lya 2011. Eesti vokaali- ja kestuskategooriad vene emakeelega keelejuhtide tajus ja häälduses. Eksperimentaalfoneetiline uurimus. (= Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 30.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
https://dspace.ut.ee/handle/10062/18924
Meister, Lya, Einar Meister 2012. Aktsendikorpus ja võõrkeele aktsendi uurimine. – Keel ja Kirjandus 8–9, 696–714.
https://doi.org/10.54013/kk658a10
Pajusalu, Karl 2022. Prosody. – The Oxford Guide to the Uralic Languages. Ed. by Marianne Bakró-Nagy, Johanna Laakso, Elena Skribnik. 1st edn. Oxford University Press, 868–878.
https://doi.org/10.1093/oso/9780198767664.003.0043
Päll, Peeter 1986. Eesti noomeni silbistruktuur ja aktsent: [ettekanne] soome-eesti kontrastiivseminaril (Helsingi, 1986). – Ars Grammatica KKI-44. Tallinn: Eesti NSV TA ühiskonnateaduste osakond.
Piits, Liisi, Mari-Liis Kalvik 2021. Fonoloogiline varieerumine eesti keeles kolme nähtuse näitel. Emakeele Seltsi aastaraamat 66 (2020). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 177–201.
https://doi.org/10.3176/esa66.08
Ping, Wei, Kainan Peng, Andrew Gibiansky, Sercan O. Arik, Ajay Kannan, Sharan Narang, Jonathan Raiman, John Miller 2017. Deep Voice 3: Scaling Text-to-Speech with Convolutional Sequence Learning. arXiv.
https://doi.org/10.48550/ARXIV.1710.07654
Sahkai, Heete, Meelis Mihkla 2019. Intensiivsus, rõhk ja välde eesti keeles. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 10 (1), 191–210.
https://doi.org/10.12697/jeful.2019.10.1.10
Schiel, Florian 2015. A statistical model for predicting pronunciation. – ICPhS 2015 Proceedings. http://www.internationalphoneticassociation.org/icphs-proceedings/ICPhS2015/proceedings.html.
Vainio, Martti, Stig-Arne Grönroos, Peter Smit, Antti Suni, Oliver Watts 2014. Deliverable D2.2. Description of the final version of the new front-end.
https://simple4all.org/wp-content/uploads/2014/11/Simple4All_deliverable_D2.2.pdf
