The Estonian abessive shares characteristics with almost all Uralic languages, which have abessives, caritives or privatives. As many other Uralic languages, the Estonian abessive emerges in both verbal (as the -mata form) and nominal forms (as -ta). The nominal and verbal abessive forms are optionally complements of the preposition ilma ‘without’ in Estonian. The agglutinative features and rich case system of Estonian is not matched by its non-Finnic contact languages in the European area. The focus of the study is how the verbal abessive fits into the functional gaps in the verbal paradigms of newly developed and analytically expressed tenses such as the perfects. A corpus study supports the hypothesis that the -mata form is taking on more verbal properties and losing nominal properties in its developments towards a construction expressing the negation of the perfect.
Aikhenvald, Alexandra 2008. Versatile cases. – Journal of Linguistics 44, 565–603.
https://doi.org/10.1017/S002222670800532X
Aikio, Ante = Luobbal Sámmol Sámmol Ánte 2022. Proto-Uralic. – The Oxford Guide to the Uralic Languages. Ed. by Marianne Bakró-Nagy, Johanna Laakso, Elena Skribnik. Oxford Guides to the World’s Languages, 3–27.
https://doi.org/10.1093/oso/9780198767664.003.0001
Argus, Reili 2008. Eesti keele muutemorfoloogia omandamine. (= Humanitaarteaduste dissertatsioonid 19.) Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Argus, Reili, Annika Bauer 2020. Muutevormide ilmumine eesti keelt esimese keelena omandavate laste kõnesse. – Philologia Estonica Tallinnensis 5, 17−57.
https://doi.org/10.22601/PET.2020.05.01
Bybee, Joan L., Östen Dahl 1989. The creation of tense, and aspect systems in the languages of the world. – Studies in Language 13, 51–103.
https://doi.org/10.1075/sl.13.1.03byb
Bybee, Joan L., Revere Perkins, William Pagliuca (eds.) 1994. The evolution of grammar: Tense, aspect, and modality in the languages of the world. Chicago, London: University of Chicago Press.
CHILDES Estonian = Eesti lastekeele korpus.
https://sla.talkbank.org/TBB/childes/Other/Estonian
Comrie, Bernard 1985. Tense. Cambridge Textbooks in Linguistics. Cambridge: Cambridge University Press.
Csepregi, Márta 2001. Szintetikus tagadás a finnugor nyelvekben. – Folia Uralica Debreceniensia 8, 59–71.
Dahl, Östen 1995. Areal tendencies in tense-aspect systems. – Temporal Reference, Aspect and Actionality. Vol. 2. Typological perspectives. Ed. by Pier Marco Bertinetto, Valentina Bianchi, Östen Dahl, Mario Squartini. Torino: Rosenberg & Sellier, 11–28.
EES = Eesti etümoloogiasõnaraamat 2012. Koost. ja toim. Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoim. Iris Metsmägi. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
http://www.eki.ee/dict/ety/
EKG I = Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Trükki toimetanud Mati Erelt (peatoimetajana), Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.
EKG II = Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt (peatoimetajana), Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.
EKK = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 1997. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
http://www.eki.ee/books/ekk09/
Erelt, Mati 2017a. Sekundaartarindiga laused. – Eesti keele süntaks. (= Eesti keele varamu III.) Toim. Mati Erelt, Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 756–840.
Erelt, Mati 2017b. Öeldis. – Eesti keele süntaks. (= Eesti keele varamu III.) Toim. Mati Erelt, Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 93–239.
etTenTen 2021 = Estonian WEB 2021. Eestikeelsete veebilehtede korpus.
https://www.sketchengine.eu/ettenten-estonian-corpus/
folklore.ee = Eesti kaasaegsed anekdoodid. Eesti Kirjandusmuuseum.
https://www.folklore.ee/~liisi/o2/
Hamari, Arja 2011. The abessive in the Permic languages. – Suomalais-Ugrilaisen Seuran Aikakauskirja 93, 37–84.
http://www.sgr.fi/susa/index.html
https://doi.org/10.33340/susa.82172
Hamari, Arja 2014. Inflection vs. derivation. The function and meaning of the Mordvin abessive. – Morphology and Meaning: Selected papers from the 15th International Morphology Meeting, Vienna, February 2012. (= Current Issues in Linguistic Theory 327.) Ed. by Franz Rainer, Francesco Gardani, Hans Christian Luschützky, Wolfgang U. Dressler, Amsterdam, Philadelphia: John Benjamins, 163–176.
https://doi.org/10.1075/cilt.327.11ham
Haspelmath, Martin 1995. The converb as a cross-linguistically valid category. – Converbs in Crosslinguistic Perspective. Ed. by Martin Haspelmath, Ekkehard König. Berlin: Mouton de Gruyter, 1–55.
https://doi.org/10.1515/9783110884463-003
Haspelmath, Martin 2010. Comparative concepts and descriptive categories in cross-linguistic studies. – Language 86 (3), 663–687.
https://doi.org/10.1353/lan.2010.0021
Heine, Bernd, Tania Kuteva 2006. The Changing Languages of Europe. Oxford: Oxford University Press.
https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780199297337.001.0001
Kiefer, Ferenc 2015. The negative suffix in Hungarian. A new account. – Negation in Uralic Languages. (= Typological Studies in Language 108.) Ed. by Matti Miestamo, Anne Tamm, Beáta Wagner-Nagy. Amsterdam: John Benjamins, 601–614.
https://doi.org/10.1075/tsl.108.21kie
Kilgarriff, Adam, Vít Baisa, Jan Bušta, Miloš Jakubíček, Vojtěch Kovář, Jan Michelfeit, Pavel Rychlý, Vít Suchomel 2014. The Sketch Engine: Ten years on. – Lexicography 1 (1), 7–36.
https://doi.org/10.1007/s40607-014-0009-9
Lindström, Liina, Ilona Tragel 2010. The possessive perfect construction in Estonian. – Folia Linguistica 44, 371–400.
https://doi.org/10.1515/flin.2010.014
Metslang, Helle 1994. Temporal Relations in the Predicate and the Grammatical System of Estonian and Finnish. (= Oulun yliopiston suomen ja saamen kielen laitoksen tutkimusraportteja 39.) Oulu.
Metslang, Helle 2009. Estonian grammar between Finnic and SAE: Some comparisons. – Language Typology and Universals 62 (1/2), 49–71.
https://doi.org/10.1524/stuf.2009.0004
Miestamo, Matti, Anne Tamm, Beáta Wagner-Nagy (eds.) 2015. Negation in Uralic Languages. (= Typological Studies in Language 108.) Amsterdam: John Benjamins.
https://doi.org/10.1075/tsl.108
Oskolskaja jt 2020 = Софья Алексеевна Оскольская, Наталья Михайловна Заика, Сергей Борисович Клименко, Максим Леонидович Федотов 2020. Определение каритива как сравнительного понятия. Defining caritive as a comparative concept. – Voprosy Jazykoznanija 3, 7–25.
https://doi.org/10.31857/S0373658X0009370-6
Plado, Helen 2015. des- ja mata-konverbi kasutusest eesti murretes. – Emakeele Seltsi aastaraamat 60 (2014). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 195–218.
https://doi.org/10.3176/esa60.10
Reichenbach, Hans 1947. Elements of Symbolic Logic. New York: Macmillan & Co.
Sahkai, Heete 2011. Teine grammatika. Eesti keele teonimede süntaks konstruktsioonipõhises perspektiivis. Doktoriväitekiri. Tallinna Ülikool. Eesti keele ja kultuuri instituut.
Sang, Joel 1983. Eitus eesti keeles. Tallinn: Valgus.
Simmul, Carl Eric 2018. des- ja mata-konverbitarindi funktsioonid. – Keel ja Kirjandus 11, 847−867.
https://doi.org/10.54013/kk732a2
Simmul, Carl Eric 2020. Süüvides jonni jätmata avastamaks sõnajärjemustreid. des-, mata- ja maks-konverbitarindi sõnajärg. – Keel ja Kirjandus 3, 221−242.
https://doi.org/10.54013/kk748a4
Simmul, Carl Eric 2021. des-, mata- ja maks-konverbitarindi inforoll. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 12 (1), 303−334.
https://doi.org/10.12697/JEFUL.2021.12.1.08
Strawson, Peter F. 1950. On referring. – Mind 59, 320–344.
https://doi.org/10.1093/mind/LIX.235.320
Šagal, Ksenia 2017. Towards a typology of participles. University of Helsinki. Department of Modern Languages. Helsinki.
Tamm, Anne 2011. Cross-categorial spatial case in the Finnic non-finite system: focus on the absentive TAM semantics and pragmatics of the Estonian inessive m-formative non-finites. – Linguistics: An Interdisciplinary Journal of the Language Sciences 49 (4), 835–944.
https://doi.org/10.1515/ling.2011.025
Uuspõld, Ellen 1966. Määrusliku des-, mata-, nud- (~ nuna-) ja tud- (~ tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus. – Keele modelleerimise probleeme I. (= Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 188.) Tartu: Tartu Ülikool, 1–196.
Wagner-Nagy, Beáta 2011. On the Typology of Negation in Ob-Ugric and Samoyedic Languages. (= Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia. Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 262.) Helsinki.
Ylikoski, Jussi 2003. Defining non-finites: Action nominals, converbs and infinitives. – SKY Journal of Linguistics 16, 185–237.
Ylikoski, Jussi 2021. Abessiivin apologia. – Puhe ja kieli 41 (2), 139–157.
https://doi.org/10.23997/pk.110924
