ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society cover
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
Impact Factor (2022): 0.3
EKG SAAMISLOOST; pp. 211–227
PDF | 10.3176/esa68.10

Author
Mati Erelt
References

Ahven, Eeva 2007. Pilk paberpeeglisse. Keele ja Kirjanduse Instituudi kroonika 1947–1993. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Ariste, Paul, Arnold Kask (juhendaja), Aino Kiindok, Gerda Laugaste 1963. Eesti keele grammatika I. Häälikuõpetus ja ortograafia. 1. vihik. Tartu Riiklik Ülikool. Tartu. 

Ariste Paul, Arnold Kask (juhendaja), Aino Kiindok, Gerda Laugaste 1964. Eesti keele grammatika I. Häälikuõpetus ja ortograafia. 2. vihik. Tartu Riiklik Ülikool. Tartu. 

Ars Grammatica 1985. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus. [Ars Gr]

Eesti keele süntaks I. Prooviartikleid liitlause süntaksi alalt 1964. Toim. Karl Mihkla. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn.

Eesti keele süntaksi küsimusi 1963. (= Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused VIII.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

EG = Helle Metslang, Mati Erelt, Tiit Hennoste, Reet Kasik, Pire Teras, Annika Viht, Eva Liina Asu, Külli Habicht, Liina Lindström, Pärtel Lippus, Renate Pajusalu, Helen Plado, Andriela Rääbis, Ann Veismann (ilmumas). Eesti grammatika. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

EKG I 1995 = Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Trükki toimetanud Mati Erelt (peatoimetajana), Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. 

EKG II 1993 = Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt (peatoimetajana), Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. 

EKK 1997 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2. tr 2000, 3. tr 2007, uuendatud väljaanne 2020.

EKLP I 1974 = Karl Mihkla, Lehte Rannut, Elli Riikoja, Aino Admann. Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I. Lihtlause. Toim. Ernst Nurm. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Erelt, Mati 1970, 1971. Adjektiivide gradatsioon ja komparatsioon. – Keel ja struktuur 4, 3–80; 5, 3–34.

Erelt, Mati 1974. Eesti keele süntaksi ülesehitus. – Keel ja Kirjandus 5, 274–283.

Erelt, Mati 1977a. Ebamäärasusest sõnade liigitamisel. – Keel ja Kirjandus 9, 525–528.

Erelt, Mati 1977b. Eesti adjektiivide süntaks. Gradatsioon. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste Osakond. Preprint KKI-8. Tallinn. [Ars Gr]

Erelt, Mati 1979a. Eesti lihtlause probleeme. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Raamat. [Ars Gr]

Erelt, Mati 1979b. Predikatiivne adjektiiv (lausemallid). Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Raamat. [Ars Gr] 

Erelt, Mati 1980a. Adjektiivatribuut eesti keeles. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus. [Ars Gr]

Erelt, Mati 1980b. Some notes on the classification of words and the transposition of adjectives in Estonian. – Grammar and Semantics. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 50–72. [Ars Gr]

Erelt, Mati 1986a. Eesti adjektiivisüntaks. (= Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 19.) Tallinn: Valgus.

Erelt Mati 1986b. Liitlause eesti keeles. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste Osakond. Preprint KKI-42. Tallinn. [Ars Gr]

Erelt Mati 1987. Sekundaartarindid eesti keeles. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste Osakond. Preprint KKI-50. Tallinn. [Ars Gr]

Erelt Mati 1989. Eesti lauseliikmeist (grammatika marginaale). Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste Osakond. Preprint KKI-61. Tallinn. [Ars Gr]

Erelt, Mati 2015. Eesti ja soome keele lauseehituse võrdlemisest 1980. ja 1990. aastail. – Lähivõrdlusi 25. Tallinn, 23–34.
https://doi.org/10.5128/LV25.02

Erelt, Mati 2016. GGG ja eesti keele süntaksi uurimine. – Emakeele Seltsi aastaraamat 61 (2015). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 273–280.
https://doi.org/10.3176/esa61.13

Erelt, Tiiu 2001. Keelekorralduse ja -õpetuse komisjon 1979. – Emakeele Seltsi aastaraamat 46 (2000). Peatoim. Mati Erelt. Tartu, 88–115. 

Help, Toomas 1985a. Linguistic competence and morphology. Academy of Sciences of the Estonian S.S.R. Division of Social Sciences. Preprint KKI-38. Tallinn. [Ars Gr]

Help, Toomas 1985b. Üks võimalus eesti verbimorfoloogia käsitlemiseks. – Keel ja Kirjandus 4, 212–226.

Hint, Mati 1972. Eesti keele morfoloogia kirjeldamise probleeme. – Keel ja Kirjandus 10, 603–615.

Hint, Mati 1973a. Eesti keele sõnafonoloogia I. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn.

Hint, Mati 1973b. Morfeemistruktuuri reeglite ning morfoloogiliste moodustusreeglite vahekorrast. – Keel ja Kirjandus 10, 597–604. 

Kasik, Reet 1979. Eesti keele tuletusõpetus I. Substantiivituletus. Õppevahend eesti filoloogia ja žurnalistikaosakonna üliõpilastele. Tartu Riiklik Ülikool. Eesti keele kateeder. Tartu. 

Kasik, Reet 1990. Eesti keele tuletusõpetus II. Verbituletus. Tartu Riiklik Ülikool. Tartu.

Kasik, Reet 1992. Eesti keele tuletusõpetus III. Adjektiivi- ja adverbituletus. Tartu Riiklik Ülikool. Eesti keele kateeder. Tartu.

Kask, Arnold 1967. Eesti keele grammatika III. 1. vihik. Liitsõna ja sõnade liitumisviisid eesti keeles. Tartu Riiklik Ülikool. Eesti keele kateeder. Tartu. 

Kask, Arnold, Pauline Palmeos 1965. Eesti keele grammatika II. Morfoloogia. Arv- ja asesõna. Tartu Riiklik Ülikool. Tartu. 

Kerge, Krista 1990. Liitsõna. Mõisteid ja seoseid. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste Osakond. Preprint KKI-51. Tallinn. [Ars Gr]

Kross, Kristiina 1984. Eesti noomeni muutmistüüpide produktiivsus. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste Osakond. Preprint KKI-26. Tallinn. [Ars Gr]

Metslang, Helle 1978. Keeleüksuste infostruktuurist. – Keel ja Kirjandus 7, 410–418.

Metslang, Helle 1981. Küsilause eesti keeles. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus. [Ars Gr] 

Metslang, Helle 1984. Ühest eesti hüüdlause tüübist. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Preprint KKI-25. Tallinn. 
[Ars Gr]

Metslang, Helle 1994. Temporal Relations in the Predicate and the Grammatical System of Estonian and Finnish. (= Oulun yliopiston suomen ja saamen laitoksen tutkimusraportteja 39.) Oulu.

Nemvalts, Peep 1976. Täis- ja osaalus eesti ja soome süntaksis. – Keel ja Kirjandus 7, 404–412.

Nemvalts, Peep 1978. Eksistentsiaallauseist. – Keel ja struktuur 10. Tartu, 10–41. 

Nemvalts, Peep 1980. Eesti lauseliigenduse põhialustest. – Keel ja Kirjandus 2, 86–88; 3, 153–154.

Nemvalts, Peep 1996. Case Marking of Subject Phrases in Modern Standard Estonian. (= Studia Uralica Upsaliensia 25.) Acta Universitatis Upsaliensis. Uppsala.

Nemvalts, Peep 2000. Aluse sisu ja vorm. Alusfraasi käändevaheldus tänapäeva eesti kirjakeeles. Eesti Keele Sihtasutus. 

Nemvalts, Peep, Silvi Vare 1984. Eesti keele õpik X klassile. Tallinn: Valgus, 2. tr 1988.

Palmeos, Pauline 1967. Eesti keele grammatika II. Teine vihik. Sidesõna ja hüüdsõna. Tartu Riiklik Ülikool. Eesti keele kateeder. Tartu, 2. tr 1982, 3. tr 1985.

Palmeos, Paula 1973. Eesti keele grammatika II. Neljas vihik. Kaassõna. Tartu Riiklik Ülikool. Eesti keele kateeder. Tartu, 2. tr 1982, 3. tr 1985. 

Peebo, Jaak 1983. Pöördkonnad. Tartu Riiklik Ülikool. Eesti keele kateeder. Tartu.

Peebo, Jaak 1992. Käändkonnad. Tartu Ülikool. Eesti keele kateeder. Tartu.

Peebo, Jaak 1997. Muutkonnad. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 5.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 

Pihlak, Ants 1985. Eesti ühendverbid ja perifrastilised verbid aspektitähenduse väljendajana. – Ars Grammatica 1985, 62–93.

Pihlak, Ants 1990. Tegumood eesti keeles (võrrelduna soome keelega). – Вопросы сопоставительного исследования языков (грамматический аспект). Таллинский педагогический институт им. Э. Вильде. Таллинн, 59–84.

Pihlak, Ants 1992. U-verbid ja enesekohasus eesti keeles. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn.

Pihlak, Ants 1993. A Comparative Study of Voice in Estonian. (= Eesti Sisekaitse Akadeemia toimetised. 1. vihik.) Tallinn.

Rajandi, Henno 1977. Keel: protsess ja süsteem. – Keel ja Kirjandus 2, 75–87; 3, 133–141. 

Rajandi, Henno 1978. Funktsionaalsus ja ülevaatlikkus keelekirjelduses. – Keel ja Kirjandus 11, 649–657; 12, 726–732.

Rajandi, Henno 1987. Eituslause. – Ars Grammatica 1986. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 44–63. [Ars Gr]

Rajandi, Henno 1999 [1969]. Eesti impersonaali ja passiivi süntaks. (= Eesti Keele Instituudi toimetised 3.) Tallinn.

Rajandi, Henno, Helle Metslang 1979. Määramata ja määratud objekt. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus. [Ars Gr]

Rannut, Lehte 1981. Põimlause eesti keeles. Koost. ja toim. Mati Erelt. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus. 

Saari, Henn 1985. Sõnamoodustuse mõisteid. – Ars Grammatica 1985. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 111–145.

Sang, Joel 1983. Eitus eesti keeles. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus. [Ars Gr]

Tael, Kaja 1987. Sõnajärg eesti umbisikulistes lausetes. – Dialoogi mudelid ja eesti keel. Vastutav toim. Haldur Õim. (= Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 795. Töid eesti filoloogia alalt 12.) Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 86–94.

Tael, Kaja 1988a. Sõnajärjemallid eesti keeles (võrrelduna soome keelega). Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste Osakond. Preprint KKI-56. Tallinn. [Ars Gr]

Tael, Kaja 1988b. Infostruktuur ja lauseliigendus. – Keel ja Kirjandus 3, 133–143.

Tael, Kaja 1990. An Approach to Word Order Problems in Estonian. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste Osakond. Preprint KKI-66. Tallinn. [Ars Gr]

Tiits, Mai 1982. Seisundiadverbidest. – Keel ja Kirjandus 1, 17–21.

Tiits, Mai 1983. Lüngad eesti noomenivormistikus. – Keel ja Kirjandus 7, 356–364.

Uuspõld, Ellen 1976. Eesti keele lauseõpetusest põhijooniti. – Keel ja Kirjandus 2, 94–105.

Valgma, Johannes, Nikolai Remmel 1968. Eesti keele grammatika. Käsiraamat. Tallinn: Valgus, 2. tr 1970.

Vare, Silvi 1979. Lähtekohti eesti derivatsiooni käsitluseks. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Preprint KKI-50. Tallinn: Eesti Raamat. [Ars Gr]

Vare, Silvi 1981. Nimisõnaliited tänapäeva eesti kirjakeeles. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus. [Ars Gr]

Vare, Silvi 1984. Omadussõnaliited tänapäeva eesti kirjakeeles. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus. [Ars Gr]

Veski, Asta 1970. Eesti keele grammatika II. Kolmas vihik. Määrsõna. Tartu Riiklik Ülikool. Tartu. 2., täiendatud ja parandatud tr 1982.

Viks, Ülle 1977. Klassifikatoorse morfoloogia põhimõtted. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Preprint KKI-9. Tallinn. [Ars Gr]

Viks, Ülle 1979. Kuidas formaliseerida tüvemuutusi. – Keel ja Kirjandus 11, 671–677.

Viks, Ülle 1980. Klassifikatoorne morfoloogia. Verb. Tallinn: Valgus. [Ars Gr]

Viks, Ülle 1982a. Klassifikatoorne morfoloogia. Noomen. Tallinn: Valgus. [Ars Gr]

Viks, Ülle 1982b. Ühest morfoloogilisest klassifikatsioonist. – Keel ja Kirjandus 10, 517–525; 11, 575–586.

Back to Issue