On the origin of the words tiide, tiidakil and toru
The adverb tiide ‘awry, aslant’ and the related tiideviltu id., identified as dialect words in modern Estonian dictionaries, appear primarily in the Islands and Western dialects. The standard language also includes the adverb tiidakil ‘sunk askew, falling over; crooked, aslant’, apparently sharing the same stem, which has also been observed in dialects, recorded primarily in the 19th century, in the meaning of ‘folded into a triangle’. Julius Mägiste conjectured that the adverb tiidakil (? also tiide, tiideviltu) is etymologically related to the stem tiib ‘wing’. This article suggests a development path wherein tiide is a shortening of the compound word tiideviltu, which in turn developed via sporadic plosive alternation and folk-etymological interpretation from the loan word piidevint, piidevinti ‘headwind, against the wind’ (< Low German bi de wind or Dutch bij de(n) wind), compare to the dialectal variant tiidevinti. The word tiide may have influenced the meaning of the word tiidakil in the standard language, despite its perhaps different origin.
The Estonian word toru ‘pipe, tube’ and its Finnish equivalent toro ‘(mill) hopper; gutter, pipe; jug spout’ have been etymologically connected to the Finnic stem torV- ~ törV- ‘to extend forward, be stretched out’. Osmo Nikkilä regards Finnish toro as a diminutive derivative of the Finnic stem *torvi ‘horn’ (a Baltic loan), in which the v has been elided before a labial vowel (*torv-o > toro). The article analyzes this same possible explanation for Estonian toru. In Estonian the elision of the phoneme v before a labial vowel is common. In dialects, v can be elided also between a consonant and i. The diminutive source form explains the absence of v in both the word toru (< *torvo(i)) and its dialectal variant tori (< *torvei) in all case forms. The semantic shift ‘horn’ > ‘pipe, tube’ is natural as well.
Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Tartu: Istandik.
Aavik, Johannes 1921. Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Tallinn: A. Keisermann.
EES = Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
http://www.eki.ee/dict/ety/.
EEW = Julius Mägiste 1982–1983. Estnisches etymologisches Wörterbuch I–XII. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.
EKMS = Andrus Saareste 1958–1963. Eesti keele mõisteline sõnaraamat I–IV. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu de traductions en français. (= Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne nr 3.) Stockholm: Vaba Eesti.
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat, 1–6, 2009. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu“ 2., täiend. ja parand. tr. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
http://www.eki.ee/dict/ekss/.
EMS = Eesti murrete sõnaraamat I–VI, 1994–2019. Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
http://www.eki.ee/dict/ems/.
Göseken, Heinrich 1660. Manuductio ad Linguam Oesthonicam. Anführung Zur Öhstnischen sprache/ Bestehend nicht alleine in etlichen præceptis und observationibus,/ Sondern auch/ In Verdolmetschung vieler Teutschen Wörter. Reval. Faksiimile:
http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=243.
Helle, Anton Thor 1732. Kurzgefaßte Anweisung zur Ehstnischen Sprache, in welcher mitgetheilet werden I. Eine Grammatica. II. Ein vocabularium. III. Proverbia. IV. Ænigmata. V. Colloquia. Halle: Stephan Orban.
Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte/ den revalschen und den dörptschen; nebst einem vollständigen Wörterbuch. Riga, Leipzig: Hartknoch.
Hupel, August Wilhelm 1818. Ehstnisches Wörterbuch für die beiden Haupt- und die darunter begriffenen Neben-Dialekte. Erster Theil, welcher das ehstnisch-deutsche Wörterbuch enthält. – Ehstnische Sprachlehre für die beyden Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen ehstnischen Wörterbuche. Mitau: Steffenhagen. Faksiimile:
http://dspace.ut.ee/handle/10062/46591.
Kask, Arnold 1980. Eesti keele ajalooline grammatika. Häälikulugu 2. 2. tr. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
Kettunen, Lauri 1938. Livisches Wörterbuch mit grammatischer Einleitung. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae 5.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.
Kettunen, Lauri 1962. Eestin kielen äännehistoria. Kolmas painos. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 156.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Kingisepp jt 2010 = Valve-Liivi Kingisepp, Kristel Ress, Kai Tafenau 2010. Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350. Toim. Külli Habicht, Külli Prillop. Tartu: Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
KKS = Karjalan kielen sanakirja 6. T–Ö, 2005. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XVI, 6.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.
Kobolt, E[rich] 1931. Saksa laensõnu eesti käsitöölis-keeles. Eesti viplati etümoloogia. – Eesti Keel 10, 149–157.
Laanest, Arvo 1975. Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.
Lonn, Varje, Ellen Niit 2002. Saarte murde tekstid. (= Eesti murded VII.) Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Nikkilä, Osmo 1999. Sporadischer Konsonantenwechsel im Ostseefinnischen. – Finnisch-ugrische Mitteilungen 21/22, 129–160.
Nikkilä, Osmo 2002. Suomen sanojen alkuperät päätökseen. – Virittäjä 106, 124–136.
Nirvi, R. E. 1971. Inkeroismurteiden sanakirja. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XVIII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.
Ojansuu, Heikki 1916. Suomen kielen tutkimuksen työmaalta. Sarja esitelmiä 1. Jyväskylä.
Punžina 1994 = А. В. Пунжина 1994. Словарь карельского языка (тверские говоры). Карельский научный центр российской академии наук. Институт языка, литературы и истории. Петрозаводск: Карелия.
Rapola, Martti 1966. Suomen kielen äännehistorian luennot. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 283.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. Rooma, Toronto: Maarjamaa.
SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki 1955–1981. Suomen kielen etymologinen sanakirja I–VII. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII, 1–7. Tutkimuslaitos „Suomen Suvun“ julkaisuja III. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 2.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.
SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja 1–3, 1992–2000. Päätoim. Erkki Itkonen, Ulla-Maija Kulonen. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.
Vaba, Lembit 2016. Alternatiivseid etümoloogiaid II. – Emakeele Seltsi aastaraamat 61 (2015). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 253–262.
doi:10.3176/esa61.12
VKS = Vadja keele sõnaraamat. Vad́d́aa tšeelee sõna-tširja. Словарь водского языка, 2013. 2., täiend. ja parand. tr. Peatoim. Valmen Hallap. 2. trüki toim. Silja Grünberg. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
http://portaal.eki.ee/dict/vadja/
VMS = Väike murdesõnastik I–II, 1982–1989. Toim. Valdek Pall. Koost. Anu Haak, Evi Juhkam, Marja Kallasmaa, Ann Kask, Ellen Niit, Piret Norvik, Vilja Oja, Aldi Sepp, Jaak Simm, Jüri Viikberg. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
http://www.eki.ee/dict/vms/.
Väinaste, J. 1925. Häälikvaheldus-nähtustest eesti keeles. – Eesti Keel 5–6, 89–111.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1869. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. St. Petersburg.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.
ÕS 1918 = Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat, 1918. Eesti Kirjanduse Seltsi väljaanne. Tallinn: K.-Ü. „Rahvaülikooli“ kirjastus. Faksiimile:
https://www.etera.ee/zoom/9460/view?page=1&p=separate&tool=info.
ÕS 2018 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toim. Maire Raadik. Koost. Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
http://www.eki.ee/dict/qs/.
Sõnavarakogud ja võrgumaterjalid
EKS = Eesti keele sõnaraamat 2019.
https://sonaveeb.ee/
EMSUKA = Eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv Tallinnas Eesti Keele Instituudis.
