Analysis of reading tasks of Estonian language matriculation exams from 2013–2018
The Estonian language matriculation exam comprises two parts that are used to assess text comprehension and composition skills, i.e. functional reading and writing skills. As a compulsory national exam, it is a high-stakes test and its results determine graduation from secondary school as well as continuation of studies in university. This article analyses the quality of tasks in the reading component of the matriculation exam in 2013–2018.
The analysis of the complexity of the exam tasks revealed that very often (in 74% of 132 tasks) the tasks measure text comprehension of the lowest level, where the examinee has to find explicitly presented information in the text. In the case of second level tasks, the examinee has to analyse the content of the text, make conclusions, compare and interpret the content of the base text, read between the lines and give evaluations; these accounted for only 9% of the exam tasks in the six years.
The analysis showed that the reading component versions with the highest and lowest average score are not equal in complexity, which conflicts with the high-stakes principle of the exam.
The reading tasks should ensure that the exam measures the different levels of text comprehension.
Basabara jt 2013 = Deni Basabara, Paul Yovanoff, Julie Alonzo, Gerald Tindal. Examining the structure of reading comprehension: do literal, inferential, and evaluative comprehension truly exist? – Reading and Writing 26(3), 349–379.
Brock, Tiina 2015. Kas eesti keele riigieksam on eesti keele riigieksam? – Lääne Elu, 29. apr. https://online.le.ee/2015/04/29/tiina-brock-kas-eesti-keele-riigieksam-on-eesti-keele-riigieksam/ (22.04.2019).
Carr, Nathan T. 2011. Designing and Analyzing Language Tests. Oxford: Oxford University Press.
EEÕS 2020 = Eesti elukestva õppe strateegia 2020. 2014. Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorum. Tallinn: Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf (25.02.2019).
Eksamitöö 2013 = Eesti keele riigieksam. SA Innove. https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/riigieksamid/riigieksamite-materjalid/ (14.06.2018).
Eksamitöö 2014 = Eesti keele riigieksam. SA Innove. https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/riigieksamid/riigieksamite-materjalid/ (04.03.2019).
Eksamitöö 2015 = Eesti keele riigieksam. SA Innove. https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/riigieksamid/riigieksamite-materjalid/ (04.03.2019).
Eksamitöö 2016 = Eesti keele riigieksam. SA Innove. https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/riigieksamid/riigieksamite-materjalid/ (04.03.2019).
Eksamitöö 2017 = Eesti keele riigieksam. SA Innove. https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/riigieksamid/riigieksamite-materjalid/ (04.03.2019).
Eksamitöö 2018 = Eesti keele riigieksam. SA Innove. https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/riigieksamid/riigieksamite-materjalid/ (04.03.2019).
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. 1–6, 2009. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu“ 2., täiend. ja parand. tr. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Eristuskiri 2013. Eesti keele riigieksami eristuskiri. SA Innove. http://arhmus.tlu.ee/cgi-bin/epam?oid=112674 (25.11.2018).
Eristuskiri 2018. Eesti keele riigieksami eristuskiri. SA Innove. https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2018/02/eesti-keele-RE_eristuskiri_2018.pdf (28.12.2018).
Fulcher, Glenn 2010. Practical Language Testing. London: Hodder Education.
https://dx.doi.org/10.4324/980203767399.
GRÕK 2011 = Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“. https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021 (25.11.2018).
Haladyna, Thomas M., Michael C. Rodriguez 2013. Developing and Validating Test Items. New York, London: Routledge.
https://dx.doi.org/10.4324/9780203850381.
Halapuu, Viivika, Aune Valk 2013. Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas: PIIAC uuringu esmased tulemused. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.
Hausenberg jt 2004 = Anu-Reet Hausenberg, Tiina Kikerpill, Maia Rõigas, Ülle Türk. Keeleoskuse mõõtmine. Tallinn: TEA.
Innove 2013 = 2013. aasta eesti keele riigieksamist. Koost. Pille Reins. SA Innove. Väljatrükk autorite käes.
Innove 2014 = 2014. aasta eesti keele riigieksamist. Koost. Pille Reins. SA Innove. https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2018/10/eesti-keele-RE-2014_luhianaluus.pdf (03.01.2019).
Innove 2015 = 2015. aasta riigieksamist. Koost. Pille Reins. SA Innove. https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2018/10/eesti-keele-RE-2015_luhianaluus.pdf (03.01.2019).
Innove 2016 = 2016. aasta riigieksamist. Koost. Pille Reins. SA Innove. https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2018/10/eesti-keele-RE-2016_lühianalüüs.pdf (03.01.2019).
Innove 2017 = 2017. aasta riigieksamist. Koost. Pille Reins. SA Innove. https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2018/09/2017_eesti-keele-riigieksami-luhianaluus.pdf (03.01.2019).
Innove 2018 = 2018. aasta riigieksamist. Koost. Pille Reins. SA Innove. https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2018/09/2018_eesti-keele-riigieksami-luhianaluus.pdf (03.01.2019).
Järvela, Piret 2018. Eesti keele riigieksamist õpetaja vaatepunktist. – Õpetajate Leht, 18. mai. http://opleht.ee/2018/05/eesti-keele-riigieksamist-opetaja-vaatepunktist/ (22.04.2019).
Kell, Anu, Monika Undo 2018. Eesti keele riigieksam – raske katsumus või meeldiv võimalus eneseteostuseks? – Õpetajate Leht, 9. märts. http://opleht.ee/2018/03/eesti-keele-riigieksam-raske-katsumus-voi-meeldiv-voimalus-eneseteostuseks/ (22.04.2019).
Kerge jt 2014 = Krista Kerge, Anne Uusen, Halliki Põlda. Teismeea loovkirjutiste sõnavara ja selle hindamine. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 10. Toim. Helle Metslang, Margit Langemets, Maria-Maren Sepper. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing, 157–175.
https://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.10.
Kikerpill, Tiina 2010. Lugemisoskuse mõõtmine eesti keeles teise keelena. Testisoorituse kvalitatiivne analüüs. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool.
Kikerpill, Tiina 2012. Enesevaatlus lugemistesti valiidsuse uurimisel. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 3 (2), 79–112.
Kikerpill, Tiina 2017. Lugemisstrateegiate kasutus akadeemilises õppes. – Lähivõrdlusi / Lähivertailuja 27, 132–164.
https://doi.org/10.5128/LV27.04.
Kikerpill, Tiina, Ülle Türk 2013. Tekstisisesed seosed eesti keele kui teise keele lugemistestis: mõõtmisvahendi valiidsus. – Lähivõrdlusi / Lähivertailuja 23, 121–147. doi: 10.5128/LV23.05.
Kärbla jt 2017 = Triinu Kärbla, Krista Uibu, Mairi Männamaa. Eesti keele riiklike tasemetööde tekstimõistmisülesannete analüüs. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 13. Toim. Margit Langemets, Maria-Maren Linkgreim, Helle Metslang. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing, 73–87. doi:10.5128/ERYa13.05.
Kärbla jt 2018 = Triinu Kärbla, Krista Uibu, Mairi Männamaa. Pikilõikeline sissevaade eesti keele taseme- ja eksamitööde tekstimõistmisülesannetesse. – Eesti Haridusteaduste Ajakiri 6 (1), 157–178.
https://doi.org/10.12697/eha.2018.6.1.07.
Lepajõe, Kersti 2011. Kirjand kui tekstiliik. Riigieksamikirjandite tekstuaalsed, retoorilised ja diskursiivsed omadused. (= Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 31.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
OECD 2008. Lugemisoskus. PISA 2009 raamdokument. Tallinn: REKK.
Puksand, Helin 2014. Teismeliste lugemisoskuse mõjutegurid. (= Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduste dissertatsioonid 78.) Tallinn: Tallinna Ülikool.
Tengberg, Michael 2017. National reading tests in Denmark, Norway, and Sweden: a comparison of construct definitions, cognitive targets, and response formats. – Language Testing 34 (1), 83–100.
TTSS = Testiterminite seletussõnastik 2003. Koost. Tiiu Erelt, Kristi Mere, Hele Pärn, Leeni Simm, Ülle Türk. Tallinn, Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.
Tire jt 2010 = Gunda Tire, Helin Puksand, Imbi Henno, Tiit Lepmann. PISA 2009 – Eesti tulemused. Tallinn: Innove. https://dspace.ut.ee/handle/10062/40802 (31.03.2019).
Uusen, Anne 2006. Põhikooli I ja II astme õpilaste kirjutamisoskus. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Valk, Aune, Gerli Silm 2015. Haridus ja oskused: PIIAC uuringu temaatiline aruanne nr 6. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.
Weir, Cyril 2005. Language Testing and Validation: An Evidence-based Approach. Basingstoke: Palgrave Macmillan.https://dx.doi.org/10.1057/9780230514577.
