ALFE = Atlas Linguarum Fennicarum. Itämerensuomalainen kielikartasto. Läänemeresoome keeleatlas. Ostseefinnischer Sprachatlas. Лингвистический атлас прибалтийско-финских языков. ALFE 2, 2007. Päätoim. Tuomo Tuomi. 2. osan vastaava toimittaja Tiit-Rein Viitso. Toimitus: Anneli Hänninen, Arvo Laanest, Helmi Neetar, Vilja Oja, Vladimir Rjagojev, Seppo Suhonen, Tuomo Tuomi, Tiit-Rein Viitso, Nina Zaitseva. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 800. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 118.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.

Behaghel, Otto 1928 (1891). Geschichte der deutschen Sprache. 5. verb. und stark erw. Aufl. (= Grundriss der germanischen Philologie 3.) Berlin-Leipzig: Walter de Gruyter.

EES = Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

EEW = Julius Mägiste. Estnisches etymologisches Wörterbuch. I–XII, 1982–1983. Helsinki: Finnisch‑Ugrische Gesellschaft.

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. 6, 2009. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu“ 2., täiend. ja parand. tr. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=ving&F=M; http://www.eki.ee/dict/ekss/.

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. I–VI, 1994–2017. Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/ems/; http://www.eki.ee/dict/ems/ems.html.

EVS = Eesti-võru sõnaraamat. Eesti-võro sõnaraamat. 2014. Koost. Mariko Faster, Laivi Org, Urmas Kalla, Sulev Iva, Triin Iva. Võru Instituut.

EWD = Etymologisches Wörterbuch des Deutschen. 2 (M–Z), 1993. 2. Auflage, durchgesehen und ergänzt von Wolfgang Pfeifer. Berlin: Akademie-Verlag.

EÕS = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. III, 1937. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ II täiend. ja parand. tr. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.

Grimm = Jacob Grimm, Wilhelm Grimm 1854–1960. Das deutsches Wörterbuch von Jacob und Wilhelm Grimm auf CD-ROM und im Internet. Ein Projekt des Kompetenzzentrums für elektronische Erschließungs- und Publikationsverfahren in den Geisteswissenschaften an der Universität Trier in Verbindung mit der Berlin-Brandenburgischen Akademie der Wissenschaften Berlin. Leipzig: S. Hirzel. http://woerterbuchnetz.de/DWB/.

Göseken, Heinrich 1660. Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung Zur Öhstnischen Sprache, Bestehend nicht alleine in etlichen præceptis und observationibus, Sondern auch In Verdolmetschung vieler Teutschen Wörter. Reval: Adolph Simon.

Haak, Anu 1990. Baltisaksa keele kajastusi eesti murrete sõnavaras. – Keel ja Kirjandus 6, 353–355.

Helle, Anton Thor 1732. Kurtzgefasste Anweisung zur Ehstnischen Sprache, in welcher mitgetheilet werden I. Eine Grammatica. II. Ein Vocabularium. III. Proverbia. IV. Ænigmata. V. Colloquia. Halle: Stephan Orban. Faksiimile: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:100071.

Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre fuer beide Hauptdialekte, den revalschen und doerptschen; nebst einem vollstaendigen Woerterbuch. Riga, Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch. Faksiimile: https://books.google.ee/books?id=RmIUAAAAQAAJ&printsec=frontcover&source=&redir_esc=y&hl=en#v=onepage&q&f=false.

Hupel, August Wilhelm 1818. Ehstnische Sprachlehre für die beyden Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen ehstnischen Wörterbuche. Zweyte durchgängig verbesserte und vermehrte Auflage. Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn.

Jüva, Sullõv 2002. Võro-eesti synaraamat.Võru-eesti sõnaraamat. (= Võro Instituudi Toimõndusõq 12.) Võru: Võro Instituut. http://www.folklore.ee/Synaraamat/v.html.

Kettunen, Lauri 1917. Viron kielen äännehistorian pääpiirteet. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 156.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Kettunen, Lauri 1929. Eestin kielen äännehistoria. 2. uusittu painos. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 156.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Kluge, Friedrich 2002. Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache. 24., durchgesehene und erweiterte Auflage, bearbeitet von Elmar Seebold. Berlin – New York: Walter de Gruyter.

Koponen, Eino 1998. Eteläviron murteen sanaston alkuperä. Itämerensuomalaista etymologiaa. (= Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 230.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

KVVE = Kuiss vanal Võromaal eleti. 2005. Toim. Helju Kaal, Mari Must, Eevi Ross. (= Valimik korrespondentide murdetekste VI.) Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.

Lübben, August 1993 (1888). Mittelniederdeutsches Wörterbuch. Nach dem tode des Verfassers Vollendet von Christoph Walther. Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellscheft (Reprografischer nachdruck der Ausg. Norden und Leipzig, 1988).

Neetar, Helmi 2012. Kehaosade nimetustest läänemeresoome keeleatlases. – Emakeele Seltsi aastaraamat 57 (2011). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 103–116.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. Rooma – Toronto: Maarjamaa.

Sallmann, Carl 1880. Neue Beiträge zur deutschen Mundart in estland. Reval: Verlag von Franz Kluge. http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:14481.

SES = Elisabeth Kibbermann, Salme Kirotar, Paula Koppel 2007. Saksa-eesti sõnaraamat. Deutsch-estnisches Wörterbuch. Toim. ja täiend. Anne Arold, Mari Tarvas, Mari-Ann Palm. Tallinn: Valgus.

Vaba, Lembit 2016. Alternatiivseid etümoloogiaid II. – Emakeele Seltsi aastaraamat 61 (2015). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 253–261. doi:10.3176/esa61.12.

Vestring, Salomo Heinrich 1998 (1730). Lexicon Esthonico Germanicum. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Viikberg, Jüri 2016. Alamsaksa laensõnad eesti keeles. Veebisõnastik. Eesti Keele Instituut. Tallinn. http://portaal.eki.ee/dict/als/.

Viires, Ants 1960. Eesti rahvapärane puutööndus. Ajalooline ülevaade. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Ajaloo Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Viires, Ants 2006. Eesti rahvapärane puutööndus. Ajalooline ülevaade. 2. tr. Tallinn: Ilo.

VMS = Väike murdesõnastik. II, 1989. Toim. Valdek Pall. Koost. Anu Haak, Evi Juhkam, Marja Kallasmaa, Ann Kask, Ellen Niit, Piret Norvik, Vilja Oja, Aldi Sepp, Jaak Simm, Jüri Viikberg. Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

WDG = Wörterbuch der deutschen Gegenwartssprache. 6, 1976–1977. Hrsg. Ruth Klappenbach und Wolfgang Steinitz. Bearbeiter: G. Kempcke, R.  Klappenbach, H. Malige-Klappenbach. Akademie der Wissenschaften der DDR Zentralinstitut für Sprachwissenschaft. Berlin: Akademie-Verlag.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1869. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. St. Petersburg. https://books.google.ee/books/reader?id=ycARAQAAMAAJ&printsec=frontcover&output=reader&source=gbs_atb_hover&pg=GBS.PP5.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 (1893). Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus. 

Sõnavarakogud