Theodor Kaljo and the boundary of the vowel õ on the island of Saaremaa
The Estonian phoneme that has received the most attention in spoken language as well as among researchers is the vowel õ. It is remarkable both phonetically and in the shape of the written letter. The letter õ exists in only a few of the world’s languages and does not denote the same phoneme in languages other than Estonian. The vowel õ is absent in most of the languages of the neighbouring countries of Estonia.The appearance of the letter õ in Estonian has been studied in many publications. The primary introduction of õ largely owes to the early 19th-century activity of Otto Wilhelm Masing, a pastor and Estophile. Prior to this, written Estonian was based on the rules of German orthography, which were not sufficiently expressive.
The vowel õ has not been uniformly pronounced all around the Estonian dialect area. The most prominent difference occurs on the island of Saaremaa. This article reviews Theodor Kaljo’s master’s dissertation on the boundary between the vowels õ and ö in eastern Saaremaa (published in 1928). The article also gives an overview of the earlier vague knowledge of this boundary and also surveys Kaljo’s struggles in defending his dissertation (finally accepted in 1934). The data used for this article derives mainly from the records on Theodor Kaljo as a student archived in the National Archives of Estonia.
Aavik, Johannes 1923. Saaremaa keel ja kirjakeel. Käsiraamat kirjakeele omandamiseks saaremaalastele. (= Keelise uuenduse kirjastik nr 41.) Kures[s]aare: Saaremaa Kultuurkapital.
Ariste, Paul 1939. Eesti keele hääldamine. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Ariste, Paul 1947. Foneetilisi probleeme eesti keele alalt. Tartu: Teaduslik Kirjandus.
Eesti teedeatlas 1:100 000. 2017. 20. trükk. Toim. Merle Annov, Kadri Kurrel, Kristel Kutsar, Kertu Uibo, Leida Lepik. Tartu: Regio.
Grünthal, Villem 1910. Aruanne murde uurimiste üle Saaremaal. – Eesti Kirjandus 1, 27–31; 7, 277–288; 10, 418–424.
Grünthal, Villem 1911. Aruanne murrete uurimisest Saaremaal. – Eesti Kirjandus 2, 61–65.
Hörschelmann, Constantin 1903. Studien zum Lautwandel des „õ“ im Estnischen. – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1902, 37–49.
Jõgever, Jaan 1909. Mõned murde iseäraldused Saaremaa Jaani kihelkonna keelemurdes. – Eesti Kirjandus 10, 390–395.
Jõgewer, J[aan] 1921. Uurimisreisilt Saaremaale suvel 1920. Kõne Eesti Kirjanduse Seltsis. – Eesti Kirjandus 1, 11–18.
Kaljo, Theodor 1928a. õ- ja ö̬-hääliku vahepiirist Saaremaal. – Eesti Keel 7/8, 113–118.
Kaljo, Theodor 1928b. õ- ja ¸-hääliku vahepiir Saaremaal. Laudaturitöö. Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv. http://www.murre.ut.ee/arhiiv/naita.php?t=kasikiri&id=1419.
Kask, Arnold 1932. Mõni sõna õ-tähe tarvituselevõtust. – Eesti Keel 4, 115–119.
Kask, Arnold 1976. Kuidas tuli õ-täht eesti keelde. – Keel, mida me uurime. Koost. Mart Mäger. Tallinn, 177–180.
Kingisepp, Valve-Liivi 2016. õ-tähe teest meie kirjakeelde. – Emakeele Seltsi aastaraamat 62 (2016). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 281–292.
http://dx.doi.org/10.3176/esa62.12.
Must, Mari 2002. Armas eesti emakeel. – Oma Keel 2, 5–10.
Niit, Ellen 2004. Eesti keele piirkondlikud aktsendid. – VIRSU II. Suomi ja viro kohdekielinä. Toim. Helena Sulkala, Heli laanekask. (= Lähivertailuja 15.) Oulu, 50−61.
Näätänen jt 1997 = Risto Näätänen, Anne Lehtokoski, Mietta Lennes, Marie Cheour, Minna Huotilainen, Antti Iivonen, Martti Vainio, Paavo Alku, Risto J. Ilmoniemi, Aavo Luuk, Jüri Allik, Janne Sinkkonen, Kimmo Alho. Language-specific phoneme representations revealed by electric and magnetic brain responses. – Nature 385, 432–434.
Parbus, Ülo 1967. Mitu ö-d on saarte murdes? – Keel ja Kirjandus 7, 419–420.
Peegel, Juhan 1997. Minu ema keel. Jutujada ühe murraku üle ja ümber. – Akadeemia 3, 451–475.
Tegelmann, Arnika 2004. Kõige õnnetuma lennu lugu. – Järva Teataja 27. XI. http://jarvateataja.postimees.ee/2059931/koige-onnetuma-lennu-lugu.
Teras, Pire 2003. Lõunaeesti vokaalisüsteem. Võru pikkade vokaalide kvaliteedi muutumine. (= Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 11.) Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
Arhiivimaterjalid
EAA.2100.1.4235. Theodor Kaljo (matrikli nr 4236).
EAA.2100.5.491. Theodor Kaljo. Eesti keele õpetuse käsitlemisest tööstuskoolis.
EFA.208.3-6877. Theodor Kaljo õpilaste keskel Paide ühisgümnaasiumis.
ERA.2124.3.765: 7–8. Theodor Kaljo. Vabadussõjast osavõtnud Saaremaa gümnaasiumiõpilaste nimekiri.
