Main features of the fixation of the spelling of foreign words in Estonian from 1918─2018
According to the survey and analysis of the spelling norms of a century ago, which is presented in the article, over 2000 words (every tenth word) of the 20,000 entries included in the first Estonian spelling dictionary (EKÕS) published in 1918 are of foreign origin, 365 of which have since been subject to spelling changes, stem replacement or loss from use. The main trends observed are as follows: a lengthening or shortening of the phonetic shape of words, a loss of certain elements typical of the source or mediating language (e.g. the loss of the endings -ismus- and -us); a shortening of the vowel in the non-initial syllable accompanied by stress shifting to the first syllable, alternation between i and ü (in words of Greek origin), changes in verb and adjective suffixes, as well as some semantic changes. 50 of the 2054 words analysed have failed to make their way to the newest Dictionary of Standard Estonian (ÕS 2018). About 15 of those 50 can still be found in the Lexicon of Foreign Words, while eight (8) have fallen into oblivion and the rest are derivatives not included among the entry words in the modern Dictionary of Standard Estonian (ÕS 2018).
The ending -ismus survived longer than -us, which was practically gone by 1925 except in the parallel forms for two entry words batsill (batsillus) ‘bacillus’ and hümn (hümnus) ‘anthem’ presented in the second edition of the dictionary. In the Small Spelling Dictionary of 1933 the ending -us was dropped from those two words as well.
The dictionary of 1925 reveals a vowel shortening in the non-initial syllable, except in the words martsipaan ‘marzipan’, oktaav ‘octave’, plataan ‘sycamore’, sümptoom ‘symptom’, tsükloon ‘cyclone’, and veteraan ‘veteran’. The 1937 edition of the Small Spelling Dictionary presents those words in the same shape except for martsipa[a]n, where a short vowel is accepted as admissible.
In some of the Estonian words the long vowel in the non-initial syllable can be explained by its origin lying in a long Latin or Arabic vowel, while in the rest it is either occasional or follows the principle of analogy.
Nowadays (in ÕS 2018) we find the forms sümptoom, oktaav, and plataan presented as parallel entries placed second to their short-vowel equivalents.
Although with time foreign words tend to adapt to the receiving language by getting simpler and acquiring some traits of the target language, there are also contrary examples, where EKÕS 1918 contains a rather Estonian-like spelling that has since become closer to the source by acquiring some foreign traits.
By the time EKÕS was compiled the Estonian language had mainly been in contact, for political reasons, with German and Russian, which thus came to serve as mediating languages for other source languages. Most of the words borrowed before 1880 either originate in German or have been mediated by German. Russian mediation was at its height from early 1880s, when Russianization began, up to 1920, when Russian lost its position in Estonia due to a change in the political situation. Although the mediating language cannot always be definitely asserted, it is sure that most of the vocabulary analysed has been mediated to Estonian by German.
Aavik, Johannes 1912. Keele kaunima kõlavuse poole. – Eesti Kirjandus 11–12, Eesti Kirjanduse Selts. Tartu, 465–498.
Aavik, Johannes 1928─1929. Võõrsõnade kysimus. – Keelekultuur I. Tartu Keeleuuendusyhingu väljaanne. Toim. Johannes Aavik, Oskar Loorits, Julius Mägiste. Tartu, 53–64.
Aavik, Johannes 1931. Eesti keele labastamise vastu. Võõrsõnade kuju küsimus. – Looming 8, 108–119.
Blokland, Rogier 2009. The Russian Loanwords in Literary Estonian. (= Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 78.) Wiesbaden: Harrassowitz.
EES = Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn.
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. 1–6, 2009. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiend. ja parand. tr. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
EKS 2018 = Eesti keele sõnaraamat 2018. Käsikiri Eesti Keele Instituudis.
EKÕS = Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat [Eesti Kirjanduse Seltsi väljaanne. E. K. S. Keeletoimekonna toimetused 5. Tallinn: K.-Ü. „Rahvaülikooli“ kirjastus, 1918]. – ÕSi lätted. Õigekeelsussõnaraamatud läbi sajandi. Eesti keele õigekirjutuse‑sõnaraamat 1918. 2007. Eesti Keele Instituut. Koost. Urmas Sutrop. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Erelt, Tiiu 2002. Eesti keelekorraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
EÕS = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. I–III, 1925–1937. „Eesti keele õigekirjutuse‑sõnaraamatu“ II täiendatud ja parandatud trükk. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.
Grenzstein, Ado 1884. Eesti Sõnaraamat. 1600 uut ja wõerast sõna korjanud ja (Saksa sõna lisandusega) Eesti keeles selgitanud Ado Grenzstein. Tartu [: A. Grenzstein]. https://et.wikisource.org/wiki/Eesti_s%C3%B5naraamat_(Grenzstein_1884)/K (19.02.2018).
Haspelmath, Martin 2008. Loanword typology: steps toward a systematic cross-linguistic study of lexical borrowability. – Aspects of Language Contact. New Theoretical, Methodological and Empirical Findings with Special Focus on Romancisation Processes. Eds. Thomas Stolz, Dik Bakker, Rosa Salas Palomo. Berlin/New York: Mouton de Gruyte, 43–62.
Haugen, Einar 1950. The analysis of linguistic borrowing. – Language 26 (2), 210–231. http://dx.doi.org/10.2307/410058.
Jõgi, Aino 2014. Inglise päritolu sõnad eesti keeles. Koost. ja toim. Urmas Sutrop, toim. Tiina Paet. (= Töid antropoloogilise ja etnolingvistika vallast 9.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
LWL = Loanwords in the World’s Languages. A Comparative Handbook. 2009. Eds. Martin Haspelmath, Uri Tadmor. De Gruyter Mouton.
Muuk, Elmar 1926. Eesti kirjakeele praegusest seisukorrast. – Eesti Keel 3–5, 55–69.
Muuk, Elmar 1935. Inglispäraste võõrsõnade õigekirjutus. – Eesti Keel 4–6, 180–185.
Mäearu, Sirje 1993. eerima-verbid keelekorraldussõnaraamatus. – Keel ja Kirjandus 7, 433–435.
Nurkse, Rein 1962. Teretulnukad teistest keeltest. R. Kleis, J. Silvet, E. Vääri. Võõrsõnade leksikon. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1961. – Keel ja Kirjandus 2, 115–121.
Nurm, Ernst 1935. Ortofoonilisi küsimusi. – Eesti Keel 4–6, 185–190.
Paet, Tiina 2010. Tsitaatsõnade häälduse esitus „Võõrsõnade leksikonis“. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis.
Päll, Peeter 2005. Võõrnimed eestikeelses tekstis. (= Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 15.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Raiet, Erich 1966. Võõrsõnade kuju sõltuvus lähte- ja vahendajakeeltest tänapäeva eesti kirjakeeles. Väitekiri filoloogiateaduste kandidaadi kraadi taotlemiseks. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.
Soosaar, Sven-Erik 2017. Eesti keele kultuursõnavara arengujooni – eesti keel kui piirikeel. (= Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 40.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Sõerd, Leonhard 1923. Eesti keeles tarvitusel olevate võõrakeelsete sõnade sõnastik. Koost. Leonhard Sõerd. Tallinn: Reklam.
Tauli, Valter 1938. Õigekeelsuse ja keelekorralduse põhimõtted ja meetodid. (= Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised 17.) Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus.
Thomason, Sarah Grey 2001. Language Contact. An Introduction. Edinburgh: Edinburgh University Press.
VL = Võõrsõnade leksikon. 2012. 8., põhjalikult ümber töötatud trükk. Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet, Tiina Paet, Tuuli Rehemaa. Peatoim. Tiina Paet. Eesti Keele Instituut. Valgus. http://www.eki.ee/dict/vsl/.
VL 1930–1931 = Võõrsõnade leksikon. I–VIII, 1930–1931. Koost. Herbert Haljaspõld. Tallinn: Kirjastus Elu.
VVS = Väike võõrsõnastik. 1933. Koost. Herbert Haljaspõld. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus.
VÕS = Väike õigekeelsus-sõnaraamat. 1933. Koost. Elmar Muuk. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus.
VÕS 1946 = Väike õigekeelsus-sõnaraamat. 1946. [10. tr.] Koost. Elmar Muuk. Tartu: RK Teaduslik Kirjandus.
Wied = Ferdinand Johann Wiedemann 1973 (1893). Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.
ÕSi lätted = ÕSi lätted. Õigekeelsussõnaraamatud läbi sajandi. Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat 1918. 2007. Koost. Urmas Sutrop. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
ÕS 2018 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Käsikiri Eesti Keele Instituudis.
Võrgumaterjalid
Nortier, Jacomine. A Loan Words and Borrowing: A Kind of Code-Switching? http://www.multilingualliving.com/2011/06/23/loan-words-and-borrowing-a-kind-of-code-switching/ (27.06.2012).
