Change of spelling style in parish registers
Until the 1840s old spelling style prevailed in the Estonian language. In 1843 in his grammar Lutheran pastor Eduard Ahrens introduced a new spelling style which was inspired from the Finnish one. Spreading of new style was not rapid and in 1844 only four Lutheran pastors in North Estonia started to use it in their parish registers. In the 1850s only two more joined and in 1867 two first pastors from South Estonia accepted the new style. Lutheran pastors were almost entirely Baltic Germans until that time.In South Estonia the first pastors to accept the new style were sympathetic to the national awakening of Estonians, which was stronger there and weaker in North Estonia. Also first pastors of Estonian ethnicity appeared in the 1870s in South Estonia and most of them (but not all) started to keep their parish registers in new spelling style.
By 1875 most of published books were already in new spelling style, but some clerical books still appeared in the old style. The New Testament was printed in the new style for the first time in 1888 and the whole bible in 1889.
Of the 110 analysed congregations 76 accepted the new spelling style by 1891. Mostly it was done in the 1880s (47 congregations), peak years were 1880–1881. Of the pastors who changed the spelling style, 32 were new to the congregation, 17 had worked there from 2–7 years, 13 from 8–15 years and 11 from 16–36 years.
The number of changing congregations was quite equal in North and South Estonia (also in absolute numbers). The highest percentage of congregations who accepted the new style was 100% in Viljandi county, 87% in Lääne county and 85% in Harju county. The smallest was 22% in Võru county, 43% in Järva county and 47% in Tartu county. In Võru and Tartu counties possibly the Southern dialect (“Tartu language”) was the factor of small style change ratio.
Since 1892 parish registers were ordered to be kept in Russian/Cyrillic and not all pastors added names in Latin alphabet. Thus it is not possible to analyse the spelling change since 1892 in all of Estonia.
Aarma, Liivi 2007. Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885. Tallinn.
Aarma, Liivi 2011. Rapla koguduse õpetaja Eduard Pontus Haller. – EELK Rapla Maarja‑Magdaleena koguduse leht 1, 2–3.
Ajalooline traditsioon = Ajalooline traditsioon Tarvastu kihelkonna põhjapoolsest osast. Kogutud 1926. a. suvel. Linda Uudeküll. (= Ajalooline pärimus Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogudest.) Tartu: [Eesti Kirjandusmuuseum]. http://folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=Tarvastu%20p%F5hjaosa (09.01.2018).
Annus, Paavo 1996. Luterliku kiriku vaimulikud Eestis 19. sajandi algusest kuni 1944. [Magistritöö käsikiri]. Tartu: Tartu Ülikooli Eesti ajaloo õppetool.
Arnek, Pille 2013a. Nimede kirjutamisest XIX sajandi hauatähistel ja meetrikaraamatutes. – Keel ja Kirjandus 6, 409−419.
Arnek, Pille 2013b. Eestikeelsed tekstid 19. sajandi Põhja-Eesti hauatähistel. – Akadeemia 3, 465–492.
Henno, Kairit 2000. Poeglaste eesnimed Pöide eesti koguduse 1801.–1840. aasta sünniregistreis. – Emakeele Seltsi aastaraamat 44–45 (1998–1999). Tartu, 30–41.
Hurt, Jakob 1864. Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud wiisi. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.
Hussar, Annika 2012. Muutused eesnimekasutuses XIX sajandil Martna ja Palamuse näitel. – Emakeele Seltsi aastaraamat 57 (2011). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 35–59.
Hussar, Annika 2014. Eestlaste eesnimed 1900. aastal. – Emakeele Seltsi aastaraamat 60 (2014). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 51–73.
http://dx.doi.org/10.3176/esa60.03.
Jõelähtme 2014 = Jõelähtme kiriku kroonika II. Tõlk. Ülle Mölder, toim. Fred Puss. Tartu-Jõelähtme: Eesti Isikuloo Keskus, EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus. http://maarjakirik.ee/web/userfiles/downloads/kroonika2.pdf (06.01.2018).
Karjahärm, Toomas, Väino Sirk 1997. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Kask, Arnold 1958. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel XIX sajandi eesti kirjakeeles. (= Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 2.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Kask, Arnold 1970. Eesti kirjakeele ajaloost. I-II. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele. 1833–1866. (= Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I.) Tallinn: Eesti Raamat.
Kruus, Hans 1939. Eesti Aleksandrikool. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus.
Köler-Hurt 1911 = Professor J. Köhleri ja J. Hurt’i kirjavahetus. – Eesti Kirjandus 4, 133–145.
Pastoren Estlands 1988 = Die Pastoren des Konsistorialbezirks Estland 1885–1919. Herausgegeben von Erik Amburger, bearbeitet von Helmut Intelmann .. [et al.]. (= Quellen und Studien zur baltischen Geschichte 11.) Köln, Wien: Böhlau.
Paul, Toomas 1999. Eesti piiblitõlke ajalugu. Esimestest katsetest kuni 1999. a-ni. (= Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 72.) Tallinn.
Peegel, Juhan 1959. Nikolai Nolcken keelemehena ja folkloristina. – Emakeele Seltsi aastaraamat IV (1958). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 48–69.
Prediger Livlands 1977 = Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Begonnen von Paul Baerent. Im Auftrage der Baltischen historischen Kommission unter Mitarbeit von Erik Amburger, Helmut Speer. Herausgegeben von Martin Ottow, Wilhelm Lenz. Köln-Wien.
Põldmäe, Rudolf 1968. Jakob Pärna elust ja tegevusest Otepääl 1883–1908. – Keel ja Kirjandus 7, 395–403.
Pärsik, Liisi, Taavi Pae 2011. Eesnimede piirkondlikud erinevused Eestis 1840. a-l. – Akadeemia 3, 511−536.
Rajandi, Edgar 1963a. Kaks praegust eelisnime. – Keel ja Kirjandus 2, 109–110.
Rajandi, Edgar 1963b. Nimevähesusest XVIII sajandi esimesel poolel. – Keel ja Kirjandus 3, 177–178.
Rajandi, Edgar 1963c. Elisabet(h) ja selle lühendid. – Keel ja Kirjandus 11, 690.
Rajandi, Edgar 1965. Made ja mõnda sellega seoses. – Keel ja Kirjandus 3, 179–180.
Rajandi, Edgar, Helmut Tarand 1966a. Perekonnanimedest ja nende uurimise ülesannetest. – Keel ja Kirjandus 4, 226–231
Rajandi, Edgar, Helmut Tarand 1966b. Meie perekonnanimede liigitamisest ja seletamisest. – Keel ja Kirjandus 7, 393–402.
Rajandi, Edgar, Helmut Tarand 1967. Uusi jooni tegelikus eesnimede ortograafias. – Keel ja Kirjandus 3, 176–177.
Rajandi, Edgar, Helmut Tarand 1969. Anu „seitsmest“ tähendusest. – Keel ja Kirjandus 8, 498–499.
Roos, Eduard 1962. Eesti eesnimede ajaloost XIX ja XX sajandi vahetusel. – Keel ja Kirjandus 7, 412–421.
Rootsmäe, Lemming 1969. Võnnu kihelkonna isikunimed XVIII sajandil. – Keel ja Kirjandus 10, 623–624.
Saard, Riho 2000. Eesti rahvusest luterliku pastorkonna väljakujunemine ja vaba rahvakiriku projekti loomine, 1870–1917. (= Suomen kirkkohistoriallisen seuran toimituksia 184). Helsinki.
Saari, Henn 1990. Ein statistisches Modell der Vornamenwahl. XVIIth International Congress of Onamastic Sciences. Helsinki, August 13–18, 1990. Estnische Akademie der Wissenschaften, Abteilung für Humanitär- und Gesellschaftwissenschaften. (= Preprint KKI-67.) Tallinn.
Schmidt, Arved von 1939 = Die Pastoren Oesels seit der Reformation. (= Abhandlungen des Instituts für wissenschaftliche Heimatforschung an der Livländischen Gemeinnützigen u. Ökonomischen Sozietät 5.) Tartu: J. G. Krüger.
Teder 1939 = Perekonnaseisuametniku käsiraamat. Koost. Teofil Teder. Tallinn: Siseministeeriumi Administratiiv-ala Kirjastus.
Vilbaste, Gustav 1961. Eduard Ahrensi katseid eesti kirikukeele parandamiseks. – Emakeele Seltsi aastaraamat VII (1961). Tallinn, 11–16.
Rahvusarhiivi allikad
Luteri koguduste fondides säilitatavad meetrikaraamatud ning kirikutähed.
EAA.1187.2.1871. Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Konsistoorium. Estonisierung der Namen in den Kirchenbüchern. 1891–1892.
EAA.1216.1.11. EELK Kuusalu kogudus. Eestimaa Konsistooriumi ettekirjutused (reskriptid). 1814–1878.
EAA.5281.1.113. EELK Saaremaa praostkond. Akte betreffend die Rechtschreibung der estnischen Tauf- und Familiennahmen. 1903–1904.
