Variation in the pronunciation of Estonian /õ/
There are 9 vowels in Estonian: /i, ü, u, e, ö, õ, o, ä, a/. Unlike other vowels the classification of the vowel /õ/ has been problematic. In the phonetic transcriptions /õ/ has been transcribed as [ɤ] or [ɯ] (IPA) or [e̮] (Finno-Ugric transcription). What are the possible reasons for this variance? This paper gives an overview of the results of experimental phonetic research focusing on the quality of /õ/: articulation, acoustics and perception. All these results, as well as phonetic transcriptions of Estonian dialects, point to variation in the quality of /õ/. In the articulation of different speakers the configuration of the body of the tongue and its height are similar to the close back vowel /u/ or to the close-mid back vowel /o/, but /õ/ is unrounded ([ɯ] or [ɤ]). In the acoustic analyses /õ/ has rather been compared to the close-mid vowels than close vowels, admitting that /õ/ can be closer than other close-mid vowels. Perception tests have shown that /õ/ occupies the space corresponding to both the close-mid and close vowels. The pronunciation of /õ/ can also vary due to the speaker’s regional background. Phonologically, /õ/ has been classified as an unrounded close-mid central or back vowel or unrounded close back vowel. Considering the phonetic variation of /õ/, a compromise in the classification of /õ/ can be that it is an unrounded non-open back vowel.Ahrens, Eduard 1853. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Reval: Kluge und Ströhm.
Ariste, Paul 1939. Hiiu murrete häälikud. (= Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis) B XLVII1.) Tartu.
Ariste, Paul 1947. Eesti ühiskeele õ-st. – Foneetilisi probleeme eesti keele alalt. (= ENSV Tartu Riikliku Ülikooli toimetised, filoloogilised teadused 3, nõukogude soome-ugri teadused 6.) Tartu: Teaduslik Kirjandus, 20–38.
Ariste, Paul 1953. Eesti keele foneetika. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Asu, Eva Liina, Pire Teras 2009. Illustrations of the IPA: Estonian. – Journal of the International Phonetic Association 39 (3), 367–372.
Clark, John, Colin Yallop 1999. An Introduction to Phonetics and Phonology. Second edition. Oxford UK & Cambridge USA: Blackwell.
Eek, Arvo 2008. Eesti keele foneetika I. Tallinna Tehnikaülikool, Küberneetika Instituut. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus.
Eek, Arvo, Einar Meister 1994a. Acoustics and perception of Estonian vowel types. – PERILUS XVIII. Experiments in Speech Processes. Department of Linguistics. Stockholm University. Eds. Mats Dufberg, Olle Engstrand. Stockholm: Stockholm University, 55–90.
Eek, Arvo, Einar Meister 1994b. Eesti vokaalide sihtväärtused hääldus- ja tajuruumis. – Keel ja Kirjandus 7, 404–413; 8, 476–483; 9, 548–553.
Eek, Arvo, Einar Meister 1998. Quality of standard Estonian vowels in stressed and unstressed syllables of the feet in three distinctive quantity degrees. – Linguistica Uralica XXXIV (3), 226–233.
Eek, Arvo, Einar Meister 1999. Estonian speech in the BABEL multilanguage database: phonetic‑phonological problems revealed in the text corpus. – Proceedings of the Fourth Linguistics and Phonetics Conference (LP’98). II. Eds. Osamu Fujimura, Brian D. Joseph, Bohumil Palek. Prague: The Karolinum Press, 529–546.
Ehala, Martin 2003. Fonoloogia. – Eesti keele uurimise analüüs. Emakeele Seltsi aastaraamat 48 (2002). Koost. Mati Erelt. Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Tallinn, 27–35.
EKG I = Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika. I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Peatoim. Mati Erelt, toim. Tiiu Erelt, Henn Saari, Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.
Genetz, Arvid 1877. Lautphysiologische Einführung in das Studium der vestfinnischen Sprachen mit besonderer Berücksichtigung des Karelischen. Helsingfors: J. C. Frenckell & Son.
Helle, Anton Thor 1732. Kurtzgefasste Anweisung zur Ehstnischen Sprache, in welcher mitgetheilet werden I. Eine Grammatica. II. Ein Vocabularium. III. Proverbia. IV. Ænigmata. V. Colloquia. Halle: Stephan Orban.
Hint, Mati 1978. Häälikutest sõnadeni. Emakeele häälikusüsteem üldkeeleteaduslikul taustal. Tallinn: Valgus.
Hint, Mati 1998. Häälikutest sõnadeni. Eesti keele häälikusüsteem üldkeeleteaduslikul taustal. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn.
Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre fuer beide Hauptdialekte, den revalschen und doerptschen; nebst einem vollstaendigen Woerterbuch. Riga, Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch.
Kaljo, Theodor 1928. õ- ja ö̬-hääliku vahepiirist Saaremaal. – Eesti Keel 7–8, 113–118.
Kettunen, Lauri 1913. Lautgeschichtliche Untersuchung über den kodaferschen Dialekt. Mit 61 Abbildungen und zwei Karten. (= Suomalais-ugrilaisen seuran toimituksia XXXIII.) Helsinki: Société finno-ougrienne.
Kettunen, Lauri 1917. Viron kielen äännehistoria. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 156.) Helsinki.
Kingisepp, Valve-Liivi 2017. õ-tähe teest meie kirjakeelde. – Emakeele Seltsi aastaraamat 62 (2016). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 281–292.
http://dx.doi.org/10.3176/esa62.12.
Liiv, Georg 1961. On qualitative features of Estonian stressed monophthongs of three phonological degrees of length. – ENSV Teaduste Akadeemia toimetised X. Ühiskonnateaduste seeria 1, 41–66; 2, 113–131.
Liiv, Georg 1962. Acoustical features of Estonian vowels pronounced in isolation and in three phonological degrees of length. – ENSV Teaduste Akadeemia toimetised XI. Ühiskonnateaduste seeria 1, 63–97.
Liiv, Georg, Mart Remmel 1970. On acoustic distinctions in the Estonian vowel system. – Советское финно-угроведение VI (1), 7–23.
Lonn, Varje, Ellen Niit 2002. Saarte murde tekstid. (= Eesti murded VII.) Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Maddieson, Ian 2013. Vowel quality inventories. – The World Atlas of Language Stuctures Online. Eds. M. S. Dryer, M. Haspelmath. Munich: Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology. http://wals.info/chapter/2 (17.08.2017).
Marahwa Näddala-Leht. 9. II 1821; 8. II 1822.
Masing, Otto Wilhelm 1816. Ehstnische Originalblätter für Deutsche. 1. Heft. Dorpat: J. C. Schünmann.
Masing, Otto Wilhelm 1818. Pühhapäwa Wahhe-luggemissed. Essimenne jaggu. Tartu: J. C. Schünmann.
Must, Mari 1987. Kirderannikumurre. Häälikuline ja grammatiline ülevaade. Tallinn: Valgus.
Niit, Ellen 2005. Vowels in initial syllables in Saaremaa. − Linguistica Uralica XLI (2), 113−121.
Niit, Ellen 2007. Vowels in word-initial syllables in Muhu Estonian. − Linguistica Uralica XLIII (4), 241−249.
Parve, Merike 2000. Võru lühikeste monoftongide akustikast. – Karl Pajusalu, Merike Parve, Pire Teras, Sulev Iva. Võru vokaalid I. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 13.) Tartu, 9–38.
Saaberk, A. 1920. Tegeliku eesti foneetika alged. Tallinn: Rahvaülikool.
Tauli, Valter 1972. Eesti grammatika I. Hääliku-, vormi- ja sõnaõpetus. Uppsala: Soome-Ugri Keelte Instituut.
Teras, Pire 2003. Lõunaeesti vokaalisüsteem: Võru pikkade vokaalide kvaliteedi muutumine. (= Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 11.) Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
Univere, Aili 1988. Idamurre. – Emakeele Seltsi aastaraamat 32 (1986). Sõnavara teemadel. Tallinn: Eesti Raamat, 59–93.
Viitso, Tiit-Rein 1981. Läänemeresoome fonoloogia küsimusi. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn.
Viitso, Tiit-Rein 1990. Vowels and consonants in North Setu (South Estonian). – Linguistica Uralica XXVI (3), 161–172.
Viitso, Tiit-Rein 2003a. Phonology, morphology and word formation. – Estonian Language. Ed. Mati Erelt. (= Linguistica Uralica Supplementary Series 1.) Tallinn: Estonian Academy Publishers, 9–92.
Viitso, Tiit-Rein 2003b. Rise and development of the Estonian Language. – Estonian Language. Ed. Mati Erelt. (= Linguistica Uralica Supplementary Series 1.) Tallinn: Estonian Academy Publishers, 130–230.
VMS = Väike murdesõnastik. II, 1989. Toim. Valdek Pall. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1875. Grammatik der estnischen Sprache, zunächst wie sie in Mittelehstland gesprochen wird, mit Berücksichtigung der anderen Dialekte. St.-Pétersbourg: Académie Impériale des sciences.
Wiik, Kalevi 1986. Viron õ. (= Turun Yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 30).
