New family names in Estonian Ingria and their giving in 1922
Estonian Ingria was a small part of the historical Ingria, which belonged to the Republic of Estonia from 1920–1946. Ingrians, Ingrian Finns, Estonians, Russians and a few Votes inhabit this territory. The Lutheran Finns and Estonians have family names of their native languages. Among them, a new surname was given only to a small number of people who considered their names unpleasant. The Finns chose mostly characteristically Finnish names, in some instances Estonian names and only in one case a German-sounding name. The Ingrians, who had hitherto had Russian family names, got Finnic names: either an Estonian (more frequently) or a Finnish/Ingrian name in 1922. The new family names represent Estonian, Ingrian or Finnic common nouns, Estonian artificial names, and translations and transformations of former surnames.The Estonian and Finnish/Ingrian family names are mostly related to nature. The majority of the Estonian-sounding names are connected to designations of plants or their parts: Kask (cf. kask ‘birch’), Kuusk (‘fir’), Käbi (‘cone’), Leht (‘leaf’), Lill (‘flower’), Sammal (‘moss’), Õun (‘apple’), and others. Among them, the tree names are the most common. Lillepärg (‘garland of flowers’), Roosioks (‘rose-spray’), and Õunapuu (‘apple-tree’) are compounds. Allikas (‘fountain’), Järv (‘lake’), Kaasik (‘birch wood’), Kalju (‘rock’), Mägi (‘mountain’) and others denote natural complexes and natural places. Kivisoo (‘stone marsh’) and Marjasoo (‘berry marsh’) are compounds. Kala (‘fish’), Kaur (‘loon’), Kotkas (‘eagle’), Põdra (‘elk’, gen.), Sääsk (‘mosquito’) and others are derived from designations of animals. Family names comparable to names of diverse things and materials, like Kangas (‘woven material’), Lennuk (‘airplane’), Raud (‘iron’), and Sirp ‘sickle’, are not frequent. The names of countries (e.g. Rootsi ‘Sweden’), natural phenomena (Tuisk ‘snow-storm’), professions (Kalamees ‘fisherman’) et al. are rare.
Among the Finnish/Ingrian family names, those which denote animals are the most frequent. These include Hauki (cf. Fin., Ing. hauki ‘pike’), Joutse (Fin., Ing. joutsen ‘swan’), Kajava (Fin. kajava, Ing. kajjava ‘gull’), Lohi (Fin., Ing. lohi ‘salmon’), Varonen (Fin. varoi ‘crow’) and others. The family names Koivune (cf. Fin., Ing. koivu ‘beach’), Lehtine (Fin., Ing. lehti ‘leaf’), Mansik (Fin. mansikka, Ing. mantšikka ~ mantsikka ‘strawberry’) etc. are comparable to designations of plants and their parts. Ahone (cf. Fin. aho ‘fallow; treeless plain), Joki (Fin., Ing. ‘river’), Tammikko (Fin. ‘oak grove’) and others denote natural complexes and places. The names of things and materials are reflected by the family names Kauppa (Fin. ‘goods, wares’), Padanen (Fin., Ing. pata ‘pot’), Silkki (Fin. ‘silk’) and others. The other name types, like Timmo (a first name), Suomalainen (‘Finn’) et al., are very rare.
Some new family names resemble former Russian surnames, like Hitro (from Hitrov, cf. Rus. хитрый ‘sly’), Pahval (from Bahvalov), and Russian common nouns, e.g. Kalina (cf. калина ‘guelder-rose’). The Estonian and Finnish/Ingrian surnames are partly derived also from Russian family names: Kalamees from Kalašnikov, Marjasoo from Morozov. Exceptionally, some last names are borrowed from other languages (German, Latvian, Polish).
EAA 5433.1.5. Narva valla elanike perekonnanimede panemise protokollid. 1921–1922. Külad tähestikjärjestuses ning protokollilehed: Dolgaja Niiva 99–103; Hannika 49–51; Kallivere 63–66, 105; Karstala 67–70, 73–74; Komarovka 96–98; Kullaküla 55–56; Popovka 89–90; Räkälä 61–62; Saarküla 71–74; Zahhonje 94–95; Zaretšje 91–93; Uusküla 104; Uus-Vüödermaa 87–88; Vanaküla 57–60; Väike-Ropsu 52–54; Väiküla 75–86.
EAA.5433.1.8. Piiri (Kose) valla elanike perekonnanimede panemise protokollid. 1921–1923.
EAA.5433.1.9. Raja (Skarjatina) valla elanike perekonnanimede panemise protokollid. 1921–1922.
Kirjandus
EEN = Eestlasele eesti nimi. 1921. (= Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused 2.) Tartu: Akadeemiline Emakeele Selts.
Emel’anov 2011 = Бoрис К. Емельянов (Йыги). Пласты истории села Венкуль, сиречь Наровского, с незапамятных времен по настоящее время. Санкт-Петербург: Реноме.
Ernits, Enn 2009. Vadja haritlane Dmitri Tsvetkov. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Ernits, Villem 2013 (1922). Kirjad Eesti-Ingerist. – Villem Ernits. Noorpõlve ideaalid. Koost. Hando Runnel. Toim. Katre Ligi. (= Eesti mõttelugu 113.) Tartu: Ilmamaa, 244–253.
Ernits, Villem 2013 (1925). Eesti-Ingeri eesti-soome kultuurisünteesi katselavana. – Villem Ernits. Noorpõlve ideaalid. Koost. Hando Runnel. Toim. Katre Ligi. (= Eesti mõttelugu 113.) Tartu: Ilmamaa, 254–257.
Henno, Kairit 2001. Emakeele Selts nimede eestistamise käivitajana. – Keel ja Kirjandus 2, 73–91.
IKH = Arvo Laanest. Isuri keele Hevaha murde sõnastik. 1997. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
IMS = Inkeroismurteiden sanakirja. 1971. Toim. R. E. Nirvi. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XVIII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.
Koreinik, Kadri, Tõnu Tender 2014. Eesti keeltest rahvaloendustel. – Emakeele Seltsi aastaraamat 59 (2013). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 77–102. http://dx.doi.org/10.3176/esa59.04.
KPW – Johannes Sass. Kleines plattdeutsches Wörterbuch mit Regeln für die plattdeutsche Rechtschreibung. 17. Auflage, 1997. Wachholtz Verlag.
Krjukov 2007 = Алексей В. Крюков. О фамилиях води и ижор. – Финно-угорская топонимия в ареальном аспекте. Материалы научного симпозиума. Петрозаводск, 122–142.
Laanest 1966 = Арво Лаанест. Ижорские диалекты. Лингвогеографическое исследование. Таллин: Институт языка и литературы.
ME = K. Mǖlenbacha Latviešu valodas vārdnīca. K. Mühlenbachs Lettisch-deutsches Wörterbuch. 1, 1923. Rediģējis, papildinājis, turpinājis Jānis Endzelīns. Rīgā: Izdevusi Izglītības ministrija.
Määrus 1921 = Määrus Petserimaa ja Naroowa taguste waldade elanikkude perekonnanimede seaduse („RT“. nr. 26 – 1921 a.) teostamise kohta. – Riigi Teataja 58, 350–351.
Rosenberg, Tiit 2013. Maareformist Eesti Vabariigi Virumaa Narva-tagustes valdades 1920–1940. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2012. Peatoim. Heiki Valk. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, 129–142.
Saar, Evar 2009. Võrumaa kohanimed. (= Tartu Ülikooli doktoritöid.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Seadus 1920 = Perekonnanime muutmise seadus. – Riigi Teataja 2/3, 15.
Seadus 1921 = Seadus Petserimaa ja Naroowa taguste waldade perekonnanimede kohta. – Riigi Teataja 26, 163.
Sommer, Samuel 1922a. Perekonnanimede üle Petserimaal. – Postimees 8. II.
Sommer, Samuel 1922b = –m– Kuidas meie Naroowa wallas perekonnanimede panemisel tegewad olime. – Postimees 25. II.
Sommer, Samuel 1923a. Perekonnanimede panemisest Naroowa tagustes waldades, Narwa-Jõesuus ja Narwas [1]. – Postimees 13. VIII.
Sommer, Samuel 1923b. Perekonnanimede panemisest Naroowa tagustes waldades, Narwa-Jõesuus ja Narwas [2]. – Postimees 14. VIII.
SSN = Suuri suomalainen nimikirja. 1985. Kustaa Vilkuna, Pirjo Mikkonen, Sirkka Paikkala. Helsinki: Suuri Suomalainen Kirjakerho.
VKS = Vadja keele sõnaraamat. Vaďďaa tšeelee sõna-tširja. Словарь водского языка. 2013. 2., täiendatud ja parandatud trükk. Toim. Silja Grünberg. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
VMS = Väike murdesõnastik. I–II, 1982–1989. Toim. Valdek Pall. Tallinn: Valgus.
VTU = 15.000 uut sugunime (Lisa albumile „Eestlasele Eesti nimi“). 1921. (= Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused 4.) Tartu.
Üldrahvalugemise 1924 = 1922 a. üldrahvalugemise andmed, IV, Viru maakond. Tallinn: Riigi Statistika Keskbüroo.
Võrgumaterjalid
Husso = Husso: Sukunimi-info. http://www.tuomas.salste.net/suku/nimi/husso.html (30.12.2015).
Istorija = История появления фамилий. http://geno.ru/istoria-poyavlenia-familii/ (9.12.2015).
Nurka, Kati 2010. Perekonnanimede panek Petserimaal ja Narva-tagustes valdades 1921.–1923. aastal. Bakalaureusetöö. Juhendaja Aigi Rahi-Tamm. Tartu. http://www.eki.ee/nimeselts/txt/bo04282.pdf (20.04.2015).
Russkie familii = Русские фамилии. http://kakzovut.ru/russkie-familii.html (19.12.2015).
