GGG and the study of Estonian syntax
The central field of study of the Research Group for Generative Grammar (GGG) was Estonian syntax. In the group’s first works, in the mid-1960s, the method of transformation analysis was used; later, the preferred framework was generative grammar, especially Charles Fillmore’s case grammar. Among the group’s most important works was Huno Rätsep’s study of verb-governed sentence patterns (1978). After the abatement of the GGG’s activity, the main center of grammar studies became the grammar group of the Institute of Language and Literature, the core of which consisted of former GGG members. The group published the series of studies “Ars Grammatica” and compiled an descriptive grammar of Estonian. In the mid-1990s, Estonian syntax studies came to be dominated by the functional-typological approach and the center for research shifted back to the University of Tartu, where a new generation of syntax researchers developed under the guidance of former GGG members. In addition to studying various problems of syntax, a new comprehensive account of Estonian syntax is being compiled at the University of Tartu, due to be completed in 2016.Chomsky, Noam 1957. Syntactic Structures. The Hague.
Chomsky, Noam 1965. Aspects of the Theory of Syntax. Cambridge, Mass.
EKG II = Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika. II. Süntaks. Lisa: Kiri. Peatoim. Mati Erelt, toim. Tiiu Erelt, Henn Saari, Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.
Erelt, Mati 1970, 1971. Adjektiivide gradatsioon ja komparatsioon eesti keeles. – Keel ja struktuur 4, 3–80; 5, 3–34.
Erelt, Mati 1986. Eesti adjektiivisüntaks. (= Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 19.) Tallinn: Valgus.
Erelt, Mati (ed.). Estonian: Typological Studies I–V. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 4, 8, 11, 14, 18.) Tartu, 1996, 1997, 1999, 2000, 2001.
Erelt, Mati 2013. Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus. Öeldis. (= Tartu Ülikooli eesti keele osakonna preprindid 4.) Tartu.
Erelt, Mati 2014. Eesti keele lauseõpetus. Komplekslause. Tartu Ülikooli eesti keele osakond. Tartu.
Fillmore, Charles 1968. The case for case. – Universals in Linguistic Theory. Eds. Emmon Bach, Robert T. Harms. London: Holt, Rinehart and Winston, 1–88.
Harms, Robert T. 1962. Estonian Grammar. (= Indiana University Publications. Uralic and Altaic Series 12.) Bloomington: Indiana University.
Harris, Zellig S. 1957. Co-occurrence and transformation in linguistic structure. – Language 33 (3), 283–340. http://dx.doi.org/10.2307/411155.
Kaplinski, Jaan 1968. Liitsõna moodustamise tüübid eesti keeles (generatiivse grammatika seisukohalt). – Keele modelleerimise probleeme 2. (= Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 218.) Tartu, 297–374.
Kasik, Reet 1970. Lähtelause subjekt ja objekt deverbaalsubstantiivilistes nominalisatsioonides. – Keel ja struktuur 4. Tartu, 121–135.
Metslang, Helle 1994. Temporal Relations in the Predicate and the Grammatical System of Estonian and Finnish. (= Oulun Yliopiston suomen ja saamen kielen laitoksen tutkimusraportteja 39.) Oulu.
Rätsep, Huno 1970. Government structure types of the verb and situation analysis. – Annual Meeting of Research Group for Generative Grammar, 1970. Abstracts. Tartu State University. Tartu, 28–34.
Rätsep, Huno 1972. Süvasituatsioonidest ja lausemallidest. – Emakeele Seltsi aastaraamat 18 (1972). Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Tallinn: Eesti Raamat, 55–70.
Rätsep, Huno 1978. Eesti keele lihtlausete tüübid. (= Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 12.) Tallinn: Valgus.
Rätsep, Huno 1981. Eesti keele lihtlausete põhitüübid kontensiivse tüpoloogia vaatekohast. – Eesti keele grammatika probleeme. (= Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 574, Töid eesti filoloogia alalt VIII.) Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 35–50.
Sang, Joel 1983. Eitus eesti keeles. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
Uuspõld, Ellen 1966. Määrusliku des-, mata-, nud- (~ nuna-) ja tud- (~ tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus. – Keele modelleerimise probleeme 1. (= Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 188.) Tartu, 4–196.
Õim, Haldur 1971. Isiku mõistega seotud sõnarühmade semantiline struktuur eesti keeles. – Keele modelleerimise probleeme 4. (= Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 278.) Tartu: 3–260.
