The age and origins of the indigenous settlement names in Kose parish
The purpose of this article is to provide a more detailed survey of the age and origins of the indigenous settlement names in Kose Parish. The place names that already existed before the Great Northern War are considered to be indigenous, and therefore, the names recorded between the 13th and 17th centuries will be examined. The source material comes primarily from the place name archives of the Institute of the Estonian Language, for which place names from Kose Parish have been collected from 1929 to 1969.A large percentage of the village names from Kose Parish are very old – a quarter of the village names in the place name archives of the Institute of the Estonian Language date back to ancient times and they are already mentioned in the Danish Census Book. Later on, the names of the manors that were established in place of the villages sometimes adopted the names of the ancient villages. By the end of the 17th century, recordings related to 26% of the names had been added, which means that more than half the village and manor names in Kose Parish are indigenous. In the case of the farm names, about 25% of them can be connected to the names that are found in the old sources (a similar result has also been achieved in the research of place names in the neighbouring areas). Of them 4% were indigenous, i.e. farm names that appeared in sources before the 18th century. The main section of the article is comprised of a list of indigenous names, where we can see the oldest spelling of the name and information regarding the probable origins of the name.
The definite etymology of the oldest village and manor names can be determined very seldom, but the centuries-old forms of the name can surprisingly often be juxtaposed with old personal names (e.g. Alansi). The most transparent village and manor names are usually based on names related to nature (e.g. Kivioja). Most of the names of ancient farms are based on personal names (e.g. Hansoni). In many cases, this is only an indirect classification, because the names cannot be explained with only one equivalent. In the case of several settlement names that are not transparent today, the most likely point of departure is still a personal name (e.g. Ardu). Concurrences have also been discovered with Germanic personal names, and comparisons with Low German and Frisian names have helped to find explanations for place names that are difficult to etymologize. Settlement names have also undergone various specific developments.
Ainiala jt 2012 = Terhi Ainiala, Minna Saarelma, Paula Sjöblom. Names in Focus. An Introduction to Finnish Onomastics. Helsinki: Studia Fennica Linguistica.
Ariste, Paul 1937. Ahikotus. – Eesti Keel 1–2, 34–38.
Ariste, Paul 1939. Hiiu murrete häälikud. (= Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis B XLVII,1. 1940) Tartu.
Bahlow, Hans 1994. Deutsches Namenlexikon. [Frankfurt (Main)]: Suhrkamp.
Bfl = Est- und Livländische Brieflade. I Th. Dänische und Ordenszeit. Bd. 1, Eine Sammlung von Urkunden zur Adelsund Gütergeschichte Est- und Livlands, in Uebersetzungen und Auszügen, 1856; Bd. 2, Register zum ersten Bande, 1857. Hrsg. von Friedrich Georg von Bunge und Robert von Toll. Reval: Kluge und Ströhm. II Th. Schwedische und polnische Zeit. Bd. 1, Die Jahre 1561 bis 1650: eine Sammlung von Urkunden zur Adels- und Gütergeschichte Est- und Livlands in Uebersetzungen und Auszügen, 1861. Hrsg. von Christian Eduard Pabst und Robert von Toll. Reval: Kluge und Ströhm.
BHO = Baltisches historisches Ortslexikon. I, Estland (einschließlich Nordlivland), 1985. Begonnen von Hans Feldmann. Hrsg. von Heinz von zur Mühlen. (= Quellen und Studien zur baltischen Geschichte 8, I. Hrsg. im Auftrag der Baltischen Historischen Kommission von Paul Kaegbein und Gert von Pistohlkors.) Köln–Wien: Böhlau Verlag.
EE 12 = Eesti Entsüklopeedia. 12, Eesti A–Ü. 2003. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
EKNR = Marit Alas, Marianne Blomqvist, Enn Ernits, Mariko Faster, Marje Joalaid, Marja Kallasmaa, Arvis Kiristaja, Marge Kuslap, Tiina Laansalu, Karl Pajusalu, Valdek Pall, Fred Puss, Peeter Päll, Evar Saar, Urmas Sutrop. Eesti kohanimeraamat. Käsikiri Eesti Keele Instituudis.
Göseken, Heinrich 1660. Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung Zur Öhstnischen Sprache. Reval.
Halonen, Johanna 2003. Names and the Space: Defining the Referent of a Settlement Name. – I Nomi nel tempo e nello spazio. Atti del XXII Congresso Internazionale di Scienze Onomastiche. Pisa, 28 agosto – 4 settembre 2005. V. Pisa: Edizioni ETC, 223–229.
Johansen, Paul 1932. 35 Regesten und Urkunden zur Gütergeschichte Harrien-Wierlands (Harju-Virumaa) im 13. und 14. Jahrhundert. – Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1930. Tartu, 1–46.
Johansen, Paul 1933. Die Estlandliste des Liber Census Daniae. Kopenhagen–Reval.
Johansen, Paul 2005. Saksa kohanimedest Eestis. – Kaugete aegade sära. Koost. Jüri Kivimäe. (= Eesti mõttelugu 65.) Tartu: Ilmamaa, 24–49.
Kallasmaa, Marja 1995. Rahvaetümoloogia ja historismi printsiip onomastikas. – Keel ja Kirjandus 11, 763–766.
Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed. I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Kallasmaa, Marja 2008. Mitmetisus Eesti läänesaarte kohanimede seletamisel. – Emakeele Seltsi aastaraamat 53 (2007). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, 38–47.
Kallasmaa, Marja, Peeter Päll 2009. Pudemeid Liber Census Daniaest. – Keel ja Kirjandus 8–9, 573–582.
Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (= Suomalaisen Tiedeakademian Toimituksia. Sarja B, 90, 1.) Helsinki.
Kink, Hella (koost.) 2004. Loodusmälestised 12. Harjumaa, Raplamaa – ümber Mahtra soostiku. Kose, Kõue, Kohila, Kaiu, Juuru. Toim. A. Miidel, A. Raukas. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Kink, Hella (koost.) 2011. Loodusmälestised 22. Harjumaa-Raplamaa. Kohila karstivaldkond. Kose, Kohila. Toim. A. Raukas. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Laansalu, Tiina 2011. Asustusnimed Kiili vallas. – Emakeele Seltsi aastaraamat 56 (2010). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, 109–126.
http://dx.doi.org/10.3176/esa56.05.
Laansalu, Tiina 2014. Kohanimede eriarengutest Kose kihelkonna asustusnimede põhjal. – Emakeele Seltsi aastaraamat 59 (2013). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, 127–138.
http://dx.doi.org/10.3176/esa59.06.
Mägiste, Julius 1929. Eestipäraseid isikunimesid. Tartu: Akadeemilise Emakeele Seltsi Kirjastus.
Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
Pall, Valdek 1976. Asustusajaloo ja toponüümika seostest. – Keel, mida me uurime. Tallinn: Valgus, 96–101.
Paucker, Carl Julius Albert 1853. Der Güterbesitz in Ehstland zur Zeit des Dänenherrschaft nach Jacob Langebek’s, Peter Friedrich Suhm’s und Georg Magnus Knüpffer’s topographischen Bemerkungen zum „Liber census Daniae“ mit einigen Zusätzen. Reval.
Praust, Valdo 2012. Milline on Kose ja Kõue valdade ühine ajalooline taust? – Kose Teataja, november 2012, 5.
Rajandi, Edgar 1966. Raamat nimedest. Tallinn: Eesti Raamat.
Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.-1726. a. adramaarevisjon. I–II. Harjumaa. Allikapublikatsioon. 1988. Eesti NSV Riiklik Ajalooarhiiv, Tartu Riiklik Ülikool. Tallinn.
SPK = Suomalainen Paikannimikirja. 2007. Jyväskylä.
Stoebke, Detlef-Eckhard 1964. Die alten ostseefinnischen Personennamen im rahmen eines urfinnischen Namenssystems. Hamburg: Leibniz-Verlag.
Tiik, Leo 1976. Nimesid Saaremaalt XVI ja XVII sajandist. – Keel ja Kirjandus 7, 413–418.
Tiik, Leo 1977. Isikunimede mugandid Saaremaal XVI ja XVII sajandil. – Keel ja Kirjandus 5, 284–288.
Troska, Gea 1995. Talunimed läbi aegade. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Vahtre, Sulev 1980. Jüriöö. Tallinn: Eesti Raamat.
