-des and -mata converbs in Estonian dialects
The article analyses the usage of two Estonian converbs (the prototypical -des converb and its negative counterpart the -mata converb) in Estonian dialects. The data is collected from the morphologically tagged texts of the University of Tartu’s corpus of Estonian dialects. Compared to written texts, converbs in spoken (dialectal) speech are infrequent; also, -mata converbs are rarer than -des converbs. -des converbs are most used in the Western, Coastal and Insular dialects, whereas the -mata converb is more frequent (although still rare) in the Tartu, Võro and Western dialects.In dialects, converbs are used in fewer functions than in Standard Estonian. The -des converb is used most often to indicate manner, but also as a temporal adverbial; the -mata converb conveys mostly the meaning of manner or means (all cases that answer the question how?). -des converbs indicating manner are less frequent in the North-Eastern and Coastal dialects, while in South Estonian dialects (Võro, Seto and Mulgi), there are more manner converbs and fewer temporal converbs. The relatively frequent usage of short adverb-like manner converbs in dialects is also the main difference from the use of converbs in Standard Estonian. However, this is probably not a characteristic of dialects, but rather of spoken language, which tends to favor the usage of shorter and more grammaticalized and lexicalized converbs.
In dialects, there are both implicit and explicit subject converbs. Although explicit subject converbs are rather rare and these are used in more or less set phrases (the most used are päikese tõustes ‘when the sun is rising’ and X’i nähes ‘in the presence of X’, in the Western dialect also ‘as X remembers’), in the Coastal dialect, the verb mäletama ‘remember’ can also be used in this construction (this is not possible in Standard Estonian, where only limited transitive verbs can form an explicit subject converb construction). The implicit subject converbs in dialects are similar to the corresponding construction in Standard Estonian.
Aavik, Johannes 1915. Lühendatud laused. – Keeleline Kuukiri 3/4, 43–48.
Ahrens, Eduard 2003 (1853). Eesti keele Tallinna murde grammatika. Esimene osa: vormiõpetus. Tlk. Kristiina Ross. Teine osa: lauseõpetus. Tlk. Kristi Mets, Kristiina Rebane, Mailis Salvet. – Uue ajastu misjonilingvist Eduard Ahrens 200. Koost. ja toim. Kristiina Ross. Tallinn: Eesti keele Sihtasutus, 75–429.
EKG II = Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika. II. Süntaks. Lisa: Kiri. Peatoim. Mati Erelt, toim. Tiiu Erelt, Henn Saari, Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.
Erelt, Mati 1987. Sekundaartarindid eesti keeles. (= Preprint KKI-50.) Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste Osakond. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia.
Erelt, Mati 2014. Eesti keele lauseõpetus. Komplekslause. Tartu Ülikooli eesti keele osakond. Tartu: Tartu Ülikool.
Haspelmath, Martin 1995. The converb as a cross-linguistically valid category. – Converbs in Cross-Linguistic Perspective. Structure and Meaning of Adverbial Verb Forms – Adverbial Participles, Gerunds. Eds. Martin Haspelmath, Ekkehard König. (= Empirical Approaches to Language Typology 13.) Berlin, New York: Mouton de Gruyter, 1–55.
Heine, Bernd, Tania Kuteva 2002. World Lexicon of Grammaticalization. Cambridge: Cambridge University Press. http://dx.doi.org/10.1017/CBO9780511613463.
Hennoste, Tiit 2000. Sissejuhatus suulisesse eesti keelde I. Taust ja uurimisobjekt. – Akadeemia 5, 1117–1150.
Herlin, Ilona 2005. Metakielen funktioita x sanoen -konstruktion valossa. – Referointi ja moniäänisyys. Toim. Markku Haakana, Jyrki Kalliokoski. (= Tietolipas 206.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 360–405.
Herlin, Ilona, Lari Kotilainen 2005. Itsenäistyvä infinitiivi. 2. infinitiivin inessiivin kehitys kirjakielen aikana. – Elävä kielioppi. Suomen infiniittisten rakenteiden dynamiikkaa. Toim. Ilona Herlin, Laura Visapää. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 1021.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 258–291.
Hermann, Karl August 1896. Eesti keele Lause-õpetus. Eesti keele grammatika teine jagu. Jurjev.
Itkonen, Esa 2001. Maailman kielten erilaisuus ja samuus. Turku: Turun yliopisto.
König, Ekkehard 1995. The meaning of converb constructions. – Converbs in Cross-Linguistic Perspective. Structure and Meaning of Adverbial Verb Forms – Adverbial Participles, Gerunds. Eds. Martin Haspelmath, Ekkehard König. (= Empirical Approaches to Language Typology 13.) Berlin, New York: Mouton de Gruyter, 57–95.
König Ekkehard, Johan van der Auwera 1990. Adverbial participles, gerunds and absolute constructions in the languages of Europe. – Towards a Typology of European Languages. Eds. Johannes Bechert, Giuliano Bernini, Claude Buridant. (= Empirical Approaches to Language Typology 8.) Berlin: Mouton de Gruyter, 337–355.
Metslang, Helle 1997. Eesti keele ja teiste soome-ugri keelte futuurumi arenguid. – Keel ja Kirjandus 4, 226–231.
Nedjalkov, Vladimir 1995. Some typological parameters of converbs. – Converbs in Cross-Linguistic Perspective. Structure and Meaning of Adverbial Verb Forms – Adverbial Participles, Gerunds. Eds. Martin Haspelmath, Ekkehard König. (= Empirical Approaches to Language Typology 13.) Berlin, New York: Mouton de Gruyter, 97–136.
Penjam, Pille 2008. Eesti kirjakeele da- ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid. (= Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 23.) Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
Piiroja, Piret 2010. Verb hakkama situatsiooni alguse väljendajana eesti keeles. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis.
Plado, Helen 2013. Estonian conditional clauses: The degree of hypotheticality and the link to temporal and concessive clauses. – Nordic Journal of Linguistics 36 (1), 57–88.
Taremaa, Piia 2010. Fiktiivne ja reaalne liikumine eesti keeles. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis.
Thor Helle, Anton 2006 (1732). Grammatica esthonica oder: Eine Anweisung zur Ehstnischen Sprache. – Lühike sissejuhatus eesti keelde 1732. Saksa keelest tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, B–B80a.
Tragel, Ilona 2003. Eesti keele tuumverbid. (= Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis 3.) Tartu: Tartu Ülikool.
Univere, Aili 1970. T-tunnuselise tegevusnime viisiütlevast eesti keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 16 (1970). Tallinn: Eesti Raamat, 179–194.
Uuspõld, Ellen 1966. Määrusliku des-, mata-, nud- (~nuna-) ja tud- (~tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus. – Keele modelleerimise probleeme 1. (= Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 188.) Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 4–196.
Uuspõld, Ellen 1972. Agendi väljendamisest des-konstruktsiooniga lausetes. – Keel ja struktuur 7. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt. Tartu Riiklik Ülikool. Eesti keele kateeder. Tartu, 108–118.
Uuspõld, Ellen 2001. des- ja mata-vormide kaassõnastumine ja eesti komareeglid. – Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks 12. märtsil 2001. Koost. ja toim. Reet Kasik. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 17.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 306–321.
Valijärvi, Riitta-Liisa 2004. Estonian converbs – with special emphasis on early 18th-century literary languages. – Ural-Altaische Jahrbücher 18 (2003/2004), 24–66.
Valijärvi, Riitta-Liisa 2007. A Corpus-Based Study on the Degrees of Lexicalization and Grammaticalization of Finnish Converbs. Uppsala: Uppsala Universitet.
Wiedemann, Ferdinand Johann 2011 (1875). Eesti keele grammatika. Tlk. Heli Laanekask. Toim. Ellen Niit. Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.
Ylikoski, Jussi 2003. Defining non-finites: Action nominals, converbs and infinitives. – SKY Journal of Linguistics 16 (2003), 185–237.
