ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society cover
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
Impact Factor (2022): 0.3
JUMALÕLUUK NÕSSI TAIVADÕ EHK KEELESAARED JÄLLE PILDIL; pp. 263–272
PDF | doi:10.3176/esa60.13

Author
Mariko Faster
Abstract

A rainbow rose into the sky – South Estonian linguistic enclaves in focus again

The book Dialect Texts of South Estonian Linguistic Enclaves is the ninth and final volume of the Estonian Dialects academic text series. It is an important source of language varieties spoken in the Leivu and Lutsi linguistic islands in Latvia and in the Kraasna linguistic island in Pskov Oblast, Russia. These three are historically varieties of South Estonian which have been substantially influenced by neighboring languages, so the speakers of the modern South Estonian varieties do not fully understand the spoken language of the linguistic enclaves. Nowadays, the most visible of these three is Lutsi, because there are scientists who are especially interested in this particular region, language, and history. Currently, the language varieties of the language enclaves cannot be heard live. The review draws some sociolinguistic parallels between the other South Estonian varieties spoken in foreign countries, points out some of the most interesting cases of use of the names, highlights some linguistic features, and fixes some errors which have occurred during the translation process.

References

EKNR = Eesti kohanimeraamat. Koost. Marit Alas, Marianne Blomqvist, Enn Ernits, Mariko Faster, Marje Joalaid, Marja Kallasmaa, Arvis Kiristaja, Marge Kuslap, Tiina Laansalu, Karl Pajusalu, Valdek Pall, Fred Puss, Peeter Päll, Evar Saar, Urmas Sutrop. Käsikiri Eesti Keele Instituudis.

LELS = Tiit-Rein Viitso, Valts Ernštreits 2012. Līvõkīel-ēstikīel-leţkīel sõnārōntõz. Liivi-eesti-läti sõnaraamat. Lībiešu-igauņu-latviešu vārdnīca. Tartu–Rīga: Tartu Ülikool, Latviešu valodas aģentūra

Mullonen 2002 = Ирма Муллонен. Топонимия Присвирьий. Проблемы этноязыкового контактирования. Петрозаводск: Российская академия наук. Карельский научный центр. Институт языка, литературы и историй.

Saar, Evar 2015. Hindrik Kängsepa ja ta venna Kristjani perekonnad esimeste eesti asunikena Albertas. – Eesti Põllumajandusmuuseumi aastaraamat V. Toim. Ell Vahtramäe. Ülenurme: Eesti Põllumajandus­muuseum. Ilmumas.

Uiboaed, Kristel 2013. Verbiühendid eesti murretes. (= Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 34.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Uiboaed, Kristel, Liina Lindström 2014. Murrete lauseehitus ja selle uurimine. – Oma Keel 1, 12–21.

Vaba, Lembit 2011. Kuidas läti-eesti keelekontakt on mõjutanud eesti murdekeele grammatikat ja sõnamoodustust. – Emakeele Seltsi aastaraamat 56 (2010). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 204–246.

Back to Issue