, Tiit Hennoste, Kirsi Laanesoo Artiklis analüüsitakse 10–13-aastaste noorte vastuspartiklite jah ja jaa kasutust kinnitusküsimuse minimaalvastusena ning võrreldakse tulemusi täiskasvanute suhtlusnormidega. Analüüs näitab, et noorte suulistes vestlustes on jaa märksa sagedasem kui jah, moodustades 87% vastustest, täiskasvanute materjalis oli seevastu rohkem jah-vastuseid. Lisaks puudub noortekeeles nende partiklite kasutuses süsteemne erinevus. Erinevalt täiskasvanute vestlustest kasutatakse mõlemaid partikleid nii neutraalse kui ka hoiakulise küsimuse vastusena ning kumbki partikkel ei juhi järjendi jätkamist ega lõpetamist. Sellist erinevust täiskasvanute keelest võib seletada asjaolu, et noored ei ole veel omandanud kahe vastuspartikli kasutamise pragmaatilisi norme, aga tegu võib olla ka keele muutumisega, mida noorte partiklikasutus peegeldab: vastuspartiklite funktsionaalsed erinevused taanduvad ning jaa levik laieneb jah-i arvel.
Annuka, Andra 2020. Naerev hääl ametlikus ja argivestluses. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 16, 5–21.
http://dx.doi.org/10.5128/ERYa16.01
Button, Graham; Neil Casey 1984. Generating topic: The use of topic initial elicitors. – Structures of social action: Studies in conversation analysis. Ed. by J. Maxwell Atkinson, John Heritage. (= Studies in emotion and social interaction.) Cambridge: Cambridge University Press, 167–190.
Couper-Kuhlen, Elizabeth; Margret Selting 2018. Interactional linguistics: Studying language in social interaction. Cambridge: Cambridge University Press.
http://dx.doi.org/10.1017/9781139507318
Deppermann, Arnulf; Alexandra Gubina; Katharina König; Martin Pfeiffer 2024. Request for confirmation sequences in German. – Open Linguistics 10 (1), 20240008.
https://doi.org/10.1515/opli-2024-0008
Erelt, Mati; Helle Metslang 2023. Kommunikatiivsed lausetüübid. – Eesti grammatika. Peatoim. Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 763–775.
https://doi.org/10.12697/eg
Hennoste, Tiit 2000. Sissejuhatus suulisesse eesti keelde V. Mõned mitteverbaalsed nähtused suulises kõnes. – Akadeemia 9, 2011–2038.
Hennoste, Tiit 2012. Küsimuse vorm, episteemiline staatus ja episteemiline hoiak. – Keel ja Kirjandus 8/9, 674–695.
Hennoste, Tiit 2016. Informeerituse muutumise osutamine partikliga aa eesti netidialoogides. Ettekanne XII muutuva keele päeval Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis 4. novembril 2016.
Hennoste, Tiit 2023. Suuline keel. – Eesti grammatika. Peatoim. Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 997–1181.
https://doi.org/10.12697/eg
Hennoste, Tiit; Olga Gerassimenko; Riina Kasterpalu; Mare Koit; Andriela Rääbis; Krista Strandson 2009. Suulise eesti keele korpus ja inimese suhtlus arvutiga. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 5, 111–130.
http://dx.doi.org/10.5128/ERYa5.07
Hennoste, Tiit; Andriela Rääbis 2004. Dialoogiaktid eesti infodialoogides: tüpoloogia ja analüüs. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Hennoste, Tiit; Andriela Rääbis; Kirsi Laanesoo 2017. Polar questions, social actions and epistemic stance. An exercise in pragmatic typology. – STUF – Language Typology and Universals 70 (3), 523–544.
https://doi.org/10.1515/stuf-2017-0023
Hennoste, Tiit; Andriela Rääbis; Kirsi Laanesoo 2025. Request for confirmation sequences in Estonian. Käsikiri.
Hennoste, Tiit; Andriela Rääbis; Andra Rumm 2019. Estonian declarative questions: Their usage and comparison with vä- and jah-questions. – Journal of Pragmatics 153, 46–68.
https://doi.org/10.1016/j.pragma.2019.04.010
Hennoste, Tiit; Andriela Rääbis; Andra Rumm; Kirsi Laanesoo 2023. The division of labor between the particles jah and jaa ’yes’ as responses to requests for confirmation in Estonian. – Responding to polar questions across languages and contexts. Ed. by Galina Bolden, John Heritage, Marja-Leena Sorjonen. (= Studies in Language and Social Interaction 35.) Amsterdam: John Benjamins, 210–238.
https://doi.org/10.1075/slsi.35.07hen
Heritage, John 1984. A change-of-state token and aspects of its sequential placement. – Structures of social action: Studies in conversation analysis. Ed. by J. Maxwell Atkinson, John Heritage. (= Studies in Emotion and Social Interaction.) Cambridge: Cambridge University Press, 299–345.
Heritage, John 2012. Epistemics in action: Action formation and territories of knowledge. – Research on Language and Social Interaction 45 (1), 1–29.
https://doi.org/10.1080/08351813.2012.646684
Kasterpalu, Riina 2005. Partiklid jah, jaa ning jajaa naaberpaari järelliikmena müügiläbirääkimistes. – Keel ja Kirjandus 11, 873–890; 12, 996–1000.
Kasterpalu, Riina; Tiit Hennoste 2016. Estonian aa: A multifunctional change-of-state token. – Journal of Pragmatics 104, 148–162.
https://doi.org/10.1016/j.pragma.2016.06.010
Keevallik, Leelo 2009. Üldküsimuse lihtvastuste funktsioonid. – Keel ja Kirjandus 1, 33–53.
Keevallik, Leelo 2011. The terms of not knowing. – The morality of knowledge in conversation. Ed. by Tanya Stivers, Lorenza Mondada, Jakob Steensig. (= Studies in Interactional Sociolinguistic 29.) Cambridge: Cambridge University Press, 184–206.
https://doi.org/10.1017/CBO9780511921674.009
Keevallik, Leelo 2016. Estonian no(o)(h) in turns and sequences: Families of function. – NU/ NÅ: A family of discourse markers across the languages of Europe and beyond. Ed. by Peter Auer, Yael Maschler. (= Linguae & Litterae 58.) Berlin, Boston: De Gruyter, 213–242.
Kurhila, Salla; Niina Lilja 2017. Toisto ja korjauksen rajat. – Virittäjä 121 (2), 213–243.
König, Katharina; Martin Pfeiffer 2024. Requesting confirmation or reconfirmation across languages: An introduction. – Contrastive Pragmatics 5 (1–2), 1–26.
https://www.sciencedirect.com/org/journal/contrastive-pragmatics/vol/5/issue/1
Laanesoo, Kirsi 2017. A miks sa torusse ei räägi? Miks-küsilausetega tehtavad suhtlustegevused argitelefonivestlustes. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 13, 89–105.
https://doi.org/10.5128/erya13.06
Liddicoat, Anthony J. 2007. An Introduction to Conversation Analysis. London, New York: Continuum.
Mandel, Aive; Kristiina Praakli; Virve-Anneli Vihman; Kadri Koreinik 2022. Rahvateadusega noortekeelt kogumas. – Oma Keel 1, 16–21.
Pomerantz, Anita 1986. Extreme case formulations: A way of legitimizing claims. – Human Studies 9 (2/3), 219–229.
http://www.jstor.org/stable/20008968
Rossi, Giovanni 2020. Other-repetition in conversation across languages: Bringing prosody into pragmatic typology. – Language in Society 49 (4), 495–520.
https://doi.org/10.1017/s0047404520000251
Sacks, Harvey; Emanuel A. Schegloff; Gail Jefferson 1974. A simplest systematics for the organization of turn-taking for conversation. – Language 50 (4:1), 696–735.
https://doi.org/10.1353/lan.1974.0010
Schegloff, Emanuel A. 2007. Sequence Organization in Interaction. A Primer in Conversation Analysis. Vol. 1. Cambridge: Cambridge University Press.
https://doi.org/10.1177/09579265080190040604
Sidnell, Jack 2010. Conversation Analysis: An Introduction. (= Language in society 37.) Malden, Massachusetts: Wiley-Blackwell.
https://doi.org/10.1111/josl.12010
Sorjonen, Marja-Leena 1996. On repeats and responses in Finnish conversations. – Interaction and grammar. Ed. by Elinor Ochs, Emanuel A. Schegloff, Sandra A. Thompson. (= Studies in Interactional Sociolinguistics 13.) Cambridge: Cambridge University Press, 277–327.
Stivers, Tanya; Jack Sidnell; Clara Bergen 2018. Children’s responses to questions in peer interaction: A window into the ontogenesis of interactional competence. – Journal of Pragmatics 124, 14–30.
https://doi.org/10.1016/j.pragma.2017.11.013
Zinken, Jörg; Uwe-A. Küttner 2022. Offering an interpretation of prior talk in everyday interaction: A semantic map approach. – Discourse Processes 59 (4), 298–325.
https://doi.org/10.1080/0163853x.2022.2028088
Thompson, Sandra A.; Barbara A. Fox; Elizabeth Couper-Kuhlen 2015. Grammar in everyday talk: Building responsive actions. (= Studies in Interactional Sociolinguistics 31.) Cambridge: Cambridge University Press.
https://doi.org/10.1017/s0047404518000234
Vihman, Virve-Anneli; Kristiina Praakli; Maarja-Liisa Pilvik; Mari-Liis Korkus 2022. Kas noored on inglise keelega obsessed? Millest räägivad korpusandmed? – Philologia Estonica Tallinnensis 7, 292–322.
https://doi.org/10.22601/PET.2022.07.11
