This article presents a new or more elaborate etymological interpretation for the words kurn ‘a clutch of eggs; brood’, pugi ‘gust of wind’, putitama ‘to repair, to put (something in working order’, riis ‘net bag; fishing gear’, and ruhimik ‘a cupped handful, gathered hands’.
kurn : kurn ‘brood; clutch of eggs; (in dialects) group, gang’. kurn is a South Estonian word but has also been reported from Virumaa and the shores of Lake Peipus. It is assumed that kurn derives from the Russian dialect word гу́рма meaning ‘crowd, throng, gang, herd’, comparable to Ukrainian and Belorussian гурма́ id. This East Slavic word is considered a borrowing from Polish hurm, hurma ‘crowd, large number, pile’. The word kurn is characterized by a sporadic alternation rm ~ rn within the root, which, as a cross-borrowing via Estonian appears in Latvian dialects: kùrms, kur̃miņa ‘crowd, herd’.
pugi : pugi ‘strong gust of wind’. The word is recorded only in Western Saaremaa. It is assumed that this word for wind either came directly from Livonian (cf. Livonian pū’gə̑: tūĺ pū’gub ‘the wind blows’) or through Latvian (cf. Latvian dialect pūga ‘gusty wind’) as a cross-borrowing, or that it was phonetically influenced by these corresponding terms in the mentioned languages.
putitama : putitada ‘to repair, to set in order’. It is presumed to be a Soviet-era borrowing from the Russian polysemous verb бу́ти́ть ‘to beat, pound, thump, to sound dully’. The Estonian dialect verb put́tima ‘to fill gaps between masonry stones with mortar’ also derives from the Russian verb бути́ть ‘to fill a hole, trench with stones and earth’, representing an earlier loan into Estonian dialects.
riis : riisi ‘net bag; manually operated fishing net’. This word is widespread in Saaremaa, Mulgimaa, and the eastern part of the Võru dialect area, and has close equivalents in Votic riisi ‘(net) wing’ and Finnish dialect riisi ‘coastal seine’. It is assumed that riis is a re-borrowing from the Estonian rüsa word via the Russian dialect (Pskov region) loan base ри́са, ри́сы (plural) or риз‘fish trap’.
ruhimik : ruhimik ‘cupped handful’ is a South Estonian word, marked by considerable variability both in the root (ruhi) and in suffixes. There are no etymological counterparts in other Finnic languages. I assume that ruhi- and related forms (< *ruhi < *rukše̮) are cognates of the Erzya word rukšna, rušna, rušńa ‘palm, cupped hand’ < rukšǝ, with -na (-ńa) being a nominal suffix.
Artiklis esitatakse uus või täpsustatud etümoloogiline tõlgendus sõnadele kurn ’haudumise jagu mune; pesakond’, pugi ’tuulepuhang’, putitama ’remontima, (töö)korda seadma’, riis ’võrkkott; kalapüügivahend’ ja ruhimik ’kamal, kokkupandud peod’.
Aben, Karl 1957. Eesti ja liivi laene läti sõnavaras. – Emakeele Seltsi aastaraamat III. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 77–114.
Cimermanis, S[aulvedis] 1963. Saldūdeņu zveja Vidzemē 19. gs. un 20. gs. – Arheoloģija un etnogrāfija V. Rakstu krājums. Latvijas Universitāte, Latvijas Vēstures Institūts. Rīgā: Latvijas PSR Zinātņu Akadēmijas izdevniecība, 115–139.
Cimermanis, S[aulvedis] 1973. Zvejas raksturs un svarīgākie rīki Latgalē 19. gs. otrajā pusē un 20. gs. – Arheoloģija un etnogrāfija X. Rakstu krājums. Latvijas Universitāte, Latvijas Vēstures Institūts. Rīgā: Zinātne, 115–139.
Clare, Johann Christoph 1730. Vocabularium Esthonico-Teutonicum et Teutonico-Esthonicum Dorpatensi dialecto accommodatum curante Joanne Christophoro Clare, Pastore Odenpaeensi; (2) Cellarius Esthonico Teutonicus Dorpatensi Dialecto acom/m/odatus oder Esthnisch-Deutsches Wörter-Buch; (3) Cellarius Esthonico-Germanicus oder Wörter-Buch der Ehstnischen Sprache […]; (4) Vocabularium Esthonico Teutonicum et Teutonico Esthonicum Dorpatensi Dialecto accommodatum. [Käsikiri Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus.]
Dahl 1–4 = Владимір Даль 1880–1882. Толковый словарь живаго великорускаго языка Владиміра Даля 1–4. С.-Петербургъ–Москва: Издание книгопродавца-типографа М. О. Вольфа.
EES = Eesti etümoloogiasõnaraamat 2012. Koost. ja toim. Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoim. Iris Metsmägi. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/ety/
EEW 1–12 = Julius Mägiste 2000. Estnisches etymologisches Wörtebuch 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.
EIS 1992 = Eesti-inglise sõnaraamat. Estonian-English dictionary. Koost. Paul F. Saagpakk. 2. tr. Tallinn: Koolibri.
EKI ühendsõnastik 2024. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb 2024. https://sonaveeb.ee/
EKMS 1–4 = Andrus Saareste 1958–1963. Eesti keele mõisteline sõnaraamat 1–4. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu de traductions en français. Stockholm: Vaba Eesti.
EKSS 2009 = Eesti keele seletav sõnaraamat 1–6, 2009. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu“ 2., täiendatud ja parandatud tr. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
http://www.eki.ee/dict/ekss/
EMS = Eesti murrete sõnaraamat I–VII, 1994–2021. Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
http://www.eki.ee/dict/ems/
ERL 1–4 = Eesti rahvalaulud. Antoloogia. Toim. Ülo Tedre. 1–4. Tallinn: Eesti Raamat 1969–1974.
ERS 1949 = Эрзянско-русский словарь. Москва: Гос. Изд. иностранных и национальных словарей 1949.
ÈRV 1993 = Эрзянь-рузонь валкс. Эрзянско-русский словарь. Москва: Русский язык, Дигора, 1993.
ÈSBM 3 = Этымалагічны слоўник беларускай мовы 3. Мінск: Навука і тэхніка, 1985.
ÈSSJa 1– = Этимологический словарь славянских языков. Праславянский лексический фонд. 1–. Отв. ред. О. Н. Трубачев. Москва: Наука 1974–.
http://etymolog.ruslang.ru
EÕS 1–3 = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat 1–3. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ II täiendatud ja parandatud trükk. Tartus: Eesti Kirjanduse Selts, 1925–1937.
Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte den revalschen und den dörptschen; nebst einem vollständigen Wörterbuch. Riga, Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch.
Kalaportaal = Kalapüügivahendite loetelu.
https://www.kalaportaal.ee
Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus II. Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.
Kettunen, Lauri 1938. Livisches Wörterbuch mit grammatischer Einleitung. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae V.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.
KKS = Karjalan kielen sanakirja, 1968–2005. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XVI, Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 25.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.
https://kaino.kotus.fi/cgi-bin/kks/karjala.cgi
Kodres, Jaan 1921. Röövpüük „sääsevõrguga“ ja „riisiga“ („kahaga“) Emajõe suus. – Kalaasjandus 1921/6. Tallinn: Laevandus, 83–85.
Kont, Karl 1994. Gedanken zur Entwicklung der Etymologietheorie und -praxis. – Linguistica Uralica 1994/1, 47–52.
https://doi.org/10.3176/lu.1994.1.06
Koponen, Eino 1998. Eteläviron murteen sanaston alkuperä. Itämerensuomalaista etymologiaa. (Suomalais-Ugrilaisen Seuran toimituksia 230.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.
Kurrik, W[oldemar] 1924. Meteoroloogia ehk ilmateaduse õpetus. (Teaduslikud õppe- ja käsiraamatud nr. 4.) Tartus: Loodus.
Laumane, Benita 2015. Vēju un vētru grāmata. Dabas parādību nosaukumi latviešu valodā. 2. Liepāja: LiePA.
Loorits, O[skar] 1956. Einige neuere Arbeiten zur baltischen Folklore und Volkskunde. – Zeitschrift für slavische Philologie 25/8, 397–405.
Luce, J. W. L. v. 1813. Neue Wörter und Redensarten. Erster Beitrag von ehstnischen Wörtern und Redensarten wie sie auf der Insel Oesel gebräuchlich sind zu Hupels ehstnischem Wörterbuche. – Beiträge zur genauern Kenntniβ der ehsthnischen Sprache. Erstes Heft. Pernau, 24–53.
ME 1–4 = K. Mīlenbacha Latviešu valodas vārdnīca I–IV. Rediģējis, papildinājis, turpinājis J. Endzelīns. Rīgā: Herausgegeben vom lettischen Bildungsministerium / Herausgegeben vom lettischen Kulturfonds, 1923–1932.
Maadeteaduse-sõnad 1910. [Tartus:] Eesti Kirjanduse Selts.
Maadeteaduslik sõnastik. [Tartus:] Eesti Kirjanduseselts, 1911.
Moora, A[liise] 1964. Peipsimaa etnilisest ajaloost. Ajaloolis-etnograafiline uurimus Eesti-Vene suhetest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
MUL = Suur mulgi sõnaraamat.
http://www.eki.ee/dict/mul/
Must, Mari 2000. Vene laensõnad eesti murretes. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Mägiste, J[ulius] 1935. Etümoloogilisi märkmeid setu murdeaineste puhul. – Eesti keel 4–6, 136–143.
MW 1–6 = Heikki Paasonen. Mordwinisches Wörterbuch. Мордовский словарь 1–6. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (LSFU XXIII. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1990–1999.
POS 1 = Псковский областной словарь с историческими данными 1–8. Ленинград: Издательство Ленинградскогоуниверситета, 1967–.
Preobraženskij 1 = Преображенский, А[лександр] 1910–1914. Этимологический словарь русского яыка 1. Москва: Типография Г. Лисснера и Д. Совко.
Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. Rooma, Toronto: Maarjamaa.
Riikoja, H[einrich], J[ohannes] Veski 1930. Eestikeelseid zooloogilisi oskussõnu. Tartus: Loodus.
Ränk, G[ustav] 1934. Peipsi kalastusest. English summary: The Peipsi Lake fisheries. (Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad II.) Tartu: Õpetatud Eesti Selts.
Ränk, Gustav 1960. Vatjalaiset. Mit einer deutschen Zusammenfassung (Die Woten). (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 267.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Saareste, Albert 1924. Leksikaalseist vahekordadest eesti murretes I. Analüüs 60 kaardi ja 1 skeemiga. (Acta et Commentationes Universitatis Dorpatensis B VI1.) Tartu: Kirjastus-Ühisuse „Postimehe” trükk.
Saareste, A[ndrus] 1925. Keeleajaloolisi märkusi. – Eesti Keel 5–6, 119–123.
Saareste, Andrus 1953. Länsi-Viron sanaston suhteesta suomen kieleen. (= Suomi 106/3.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Salem 1890 = Salem, M[argus] 1890. Eesti-Wene sõnaraamat Wiedemanni järele. Эстско-русский словарь. Täiendanud ja läbi waadanud J. Kunder ja kooliõpetaja T. Kuusik. Tallinnas: Th. Jakobsoni kirjastus.
SESS = Seto eripäraste sõnade sõnaraamat.
http://www.eki.ee/dict/sess/
SKES 1–7 = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola 1974–1981. Suomen kielen etymologinen sanakirja 1–7. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII. Tutkimuslaitos „Suomen suvun“ julkaisuja III.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.
SMS = Suomen murteiden sanakirja.
http://kaino.kotus.fi/sms
SRNG 1–52 = Словарь русских народных говоров 1–52.
https://iling.spb.ru/vocabula/srng/srng.html
SSA 1–3 = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja 1–3, 1992–2000. Päätoim. Erkki Itkonen, Ulla-Maija Kulonen. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.
Sjögren, Wiedemann 1861 = Joh. Andreas Sjögren’s Livisch-deutsches und deutsch-livisches Wörterbuch. Im Auftrage der Kaiserlichen Akademie der Wissenschaften bearbeitet von Ferdinand Joh. Wiedemann. (Joh. Andreas Sjögren’s Gesammelte Schriften. Band II. Theil II.) St. Petersburg: Buchdruckerei der Kaiserlichen Akademie der Wissenschaften.
www.eki.ee/ldw
SYS = Sünonüümisõnastik.
http://www.eki.ee/dict/sys/
Zeps, Valdis J. 1962. Latvian and Finnic Linguistic Convergences. (Uralic and Altaic Series 9.) Bloomington: Indiana University, The Hague: Mouton & Co.
Tezaurs = Latviešu valodas skaidrojošā vārdnīca.
https://tezaurs.lv
Vasmer, Max 1–4 = Макс Фасмер 2004. Этимологический словарь русского языка 1–4. Перевод с немецкого и дополнения академика РАН О. Н. Трубачева. Москва: Астрель Аст.
Veršinin 2009 = Валерий Иванович Вершинин 2009. Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков IV. (Пиледемс–Уштомс). Йошкар-Ола.
VES = Vene-Eesti sõnaraamat. Teine, parandatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2000.
www.ves.eki.ee
Viires, Ants 1981. Vanadest kalapüügiviisidest Kagu-Eesti järvedel. – Eesti Loodus 1, 39–45.
Vilbaste, Gustav 1993. Eesti taimenimetused. (= Emakeele Seltsi toimetised 20 (67).) Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia.
Vincenz, Hentschel = A. de Vincenz, G. Hentschel. Das Wörterbuch der deutschen Lehnwörter in der polnischen Schrift- und Standardsprache. Göttingen, Oldenburg.
http://www.bkge.de/wdlp.php
VMS = Väike murdesõnastik I–II, 1982–1989. Toim. Valdek Pall. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
http://www.eki.ee/dict/vms/
VOT = Vadja keele sõnaraamat.
https://portaal.eki.ee/dict/vadja/
Vuorela, Toivo 1979. Kansanperinteen sanakirja. Piirrokset Pirkko-Liisa Surojegin. Porvoo Helsinki Juva: WSOY.
Võrtsjärv 1973 = Võrtsjärv. Eesti NSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituut. Tallinn: Valgus.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1869. Estnisch-deutsches Wörterbuch. St. Petersburg: Kaiserliche Akademie der Wissenschaften.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.
Wiedemann, Ferdinand Johann 2005 [1875]. Grammatik der estnischen Sprache. Durchgesehenes Faksimile der Ausgabe von 1875. Tallinn: Stiftung für Estnische Sprache.
Winkler, Eberhard, Karl Pajusalu 2009. Salis-livisches Wörterbuch. (= Linguistica Uralica. Supplementary Series 3.) Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
https://doi.org/10.3176/lu.2009.3S
ÕS 1960 = Õigekeelsuse sõnaraamat. Toim. E. Nurm, E. Raiet, M. Kindlam. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
ÕS 1976 = Õigekeelsussõnaraamat. Toim. R. Kull ja E. Raiet. Tallinn: Valgus.
