The article examines the development and changes in the place names of a compact forest area in Võrumaa. The author collected nature and field names in the neighbouring area in the 1990s (1996 and 2003) and names of forest places from members of Sõmerpalu hunting section in 2023. In the latter case, special attention was paid to specific toponymy used mostly by hunters.
To give the subject of name changes more temporal depth, the aim was to study all available historical maps. The names on the maps reflect mainly the economic emphases of their era. On the 1815 map of Vaabina Manor, the names of the streams and meadows are carefully recorded, as was generally typical in the earlier, 18th century, tradition. The forest map of 1876 already shows the aim to manage the manor forest mainly for timber. Consequently, the forest areas on the map are named often. A particularly rich assortment of meadow names in one corner of the forest is recorded on a 1929 map which already deals with recording the ownership situation after the land reform of the Republic of Estonia.
Both 20th-century peasant forest toponymy and 21st-century hunter toponymy have preserved elements of older names. A new generic was added often, e.g. Turbaorg ‘peat valley’ > Turbaoru tsiht ‘peat valley aisle’. Elliptical transfer is variable, e.g. Lahaspoolõsuu ‘(carpenter’s) split blank moor’ > meadow Lahaspuul ‘split blank’, aisle Lahaspoolõ tsiht ‘split blank aisle’.
One third (33%) of the names on the two oldest manor maps were still in use during the 1996–2003 fieldwork. However, the percentage of names that contained elements from older names was 44%. At the time of the 2023 fieldwork, 22% of the old map names were still in use. Of the 69 names collected, 32% contained elements of the old map names. The change between the 1996–2003 and 2023 collections was reflected in the fact that 74% of the names from the earlier collection had survived.
For the new place names, mainly two naming principles have been used: orientation by the informal name of a farm near the forest and naming based on what can be seen on the place.
In general, the need for names in hunting management communication remains high. Older hunters are reasonably aware that names in forest change over time and that they also remember names that have been forgotten in practical use.
Artiklis uuritakse kohanimede muutumist väikesel, aga küllalt rikkaliku kohanimistuga metsaalal. Uurimismaterjali on kogutud nii kirjalikest kui ka suulistest allikatest. Kirjalik materjal pärineb 19. ja 20. sajandi kaartidelt. Suulises kasutuses olevaid kohanimesid on kogutud 1996. ja 2003. aastal eakatelt põliselanikelt, kuid 2023. aastal ainult kohalikelt jahimeestelt. artiklis esitatakse kogu leitud nimematerjal. Selgub, et kaarditegijate, maaharijate ja jahimeeste nimetamisvajadus on erinev. On vaadeldud, millise tempoga nimed muutuvad, kuidas olemasolevate nimede alusel moodustatakse uusi nimesid ning mida jahimehed ise arvavad enda kasutatud kohanimedest. Ka täiesti uute kohanimede tekkimises tuuakse välja mõned kõige levinumad nimeandmispõhimõtted. Tegemist on Eestis esimese nimeteadusliku käsitlusega, milles uuritakse ühe professionaalse ala esindajate kohanimekasutust.
Ainiala, Terhi 1997. Muuttuva paikannimistö. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Ainiala, Terhi, Johanna Komppa, Kaija Mallat, Ritva Liisa Pitkänen 2000. Paikannimien käyttö ja osaaminen – nimitaito Pälkäneen Laitikkalassa. – Virittäjä 3, 330–354.
Alas, Marit 2008. Kohanimede muutumine Pöide vallas Saaremaal. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Ülikool, eesti keele ja kultuuri instituut. Käsikiri.
Alas, Marit 2012. Pöide valla kohanimede muutumine. – Keel ja Kirjandus 5, 360–372.
https://doi.org/10.54013/kk654a4
Alas, Marit 2015. An overview of the place name systems of two coastal areas in Estonia. – Name and Naming. Ed. by Oliviu Felecan. Proceedings of the Third International Conference on Onomastics “Name and Naming” Conventional / Unconventional in Onomastics. Cluj–Napoca: Editura Mega, Editura Argonaut, 415−427.
Alas, Marit 2016. The Changes in Place Names on the Northern Coast of Estonia. – Names and Their Environment. Ed. By Carole Hough, Daria Izdebska. Proceedings of the 25th International Congress of Onomastic Sciences Glasgow, 25–29 August 2014. Glasgow: University of Glasgow, 51–58.
Alas, Marit 2024. (In)correctness in place names: Change and preservation of Estonian place names. – Proceedings of the Sixth international Conference on Onomastics “Name and Naming”. (In)correctness on onomastics. Baia Mare, September 5–7, 2023. Ed. by Oliviu Felecan, Alina Bughieşiu. Cluj–Napoca: MEGA, 233–243.
Faster, Mariko 2005. Võru- ja Setumaa kohanimede determinandid. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, Eesti keele ajaloo ja murrete õppetool.
https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/374318db-f79e-455b-9788-b6cea1e77b00/content (27.01.2025).
Faster, Mariko 2018. Etunimed ja teised Hargla hüdronüümid. – Emakeele Seltsi aastaraamat 63 (2017). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 31–76.
https://doi.org/10.3176/esa63.02
Faster, Mariko 2020. Hargla kihelkonna vetenimed Eesti-Läti piirialal. (= Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 47.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Holm, Vesa 2012. Hirvenmetsästäjien epävirallista paikannimistöä. Pro gradu. Manuskript. Jyväskylä: Jyväskylän yliopisto. https://jyx.jyu.fi/bitstream/handle/123456789/37924/URN%3aNBN%3afi%3ajyu-201205301760.pdf?sequence=1&isAllowed=y (27.01.2025).
Kiviniemi, Eero 1990. Perustietoa paikannimistä. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
KN = Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteek. https://arhiiv.eki.ee/kohanimed/ (27.01.2025).
Laansalu, Tiina 2018. Nimesiire ja selle käsitlus Eesti toponomastikas. – Keel ja Kirjandus 10, 747–763.
https://doi.org/10.54013/kk731a1
Marvin, Garry 2011. An anthropologigal examination of hunting. – A Cultural History of Animals in the Modern Age. Ed. by Randy Malamud. Oxford, New York: Berg, 49–66.
https://doi.org/10.5040/9781350049543-ch-002
Saar, Evar 2008. Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem. (= Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 22.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Saar, Evar 2011. Ruumisuhtesõnad Lõuna-Eesti kohanimedes. – Ruum, kotus ja kotussõnimeq. (= Võro Instituudi toimõndusõq 25.) Võro: Võro Instituut, 11–31.
Saarikivi, Janne 2006. Substrata Uralica. Studies on Finno-Ugrian substrate in northern Russian dialects. Dissertation at the University of Helsinki. Tartu: Tartu University Press.
Vaba, Lembit 1997. Uurimusi läti-eesti keelesuhetest. Tallinn, Tampere.
Vaba, Lembit 2023. (Raie)lank peegeldab aega ja selle lugu. – Keel ja Kirjandus 6, 605–611.
https://doi.org/10.54013/kk786a4
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv (RA)
EAA.1270.1.846 – Urvaste koguduse personaalraamat, Vaabina ja Restu-Visela, 1851–1905.
EAA.1270.1.870 – Urvaste koguduse personaalraamat, Vaabina, 1906–1940.
EAA.2072.9.729, l 1 – Generalkarte von dem im Werroschen Kreise und Anzenschen Kirchspiele belegenen Gute Uelzen, 1907.
EAA.2072.9.730, l 1 – Wald Charte des Privtgutes Uelzen, 1876.
EAA.2469.1.740, l 1 – Charte von dem im Livländischen Gouvernement Dorpat-Werroschen Kreise und Anzenschen Kirchspiele belegenen priv. Gute Uelzen, 1890.
EAA.3336.1.37 – Vaabina vallavalitsus, Valla nimejuhataja, 1902–1910.
EAA.3379.1.1 – Vaabina vallakohus, Protokollid, 1883–1886.
EAA.3724.4.1975k, l 1 – Võru maakonnas oleva Vaabina mõisa plaan, 1929.
ERA.T-3.24.1824, l 43 – Sõmmerpalu metskond, kaart, u 1921.
LVVA.6828.4.466, l 1 foolio III – Charte von dem privaten Gute Uelzen im Dörptschen Kreise und Antzenschen Kirchspiel, 1815.
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)
EKLA, f 199, m 30, l 51 – Urvaste khk, Keema k, Hannikastõ t – A. Laurson < Karl Rehkli, 73 a (1927).
