Data on youth language is an important resource for studying language variation and change. Through various research projects and student theses, samples of oral speech, chat conversations, and vocabulary have been collected from Estonian teenagers. This article focuses on the data compiled by the Estonian Mother Tongue Society and the Estonian Language Institute over the past century. The overview follows the principles of document analysis. Most of the data have been gathered through word competitions and are presented in the form of card files, word lists, copybooks, and research papers. These collected materials document the evolution of youth language, particularly its vocabulary, reflect societal changes, and offer valuable insights into data collection methodologies.
Noorte keeleandmed on oluline allikas keele varieerumise uurimisel. Teadusprojektide ja üliõpilastööde raames on noortelt kogutud suulist kõnet, tšätivestlusi ja sõnaloendeid. Ülevaates võtan vaatluse alla Emakeele seltsi eestvedamisel noortekeele kohta kogutud andmeid, lähtudes dokumendianalüüsi põhimõtetest. Enamik andmetest on saadud kogumisvõistluste teel, sõnasedelite ja -loendite või uurimistööde vormis. Andmed dokumenteerivad eeskätt noortekeele sõnavara kujunemist ajas ja ruumis, kajastavad ühiskondlikke muutusi ning annavad väärtuslikku teavet andmekorje metodoloogia kohta.
Allik, Clarissa 1928. Tallinna keskkooliõpilaste erikeelest. – Eesti Keel 1–2, 3–11.
Eckert, Penelope 1997. Why ethnography? – Ungdomsspråk i Norden: föredrag från ett forskarsymposium. (= Meddelanden från Institutionen för nordiska språk vid Stockholms universitet 43.) Toim. Ulla-Britt Kotsinas, Anna-Brita Stenström, Anna-Malin Karlsson. Stockholm: Stockholms universitet, 52–62.
EMSUKA MS = EMSUKA murdesõnavara koondkartoteek.
EMSUKA ES0028 = Allan Roosileht, Aimar Laulik 1979. Keskkooliõpilaste kõnepruuk.
EMSUKA ES0029 = Paul Ariste 1977. Argoosõnavara ja väljendeid Eesti NSV koolidest.
Harju Elu 1968 = Uus sõnavarakogumise võistlus. ‒ Harju Elu, 15. juuni.
Hurt, Jakob 1888. Paar palwid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht, 23. märts.
Loog, Mai 1988. Soome mõjusid Tallinna noorte keelekasutuses. – Keel ja Kirjandus 2, 83–89.
Mandel, Aive, Kristiina Praakli, Virve-Anneli Vihman, Kadri Koreinik 2022. Rahvateadusega noortekeelt kogumas. – Oma Keel 2, 16–21.
Mirme, Mari, Lea Tammaru, Tõnu Tender 1989. Põgus pilk slängikogudele KKI-s ja üldisele kogumispraktikale. – Kodumurre 21, 110–112.
Postimees 1928. „Roosinupukesed“ ja „karuohakad“. – Postimees, 6. märts.
Praakli, Kristiina 2022. Sissejuhatus noortekeele uurimisse. Üldist ja üksikasjalikku. – Keel ja Kirjandus 11, 1014–1030.
https://doi.org/10.54013/kk779a3
Sirp ja Vasar 1989. Kogume eesti slängi. – Sirp ja Vasar, 3. märts.
Tender, Tõnu 1984. Tänapäeva õpilasslängi. – Keel ja Kirjandus 3, 168–171.
Tender, Tõnu 1994. Eesti släng: olemus ja uurimislugu. – Keel ja Kirjandus 5, 291–297.
Vaigla, A. 1928. Mõningaid jooni üliõpilaskeelest. – Üliõpilasleht 7, 94–97.
Vihman, Virve-Anneli, Kristiina Praakli, Maarja-Liisa Pilvik, Mari-Liis Korkus 2022. Kas noored on inglise keelega obsessed? Millest räägivad korpusandmed? – Philologia Estonica Tallinnensis 7, 292–322.
https://doi.org/10.22601/PET.2022.07.11
Vihman, Virve-Anneli, Maarja-Liisa Pilvik, Aive Mandel, Annika Kängsepp, Mari Aigro, Kadri Koreinik, Kristiina Praakli, Liina Lindström 2024. Estonian Teen Language Corpus. DOI: 10.23673/re-455.
Viikberg, Jüri 1997. Eesti slängiuurimise tänane seis. – Keel ja Kirjandus 10, 705–710.
Viikberg, Jüri 2008. Eesti keele kogud. – Eesti humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud: seisund, kasutamine, andmebaasid. Toim. Erast Parmasto, Jüri Viikberg. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 95–112.
Viikberg, Jüri 2021. Emakeele Selts ja murdekogumine. – Emakeele Selts 1920–2020. Koost. Jüri Valge. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, 349–369.
Viires, Helmi 1965. Märkmeid 1964. aasta võistlustöödest. – Kodumurre 7. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Tallinn, 102–109.
Viires, Helmi 1985. Juhend sõnasedelite täitmiseks. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.
Ühistöö 1964. Rahvaliku sõnavara kogumise võistlus. – Ühistöö, 9. mai.
