ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society cover
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
Impact Factor (2022): 0.3
Research article
KONTRASTIIVSELT INGLISE VABAST ING-TARINDIST JA SELLE FUNKTSIONAALSETEST EESTI VASTETEST ILUKIRJANDUSTÕLKES; pp. 53–77
PDF | http://doi.org/10.3176/esa70.03

Author
Urmet Lepasson
Abstract

This article compares the English adjunctive ing-clause with its Estonian equivalents by examining their semantic and syntactic functions. The adjunctive ing-clause is one among several syntactic uses for the -ing verb form, and, as an adjunct, it can serve various semantic functions. English and Estonian grammar concepts of clauses, complements and adjuncts, and semantic functions of subordinate clauses are compared to establish their similarities and to find the functional basis for equivalence. Contrastive functional analysis is conducted on parallel corpora based on an English fiction text, George Orwell’s “1984”, and its Estonian translation. The analysis reveals connections between semantic functions of the adjunctive ing-clause and the form of its equivalents, as well as the scope of the syntactic overlap. It is shown that the main equivalents are the converb clause, coordinate clause and adverbial clause, while the less common absolute clause, relative clause and nominalisation appear in more specific circumstances.

The Estonian converb clause is a syntactic match to the adjunctive ing-clause serving any semantic function, but it doesn’t appear with an explicit subject and it can’t appear with adpositions. The coordinate clause has limited overlap in syntactic functions and it mostly appears if the adjunctive ing-clause comes at the end of the main clause. The adverbial clause covers most of the semantic functions and is thus a versatile equivalent. Nominalisation is mostly used when the converb clause cannot be used because the semantic function requires an explicit marker. The absolute clause appears if the meaning of holding or wearing verbs is expressed through a place phrase or when the subject is a part of the main clause subject.

 

Artiklis võrdlen inglise vaba ing-tarindi ja selle eesti vastete süntaktilisi ja semantilisi funktsioone ilukirjanduslauseis. Inglise ing-verbivormi kasutatakse nii vabas laiendis kui teistes süntaktilistes funktsioonides; vaba laiendina on ing-tarindil ka mitmeid semantilisi funktsioone. Kõrvutan inglise ja eesti grammatikakäsitlusi, et leida vastete grammatilised lähtekohad. Kontrastiivse funktsioonianalüüsi abil toon välja, kuidas inglise vaba ing-tarindi eri semantilised funktsioonid eesti vastetes avalduvad ning mis on eri vastete esinemise tingimused. paralleelkorpuse analüüs näitab, et vaba ing-tarindi peamised eesti vasted on konverbitarind, adverbiaallause ja rindosalause, harvem ka absoluuttarind, nominalisatsioon ja relatiivlause. Valikuid mõjutasid subjekti eksplitsiitsus, prepositsioon ja semantilise funktsiooni informatiivsus, aga näiteks ka verbi tähendusklass, subjektide seosed ja sõnajärg.

References

Aarts, Bas 2011. Oxford Modern English Grammar. Oxford, New York: Oxford University Press.

Chesterman, Andrew 1998. Contrastive Functional Analysis. Amsterdam: John Benjamins Publishing Company.
https://doi.org/10.1075/pbns.47

EG 2023 = Helle Metslang, Mati Erelt, Külli Habicht, Tiit Hennoste, Reet Kasik, Pire Teras, Annika Viht, Eva Liina Asu, Liina Lindström, Pärtel Lippus, Renate Pajusalu, Helen Plado, Andriela Rääbis, Ann Veismann, 2023. Eesti grammatika. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
https://doi.org/10.12697/EG

Erelt, Mati 2017a. Liitlause. – Eesti keele süntaks. Toim. Mati Erelt, Helle Metslang. (= Eesti keele varamu 3.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 647–753.

Erelt, Mati 2017b. Sissejuhatus süntaksisse. – Eesti keele süntaks. Toim. Mati Erelt, Helle Metslang. (= Eesti keele varamu 3.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 53–92.

Erelt, Mati 2017c. Sekundaartarindiga laused. – Eesti keele süntaks. Toim. Mati Erelt, Helle Metslang. (= Eesti keele varamu 3.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 756–840.

Erelt, Mati 2017d. Rinnastus. – Eesti keele süntaks. Toim. Mati Erelt, Helle Metslang. (= Eesti keele varamu 3.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 603–646.

Erjavec, Tomaž 2017. MULTEXT-East. – Handbook of Linguistic Annotation. Ed. by Nancy Ide, James Pustejovsky. Dordrecht: Springer Netherlands, 441–462.
https://doi.org/10.1007/978-94-024-0881-2_17

Huddleston, Rodney, Geoffrey Keith Pullum 2002. The Cambridge Grammar of the English Language. Cambridge: Cambridge University Press.
https://doi.org/10.1017/9781316423530

Kortmann, Bernd 1991. Free Adjuncts and Absolutes in English: Problems of Control and Interpretation. Oxford: Taylor & Francis Group.

Krzeszowski, Tomasz Pawel 1990. Contrasting Languages: The Scope of Contrastive Linguistics. Berlin, New York: De Gruyter Mouton.
https://doi.org/10.1515/9783110860146

Lepasson, Urmet 2024. Inglise ing-tarindi vastetest eesti keeles. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Ülikool.

Lindström, Liina 2017. Lause infostruktuur ja sõnajärg. – Eesti keele süntaks. Toim. Mati Erelt, Helle Metslang. (= Eesti keele varamu 3.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 537–565.

Plado, Helen 2015. The subject of the Estonian des-converb. – SKY Journal of Linguistics 28, 313−348.

Rätsep, Huno 1978. Eesti keele lihtlausete tüübid. Tallinn: Valgus.

Simmul, Carl Eric 2017. des- ja mata-konverbitarindi funktsioonid. – Keel ja Kirjandus 11, 847–867.
https://doi.org/10.54013/kk732a2

Uuspõld, Ellen 1966. Määrusliku des-, mata-, nud- (~nuna-) ja tud- (~tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus. – Keele modelleerimise probleeme 1. (= Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 188.) Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 4–196.

Back to Issue