The article presents a new or refined etymological interpretation of the words kosur’body bag > a bodyful of beating’, koslep ’body bag, skin bag’, luup(a) ʼmould-board plough’, lõust ʼ(ugly) face, look’ and pook ’the hem of a skirt, shirt or other garment’.
kosur : kosur ’a bodyful of beating’ and its phonetic variants are mainly known in East and South Estonia, but there are scattered reports from elsewhere. The word is a borrowing from the Russian кожу́р ’sheepskin travelling cat’. Despite the semantic discrepancy, it has been erroneously associated with the homonymic Russian loan koser, kooser < vn кóзыpь ’trump’. This juxtaposition is contradicted by the repeatedly confirmed observation that in the case of loans denoting specific objects, etc., the loan carries an identical meaning or a meaning as close as possible to the subject of the loan.
koslep : koslepi ʼbeating’ is a lexeme of colloquial Estonian which is not known in older Estonian lexicography. In dialects, the word is known all over Estonia. It is presumably a loanword from the Russian dialect кожелу́п ʼskiver, a person who takes the skin off a slaughtered animal; stalker, robber’ (< кóжа ʼskin’ + лупи́ть ʼto take the skin off; to beat’). The word kosmak : kosmagu ʼbeating’, recorded from Rõuge in Southern Estonia, is also a Russian loanword: < Russian dial. кожемя́к ʼtanner’ (< кóжа ʼskin’ + мя́ка́ть ʼ(to) bruise, squeeze, knead’). Having been borrowed into the Estonian language, these loans have undergone a metaphorical shift in meaning.
luup(a): luuba ’mouldboard plough’ is known in the coastal and central parts of Harju, Järva and central Virumaa. The introduction of this type of plough marked an important turning point in farming, but it was not until the 1870s that Estonian peasants adopted it, when the villagers began to make a spinning wheel with a wooden spike > beam and an iron gib > mouldboard. The equivalents of the word are Votic loopi, loppi, etc. ’coulter, i.e. the part of the mould-board plough that turns away from the cut-up ploughshare’ and Finnish dial. (Kallivere in Estonian Inger) luopin ’the shovel-like appendage of the forked plough’. The Estonian-Votic-Finnish word in question is presumably a loan from the Russian dialectal substantive клопик ’plough that turns the ridge of soil to one side only’, which is etymologically related to the verb клепать ’to forge (cold iron), rivet, (hammer) surface’.
lõust : lõusta ’an odd, deformed or distorted face, facial disfigurement, grimace; an unpleasant-looking person, the face of an animal’ was little known in the early decades of the 20th century. In Wiedemann’s dictionary, the word is erroneously recorded as a word from the Tartu and Võru dialects in Southern Estonia. Subsequent dialectal research has revealed that the word lõust is only slightly known in North Estonia. In etymological studies, lõust has been regarded as a descriptive word. I assume that lõust, with its North Estonian dialect background, is a lexicalised form of the lõu(se)d’(swollen) neck glands’ of the plural inflection lõus, which has been adapted to st-final nouns. An analogue of the etymological relationship described is the English mumps pl ’inflammation of the salivary glands’ < mump ’facial disfigurement, grimace’. The external signs of the disease are often swelling of the neck, cheeks and chin, with a ’hamster face’.
A possible phonetic variant of lõust is lõusk : lõusa, a hypothesis supported by examples in an Estonian dialect, where st ~ sk also occurs as an optional alternation at the end of a word. The linguist Manivalde Lubi has considered the word lõusk : lõusa’animal or fish mouth’ to be an artificial word of his own creation.
pook : pooga ~ poogi ’the hem of a skirt, shirt or other garment; belt’ is especially known on the West-Estonian islands, in Pärnumaa and Mulgi. Runic songs show that the word pook is much widely known. In the sense of a skirt and the hem of a woman’s shirt, the word has been consistently recorded in older Estonian lexicography since Göseken (1660). The word has a counterpart in the Votic language: pookka ~ puukka’skirt ribbon, cantle; belt’. I presume that the Estonian-Votic *pōkka in question is a loan from a vocabulary that includes Old Icelandic bók ’embroidered bedclothes’, gullbóka ’embroider with gold thread’, Old Saxon bōkon ’embroider’ < Germanic *bōkō.
Artiklis esitatakse uus või täpsustatud etümoloogiline tõlgendus sõnadele kosur ’keretäis peksa’, koslep ’keretäis, nahatäis’, luup(a) ’hõlmader’, lõust ’(inetu) nägu, ilme’ ja pook ’seeliku, särgi vm rõivaeseme äärispael’.
Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Tartu: Istandik.
Aavik, Johannes 1921. Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.
Ahlqvist Aug[ust] 1856. Wotisk grammatik jemte språkprof och ordförteckning. Helsingforsiae: Ex officina typographica H. C. Friis.
Blokland, Rogier 2009. The Russian Loanwords in Literary Estonian. (= Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica. Bd. 78.) Wiesbaden: Harrassowitz Verlag.
Chambers 2003 = Chambers Dictionary of Etymology 2003. Ed. by Robert K. Barnhart.
EES = Eesti etümoloogiasõnaraamat 2012. Koost. ja toim. Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoim. Iris Metsmägi. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
http://www.eki.ee/dict/ety/
EEW 1–12 = Julius Mägiste 2000. Estnisches etymologisches Wörtebuch 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.
Göseken, Heinrich 1660. Manuductio ad Linguam Oesthonicam. Anführung zur Öhstnischen Sprache, Bestehend nicht alleine in etlichen præceptis und observationibus, Sondern auch In Verdolmetschung vieler Teutschen Wörter. Reval: Adolph Simon.
Helle, Anton Thor 1732. Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache, in welcher mitgetheilet werden, I. Eine Grammatica, II. Ein Vocabvlarivm, III. Proverbia, IV. Ænigmata, V. Colloqvia. Halle: Gedruckt bey Stephan Orban.
Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte den revalschen und den dörptschen; nebst einem vollständigen Wörterbuch. Riga, Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch.
Kluge, Friedrich 1989. Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache. 22. Auflage unter Mithilfe von Max Bürgisser und Bernd Gregor völlig neu bearbeitet von Elmar Seebold. Berlin, New York: Walter de Gruyter.
Kull, Rein 2000. Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel. [Tallinn:] Eesti Keele Sihtasutus.
Kurkina 1981 = Л[юбовь] В[икторовна] Куркина 1981. Заметки по русской этимологии. – Этимологические исследования. Вып. 2. Свердловск: Уральский государственный университет, 133–137.
Lubi, Manivalde 1968. Valimik sõnu mu kodumurrendist. – Emakeele Seltsi aastaraamat 13 (1967). Tallinn: Eesti Raamat, 239–245.
Moora, A[liise] 1964. Peipsimaa etnilisest ajaloost. Ajaloolis-etnograafiline uurimus Eesti-Vene suhetest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Must, Mari 2000. Vene laensõnad eesti murretes. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
EKI ühendsõnastik 2023. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb 2023.
https://sonaveeb.ee/
EKMS 1–4 = Andrus Saareste 1958–1963. Eesti keele mõisteline sõnaraamat 1–4. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu de traductions en français. Stockholm: Vaba Eesti.
EKSS 2009 = Eesti keele seletav sõnaraamat 1–6, 2009. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu“ 2., täiendatud ja parandatud tr. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
http://www.eki.ee/dict/ekss/
EMS = Eesti murrete sõnaraamat I–VII, 1994–2021. Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
http://www.eki.ee/dict/ems/
ERA = Eesti regilaulude andmebaas.
https://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas
ERL = Eesti rahvakultuuri leksikon 1995. Koost. ja toim. Ants Viires. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
ERLA I-2 = Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-2, 1969. Tallinn: Eesti Raamat.
ÈSSJa 1– = Этимологический словарь славянских языков. Праславянский лексический фонд. 1–. Отв. ред. О. Н. Трубачев. Москва: Наука 1974–.
http://etymolog.ruslang.ru
Nedoma, Robert 2014. Miscellanea Eddica: bláhvítr, Ysia und ǫgur-/ógurstund. – Erzählen im mittelalterlichen Skandinavien II. Wiener Studien zur Skandinavistik. Bd. 22. Wien: Praesens Verlag, 68–86.
https://www.academia.edu/36246240/Miscellanea_Eddica_bláhvítr_Ysia_und_ǫgur_ógurstund
Peebo, Jaak 1980. Kalevipoja sõnastik. – Sõnasõel 4, 15–173.
Pokorny 1–2 = Julius Pokorny 1949–1959. Indogermanisches etymologisches Wörterbuch 1–2. Bern: A. Francke AG Verlag.
Pärdi, Heiki 2008. Talumajandus. – Eesti rahvakultuur. 2., täiendatud tr. Koost. ja toim. Ants Viires ja Elle Vunder. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 75–106.
Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. Rooma, Toronto: Maarjamaa.
SKES 1–7 = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola 1974–1981. Suomen kielen etymologinen sanakirja 1–7. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII. Tutkimuslaitos „Suomen suvun“ julkaisuja III.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.
SMS = Suomen murteiden sanakirja.
http://kaino.kotus.fi/sms
SRNG 1–49 = Словарь русских народных говоров 1–52.
https://iling.spb.ru/vocabula/srng/srng.html
SSA 1–3 = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja 1–3, 1992–2000. Päätoim. Erkki Itkonen, Ulla-Maija Kulonen. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.
Zelenin 1907 = Дм[итрий] Зеленин 1907. Русская соха и ее история и виды. Очерк из истории русской
земледельческой культуры. Вятка: Губернская Типография.
UUS 1985 = Tiiu Erelt, Rein Kull, Henno Meriste 1985. Uudis- ja unarsõnu. Tallinn: Valgus.
Vestring, Salomo Heinrich 1998 [1710–1730]. Lexicon Estonico Germanicum. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
VKS = Vadja keele sõnaraamat. Vad´d´aa tšeelee sõna-tširja. Словарь водского языка 2013. 2., täiendatud ja parandatud tr. 1. tr toim. Elna Adler, Silja Grünberg, Merle Leppik. Peatoim. Valmen Hallap. 2. tr toim. Silja Grünberg. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
https://www.eki.ee/dict/vadja/
VMS = Väike murdesõnastik I–II, 1982–1989. Toim. Valdek Pall. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
http://www.eki.ee/dict/vms/
Voolma, Aino 1971. Eesti rahvarõivaseelikud. – Etnograafiamuuseumi aastaraamat 25, 106–149.
Vries, Jan de 1977. Altnordisches Etymologisches Wörterbuch. Zweite verbesserte Auflage. Leiden: E. J. Brill.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.
Vilde, Eduard 1913. Asta ohwer. Leib. Punane wiir. Wiaburi. Tallinn: J. Lilienbachi Kirjastus.
Vilde, Eduard 1916. Mäeküla piimamees. Tallinn: Mõtte Kirjastus.
