Despite the challenges posed by the pandemic, one positive outcome, particularly noteworthy from a linguistic perspective, is the rare opportunity to witness the birth, dissemination, and integration of new terms into the language. The article explores the term variation and spelling variants using COVID-19 as a case study to highlight the obstacles posed by such diversity, as well as the discussions that it sparked in the media. To investigate the correct usage of the term, articles published on the websites of four ministries in 2020 were examined. The results indicated a satisfactory situation, though there was room for improvement. When analysing different spelling variants, corpus data from the Estonian National Corpus 2023 was utilized. The findings were then compared with text data collected from 1,454 native Estonian speakers in early 2023. Corpus data revealed that the fully capitalized “COVID-19” was the preferred variant, the same was true for ministry announcements. However, study participants favoured a lowercase, numberless variant. The more Estonian sounding “koroona” component was preferred over the more foreign “covid”. In ministry announcements, “covid” was slightly more common. The article aims to emphasize the significance of employing terms competently, underscoring the complexity of such an endeavour, particularly in the extraordinary circumstances of the coronavirus pandemic.
Artikkel analüüsib COVID-19 näitel sünonüümsete terminite varieeruvust, sama termini eri kirjakujusid ning sellest ajendatud sõnavõtte meedias. Artikli eesmärk on välja selgitada peamised suundumused, mis puudutavad terminivariantide eelistusi, kasutustäpsust, aga ka õigekeelsusallikate soovituste järgimist. Terminikasutuse täpsuse uurimiseks võeti vaatluse alla nelja ministeeriumi kodulehel 2020. aastal avaldatud uudised ja artiklid. Kirjakujude eritlemisel kasutati eesti keele ühendkorpuse andmeid (ÜK 2023). Saadud tulemusi võrreldi 2023. aasta alguses 1454-lt eesti emakeelega kõnelejalt assotsiatsioonikatse käigus kogutud tekstiandmetega. Analüüs näitas, et ehkki ühe ja sama mõiste tähistamiseks tarvitatakse mitmeid variante, joonistuvad selgelt välja kasutuseelistused.
Cartier, Emmanuel, Alexander Onysko, Esme Winter-Froemel, Eline Zenner, Gisele Andersen, Béryl Hilberink-Schulpen, Ulrike Nederstigt, Elizabeth Peterson, Frank Van Meurs, Frank 2022. Linguistic repercussions of COVID-19: A corpus study on four languages. – Open Linguistics 8 (1), 751–766.
https://doi.org/10.1515/opli-2022-0222
Costa, Rute, Margarida Ramos, Ana Salgado, Sara Carvalho, Bruno Almeida, Raquel Silva 2022. Neoterm or neologism? A closer look at the determinologisation process. – Lexicography of Coronavirus-related Neologisms. (= Lexicographica. Series Maior 163.) Ed. by Annette Klosa-Kückelhaus, Ilan Kernerman. Berlin, Boston: de Gruyter, 237–259.
https://doi.org/10.1515/9783110798081-012
Crystal, David 2011. Internet Linguistics: A Student Guide. Routledge.
https://doi.org/10.4324/9780203830901
Duden. https://www.duden.de
EES = Eesti etümoloogiasõnaraamat 2012. Koost. ja toim. Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoim. Iris Metsmägi. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/ety/.
Eesti keele arengukava 2021–2035. Haridus- ja Teadusministeerium.
https://www.valitsus.ee/media/4014/download
EKI ühendsõnastik 2023. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb 2023.
https://sonaveeb.ee/
EKK 2020 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2020. Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut, EKSA.
https://www.eki.ee/books/ekkr20/ekkr20.pdf
EMS = Eesti murrete sõnaraamat I–VII, 1994–2021. Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
http://www.eki.ee/dict/ems/
Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Fernández-Silva, Sabela 2022. Cognitive approaches to the study of term variation. – Theoretical Perspectives on Terminology: Explaining Terms, Concepts and Specialized Knowledge. (= Terminology and Lexicography Research and Practice 23.) Ed. by Pamela Faber, Marie-Claude L’Homme. John Benjamins Publishing Company, 435–455.
https://doi.org/10.1075/tlrp.23.20fer
Gordin, Michael D. 2015. Scientific Babel: How Science Was Done Before and After Global English. University of Chicago Press.
https://doi.org/10.7208/chicago/9780226000329.001.0001
Hendrikson, Reet 2018. Kas sõjasõna sünnib sõtta? Erialakeele tõhusus sõjandusterminoloogia näitel. (= Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 42.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Jacob, Cécile, Pierre Hausemer, Adam Zagoni-Bogsch, Audra Diers-Lawson 2023. The effect of communication and disinformation during the COVID-19 pandemic. European Parlament.
https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2023/740063/IPOL_STU(2023)740063_EN.pdf.
Keeleseadus 2011. RT I, 18.03.2011, 1.
https://www.riigiteataja.ee/akt/118032011001
Kilgarriff, Adam, Vít Baisa, Jan Bušta, Miloš Jakubíček, Vojtěch Kovář, Jan Michelfeit, Pavel Rychlý, Vít Suchomel 2014. The Sketch Engine: Ten years on. – Lexicography 1, 7–36.
https://doi.org/10.1007/s40607-014-0009-9
Klaas-Lang, Birute 2022. Birute Klaas-Lang: meie ühiskonda ähvardab lõhestada ka keelekriis. – ERR, 19. oktoober.
https://www.err.ee/1608756460/birute-klaas-lang-meie-uhiskonda-ahvardab-lohestada-ka-keelekriis
Kuperjanov, Maris 2020. Koroonaviiruse SARS-CoV-2 algusfaasi vastukaja (sotsiaal)meedias. – Mäetagused 76, 5–28.
https://doi.org/10.7592/MT2020.76.kuperjanov
Langemets, Margit, Peeter Päll 2021. Kirjakeele norm ja EKI sõnastikud. – Eesti Keele Instituut, 1. aprill.
https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=451
Marello, Carla 2020. New words and new forms of linguistic purism in the 21st century: The Italian debate. – International Journal of Lexicography 33 (2), 168–186.
https://doi.org/10.1093/ijl/ecz034
Mole, Beth 2021. Meet molnupiravir, Merck’s Thor-inspired pill that hammers COVID. – Ars Technica, October 1.
https://arstechnica.com/science/2021/10/meet-molnupiravir-mercks-thor-inspired-pill-that-hammers-covid/
Mäearu, Sirje 2020. Viirusenimetuse kirjakuju. – Keelenõuanne soovitab 6. Koost. ja toim. Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA, 87–88.
https://keeleabi.eki.ee/pdf/ks6.pdf
Mägi, Ruth 2021. Ruth Mägi: kuidas haigust nimega COVID-19 kirjutada? – Postimees, 25. november.
https://arvamus.postimees.ee/7393469/ruth-magi-kuidas-haigust-nimega-covid-19-kirjutada
Mägi, Ruth 2022. Terminoloogiakomisjonist kompetentsikeskuseks. – Tervise Arengu Instituut, 9. november. https://www.tai.ee/et/uudised/terminoloogiakomisjonist-kompetentsikeskuseks.
Nemvalts, Peep 2020. Peep Nemvalts: olgem positiivsed! Või parem mitte...? Kasutame viirusest rääkides väga kummalisi termineid. – Eesti Päevaleht, 5. mai.
https://epl.delfi.ee/artikkel/89770137/peep-nemvalts-olgem-positiivsed-voi-parem-mitte-kasutame-viirusest-raakides-vaga-kummalisi-termineid
Nová, Jana 2018. Terms embraced by the general public: How to cope with determinologization in the dictionary? – Proceedings of the XVIII EURALEX International Congress: Lexicography in Global Contexts, 387–398.
Parve, Valdar 2020. Koroona – nakkus emakeelde. – Sirp, 13. märts.
https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/koroona-nakkus-emakeelde
Päll, Peeter 2020. Pandeemiate tänane ja eilne päev. – Vikerraadio, 2. aprill.
https://vikerraadio.err.ee/1066623/huvitaja-pandeemiate-tanane-ja-eilne-paev/1032056
Raadik, Maire 2021. Suurtähe ja numbri ühend liitsõnas. – EKI teatmik. Eesti õigekeelsuskäsiraamat. Toim. Peeter Päll (peatoimetaja), Tiina Paet, Margit Langemets. Koost. Peeter Päll, Maire Raadik, Margit Langemets, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Tiina Paet, Lydia Risberg, Arvi Tavast. Eesti Keele Instituut.
https://eki.ee/teatmik/suurtahtluhendi-ja-numbri-uhend-liitsonas/
Raet, Mai 2023. When negative turns out to be positive: Exploring changes in word associations in the aftermath of the COVID-19 pandemic. – Półrocznik Językoznawczy Tertium 8 (1), 71−98.
http://dx.doi.org/10.7592/Tertium.2023.8.1.248
RHK-10 = Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon. Kümnes väljaanne. Tallinn: Sotsiaalministeerium.
https://rhk.sm.ee/
Risberg, Lydia, Margit Langemets 2021. Paronüümide probleem eesti keeles. – Keel ja Kirjandus 10, 903−926.
https://doi.org/10.54013/kk766a4
Salazar, Danica, Kate Wild 2022. The Oxford English Dictionary and the language of Covid-19. – Lexicography of Coronavirus-related Neologisms. (= Lexicographica. Series Maior 163.) Ed. by Annette Klosa-Kückelhaus, Ilan Kernerman. Berlin, Boston: de Gruyter, 11–26.
https://doi.org/10.1515/9783110798081
Schmid, Hans-Jörg 2010. Does frequency in text instantiate entrenchment in the cognitive system? – Quantitative Methods in Cognitive Semantics: Corpus-driven Approaches. Ed. by Dylan Glynn, Kerstin Fischer. Berlin, New York: De Gruyter Mouton, 101–136.
https://doi.org/10.1515/9783110226423.101
Sihver, Ülle 2018. Eestikeelse terminivara hoole ja kasutus on terminoloogiakomisjoni eesmärk ja mõte. – Oma Keel 1, 62–66.
Sõnaveeb = Eesti Keele Instituudi portaal Sõnaveeb 2023.
https://sonaveeb.ee
Zajonc, Robert Boleslaw 1968. Attitudinal effects of mere exposure. – Journal of Personality and Social Psychology Monograph Supplement 9, 1–27.
https://doi.org/10.1037/h0025848
Terviseamet. Koroonaviiruse haigus COVID-19.
https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-a-u/koroonaviiruse-haigus-covid-19
Terviseamet 2023. COVID-19 pandeemia kirjeldav analüüs ja õppetunnid. Tallinn: Terviseamet.
Thurlow, Crispin, Alex Brown 2003. Generation Txt? The sociolinguistics of young people’s text-messaging. – Discourse Analysis Online 1.
https://extra.shu.ac.uk/daol/articles/v1/n1/a3/thurlow2002003.html
Vainik, Ene 2021. Muutuv meel. Aastatel 1973–1974 ja 2016–2018 kogutud sõna-assotsiatsioonide võrdlus. – Keel ja Kirjandus 12, 1058–1077.
https://doi.org/10.54013/kk768a2
Vainik, Ene, Geda Paulsen 2023. Kujundlik mõtlemine 2020.–2022. aasta keelekriisis. – Keel ja Kirjandus 7, 651–677. https://doi.org/10.54013/kk787a1.
Viikberg, Jüri 2016. Alamsaksa laensõnad eesti keeles. Veebisõnastik. Tallinn.
https://www.eki.ee/dict/asl/
WHO 2015 = WHO issues best practices for naming new human infectious diseases. – World Health Organization, 8. mai.
https://www.who.int/news/item/08-05-2015-who-issues-best-practices-for-naming-new-human-infectious-diseases
WHO 2020 = WHO Director-General’s remarks at the media briefing on 2019-nCoV on 11 February 2020. – World Health Organization, 11. veebruar.
https://www.who.int/director-general/speeches/detail/who-director-general-s-remarks-at-the-media-briefing-on-2019-ncov-on-11-february-2020
WHO 2023 = Statement on the fifteenth meeting of the IHR (2005) Emergency Committee on the COVID-19 pandemic. – World Health Organization, 5. mai.
https://www.who.int/news/item/05-05-2023-statement-on-the-fifteenth-meeting-of-the-international-health-regulations-(2005)-emergency-committee-regarding-the-coronavirus-disease-(covid-19)-pandemic
ÜK 2023 = Eesti keele ühendkorpus 2023. Kristina Koppel, Jelena Kallas, Madis Jürviste, Helen Kaljumäe. Eesti Keele Instituut.
https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08C04M
