This paper aims to map the semantic and pragmatic senses of Estonian diminutive nouns and adjectives, based on Jurafsky’s (1996) model of diminutive meanings. The objectives are to demonstrate that apart from the usual connotations associated with diminutives, such as smallness, affection, and disdain, Estonian diminutives can express a wide range of other semantic and pragmatic senses, such as imitation, intensity, small type, etc; and to find out if any of these senses are linked to a specific diminutive suffix. The results show that Estonian diminutives do indeed convey more meanings than the three mentioned above. The diminutives from the analysed Estonian fiction data express the semantic senses small (tükike’piece+DIM – a little piece’), small-type (saiake ’bread+DIM – a small pastry’), imitation (linnuke ’bird+DIM – check mark √’), approximation(pehmeke, ’soft+DIM – softish’), intensity (nooruke, ’young+DIM+DIM – very young’), related-to (märjuke ’wet+DIM+DIM – a beer’) and partitive (sõnake ’word+DIM – a few words’), and the pragmatic senses hedges (tunnike ’hour+DIM – just an hour’), scoff (vennike’brother+DIM+DIM – a worthless, pitiful person’), affection (emme ’mother+DIM – mommy’) and sympathy (vaeseke ’poor+DIM – poor thing’). The most common sense of the Estonian diminutive appears to be affection, a meaning that is expressed by 36% of the entire data, while small is only present in 18% of the analysed diminutives. While none of the diminutive suffixes has a specific function, the diminutive suffix -u seems to encode affection as its main value and -ke – although it can convey other meanings as well – appears to be the only suffix for expressing a small size. While the formal grammar descriptions only attribute three meanings to diminutives – physical smallness, affection and contempt – the results of this study suggest that the range of meanings expressed by diminutives is more diverse than previously assumed and is not limited to only two or three prototypical meanings.
Artiklis annan ilukirjandustekstide põhjal ülevaate eesti deminutiivsete nimi- ja omadussõnade tähendustest. näitan daniel Jurafsky (1996) deminutiivitähenduste liigitusele toetudes, milliste tähenduste väljendamiseks kasutatakse deminutiive ning milliseid suhtluseesmärke nendega saab seostada. Lisaks grammatikakirjeldustes mainitud vähendavale, hellitlevale ja halvustavale tähendusele väljendavad eesti deminutiivid ka selliseid tähenduskategooriaid, nagu kaastunne, leevendus, imitatsioon, seotus alusmõistega, väikest tüüpi, intensiivsus, aproksimatiiv ja osa hulgast. Ehkki ühelgi deminutiiviliitel ei ole oma kindlat funktsiooni, paistavad silma u-liite seos hellitleva tähendusega ja füüsilise väiksuse seos ke(ne)-liitega. Töö tulemused võimaldavad väita, et eesti deminutiivituletuse vahenditel on rohkem funktsioone kui kaks-kolm keelekirjeldustes esitatut.
Appah, Clement, Nana Amfo 2011. The morphopragmatics of the diminutive morpheme (-ba/-wa) in Akan. – Lexis 6, 85–103.
https://doi.org/10.4000/lexis.437
Argus, Reili 2008. Eesti keele muutemorfoloogia omandamine. (= Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 19.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Argus, Reili, Victoria Kazakovskaya 2023. Acquisition of diminutives in Russian and Estonian from a typological perspective. – Diminutives across Languages, Theoretical Frameworks and Linguistic Domains. Berlin: Walter de Gruyter GmbH, 305−333.
https://doi.org/10.1515/9783110792874-013
Arukask, Madis, Eva Saar 2021. Deminutiivid idapoolsete läänemeresoome rahvaste animistlikus keelekasutuses – Emakeele Seltsi aastaraamat 66 (2020). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 9–37.
https://doi.org/10.3176/esa66.01
EKG I 1995 = Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari, Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.
EKK 2007 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
EKSS 2009 = Eesti keele seletav sõnaraamat 1–6, 2009. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu“ 2., täiendatud ja parandatud tr. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
http://www.eki.ee/dict/ekss/
Heine, Bernd, Ulrike Claudi, Friederike Hunnemeyer 1991. Grammaticalization. Chicago: University of Chicago Press.
Jurafsky, Daniel 1996. Universal tendencies in the semantics of the diminutive. – Language 72 (3), 533–578.
https://doi.org/10.2307/416278
Kasik, Reet 2015. Sõnamoodustus. (= Eesti keele varamu I.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kazakovskaya, Victoria, Reili Argus 2021. Acquisition of diminutives in typologically different languages: Evidence from Russian and Estonian. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 17. Estonian Papers in Applied Linguistics 17. Toim. Margit Langemets, Maria-Maren Linkgreim, Helle Metslang, David Ogren. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing, 81–97.
http://dx.doi.org/10.5128/ERYa17.05
Kehayov, Petar, Rogier Blokland 2007. Mittesufiksaalne deminutiivituletus eesti keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 52 (2006). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 87–124.
Kooser, Margit 2023. Deminutiivsufiksid hüüdnimedes. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.
Kupp-Sazonov, Sirje 2019. Deminutiivsete noomenite funktsionaalsusest vene ja eesti keeles mõningate Tšehhovi jutustuste ning nende tõlgete näitel. – Lähivõrdlusi 29. Lähivertailuja 29. Peatoim. Annekatrin Kaivapalu. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing, 113−140.
https://doi.org/10.5128/LV29.04
Liivak, Mirjam 2023. ke(ne)-liitelised deminutiivid eesti suulises argisuhtluses. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Mendoza, Martha 2011. Size matters: Grammaticalization, metaphor, and the Spanish diminutive. – Estudios de Lingüística Aplicada 54, 135–157.
Mägiste, Julius 1928. oi-, e̮i-deminutiivid läänemeresoome keelis. Läänemeresoome nominaaltuletus. I. (= Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis) B XII, 2.) Tartu.
Mänd, Loviisa 2023. Deminutiivsete nimi- ja omadussõnade funktsioonid eesti ilukirjanduses. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Nikitina, Tatiana 2019. Diminutives derived from terms for children: Comparative evidence from Southeastern Mande. – Linguistics 57 (1), 1–28.
https://doi.org/10.1515/ling-2018-0029
Orusalu, Silja 1996. Lastega suhtlemise erisõnavara. Diplomitöö. Tartu Ülikool.
Pajusalu, Renate 2009. Sõna ja tähendus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Ponsonnet, Maïa 2018. A preliminary typology of emotional connotations in morphological diminutives and augmentatives. – Studies in Language 42, 17–50.
https://doi.org/10.1075/sl.00002.pon
Saar, Eva, Triin Todesk 2023. Seto deminutiivid. – Emakeele Seltsi aastaraamat 68 (2022). Peatoim. Reili Argus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, 138–165.
https://doi.org/10.3176/esa68.07
Saareste, Andrus 1938. Konsonantide afektiivsest geminatsioonist Eestis. – Õpetatud Eesti Seltsi toimetised XXX (2). Tartu, 614–632.
Saareste, Andrus 1940. Sõna kilu algupärasest sisetunnusest i-st. – Eesti Keel 5, 86–105.
Schneider, Klaus 2003. Diminutives in English. Berlin: Max Niemeyer Verlag Gmbh.
https://doi.org/10.1515/9783110929553
Talmy, Leonard 1978. The relation of grammar to cognition – A synopsis. – Theoretical Issues in Natural Language Processing. Coordinated Science Laboratory, University of Illinois, 12–24.
https://doi.org/10.3115/980262.980266
Vainik, Ene 2012. Eesti keele sõnavara afektikalduvus ja mis sellega peale hakata. – Keel ja Kirjandus 8–9, 644–657.
https://doi.org/10.54013/kk658a7
Vare, Silvi 1994. Nimi- ja omadussõnatuletus tänapäeva eesti kirjakeeles. (= Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 6.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Õim, Asta 2003. Kuidas vanasti lapsi hellitati. – Oma Keel 1, 38–41.
Materjali allikad
ME = Marje Ernits 2022. Kauge lähedus. Tallinn: Eesti Raamat.
JK = Johannes Kivipõld 2022. Deus ex machina. Tallinn: Eesti Raamat.
HK = Häli Kivisild 2021. Saskia läheb metsa. Tartu: Fantaasia.
TL = Tiina Laanem 2021. Öised hääled. Tallinn: Pegasus.
OO = Olav Osolin 2021. Kus lendab part. Tallinn: Varrak.
KP = Katrin Pauts 2021. Tallinna tume. Tallinn: Varrak.
ER = Eva Roos 2018. Teistmoodi mööblipood. Tallinn: Varrak.
