This article gives a systematic literature review of the main grammar concepts in Estonian text studies from 2000–2023. The review’s goal is to bring forth main grammar concepts and their functions by genre, but also show the overlapping of writers’ goals when making grammatical choices across different genres.
The main grammar concepts were identified by the frequency by which they appeared in the sample. The current analysis revealed three main grammar concepts: expressing the person; modality and nominalization. All of the concepts were clearly connected with other grammatical and lexical choices and they cannot be separated: lexical meanings get their function in the text from grammar. As the language choices are influenced by the text genre, the review explains every main concept within the following genres: media texts, formal texts and curriculum texts (essays, study books etc). In every genre, the use of the main concepts differed because of the text goals, e.g. media texts used modal verbs to say how something should be done, but science study books have little to no modality as they explain abstract phenomena.
The review gives a variety of examples of a grammar concept analysed within its context and associated with the writer’s goals. The discussion suggests that more text studies are needed. Genres are dynamic and changing as are the grammatical choices made in specific genres.
Artikkel annab süstemaatilise kirjandusülevaate viimase 23 aasta tekstiuurimustes esinenud grammatilistest kontseptsioonidest. Ülevaade keskendub grammatilistele kontseptsioonidele, mis on tekstiuurimustes enim esinenud ning mida seetõttu võib pidada tähenduslikeks. Uuringuks on kasutatud süstemaatilise kirjanduse ülevaate meetodit. Siinse ülevaate valimisse jäi 44 tekstiuurimust. Ülevaatest selgus, et tähenduslikemaks võib pidada isiku väljendamist, modaalsust ja nominalisatsiooni. Samuti tuli esile grammatiliste vahendite žanriülene seotus: kuigi grammatilised vahendid olid tekstiliigiti erinevad, oli selge kattuvus nende kasutamise eesmärkides.
EKK 2020 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2020. Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut, EKSA.
Erelt, Mati 2017. Kindel kõneviis. – Eesti keele süntaks. (= Eesti keele varamu III.) Toim. Mati Erelt, Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
ETIS = Eesti Teadusinfosüsteem. Klassifikaatorid.
https://www.etis.ee/Portal/Classifiers/Index/28?
Halliday, Michael A. 2004. An Introduction to Functional Grammar. Hodder Arnold.
Hennoste, Tiit 2003. Keelekasutuse uurimine. – Emakeele Seltsi aastaraamat 48 (2002). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 217–262.
Janson, Kairi 2020. Klõpsama peibutavad lünkpealkirjad veebimeedias. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 16. Estonian Papers in Applied Linguistics 16. Toim. Margit Langemets, Maria-Maren Linkgreim, Helle Metslang, David Ogren. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing, 43–58.
https://doi.org/10.5128/ERYa16.03
Kasik, Reet 2003. Uudistekstide hoiakud. – Tekstid ja taustad II. Tekstianalüüsi vaatepunkte. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 26.) Toim. Reet Kasik. Tartu, 44–58.
Kasik, Reet 2006a. Nominaliseeritud protsessi agent meediauudistes. – Emakeele Seltsi aastaraamat 51 (2005). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 21–37.
Kasik, Reet 2006b. Nominalisatsioon meediauudiste tekstimoodustusvõttena. – Keel ja Kirjandus 2, 122–134.
Kasik, Reet 2007a. Sissejuhatus tekstiõpetusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kasik, Reet 2007b. Võimu keel: asutus suhtleb kodanikuga. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 3. Estonian Papers in Applied Linguistics 3. Toim. Helle Metslang, Margit Langemets, Maria-Maren Sepper. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 167–176.
https://doi.org/10.5128/ERYa3.11
Kerge, Krista 2002. Kirjakeele kasutusvaldkondade süntaktiline keerukus. – Tekstid ja taustad. Artikleid tekstianalüüsist. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 23.) Toim. Reet Kasik. Tartu, 29–46.
Kerge, Krista 2003. Eesti süntaks keeleõppe praktikule. Käsiraamat. Tallinn: TEA kirjastus.
Kerge, Krista 2005. Viga ja loovus tekstis. Sõnaloome ja loov sõnakasutus ajakirjanduslikus essees. – Tekstid ja taustad IV. Tekstiliigivaatlusi. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 29.) Tartu, 37–52.
Koreinik, Kadri 2011. Agency lost in the discourse of language endangerment: Nominalisation in discourse about South Estonian. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 7. Estonian Papers in Applied Linguistics 7. Toim. Helle Metslang, Margit Langemets, Maria-Maren Sepper. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing, 77–94.
https://doi.org/10.5128/ERYa7.05
Kukk, Inga 2000. Poliitilise teksti tunnused ja analüüsivõimalused. – Eesti keele allkeeled. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 16.) Toim. Tiit Hennoste. Tartu: Tartu Ülikool.
Kukk, Inga 2002. Blankett suhtluses. – Tekstid ja taustad. Artikleid tekstianalüüsist. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 23.) Toim. Reet Kasik. Tartu, 47–63.
Kukk, Inga 2003. Asutus suhtleb kodanikuga – teabenõuete ja vastuste analüüs. – Tekstid ja taustad II. Tekstianalüüsi vaatepunkte. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 26.) Toim. Reet Kasik. Tartu, 90–101.
Kuldnokk, Karen 2002. Interpersonaalseid suhteid kujundavad tegurid võrguvestlustes. – Tekstid ja taustad. Artikleid tekstianalüüsist. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 23.) Toim. Reet Kasik. Tartu, 47–63.
Kuldnokk, Karen 2007. Kaitseväelase kutsevalikut põhjendavad argumendid. – Emakeele Seltsi aastaraamat 53 (2006). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 64–86.
Kuldnokk, Karen 2008. Suhtumise kujundamine päevalehtede arvamustekstides. Pronkssõduri-diskursuse osalised. – Tekstid ja taustad V. Meediatekstide keelekasutus ja selle sotsiokultuurilised taustad. Toim. Reet Kasik. Tartu, 64–99.
Lemendik, Helena 2022. Siinne töö uurib ehk Kuivõrd ja kuidas näitab end eesti teadusteksti autor. – Emakeele Seltsi aastaraamat 67 (2021). Peatoim. Reili Argus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, 48–71.
https://doi.org/10.3176/esa67.03
Lepajõe, Kersti 2002. Argumenteerimisoskusest eksamikirjandite põhjal. – Keel ja Kirjandus 4, 269–274.
Lepajõe, Kersti 2004. Isikudeiksis õpilastekstides. – Tekstid ja taustad III. Lingvistiline tekstianalüüs. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 28.) Tartu, 74–89.
Lepajõe, Kersti 2011. Kirjand kui tekstiliik. Riigieksamikirjandite tekstuaalsed, retoorilised ja diskursiivsed omadused. (= Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 31.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Lepajõe, Kersti 2012. Argumenteerimisvõtted riigieksamikirjandites. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 8. Estonian Papers in Applied Linguistics 8. Toim. Helle Metslang, Margit Langemets, Maria-Maren Sepper. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing, 123–138.
https://doi.org/10.5128/ERYa8.08
Lepajõe, Kersti, Kärt Talsi, Liisa Lepp 2013. Loodusteaduste õpikute keelest. – Emakeele Seltsi aastaraamat 58 (2012). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 126–147.
https://doi.org/10.3176/esa58.06
Li, Shaofeng, Hong Wang 2018. Traditional literature review and research synthesis. – The Palgrave Handbook of Applied Linguistics Research Methodology. Ed. by Aek Phatiki, Peter De Costa, Luke Plonsky, Sue Starfield. London: Palgrave Macmillan, 123–144.
Mandra, Katrin 2008. Deontiline modaalsus poliitikute arvamusartiklites. – Keel ja Kirjandus 3, 178–193.
Okoli, Chitu, Kira Schabram 2012. A guide to conducting a systematic literature review of information systems research. – Sprouts: Working Papers on Information Systems, 10, 26, 1–49. http://sprouts.aisnet.org/10-26.
Puksand, Helin, Krista Kerge 2012. Õpiteksti analüüs kirjaoskuse omandamise kontekstis. – Emakeele Seltsi aastaraamat 57 (2011). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 162–217.
https://doi.org/10.3176/esa57.09
Reinsalu, Riina 2013. Sisestatud tarindid lepingute tekstimoodustusvõttena. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 9. Estonian Papers in Applied Linguistics 9. Toim. Helle Metslang, Margit Langemets, Maria-Maren Sepper. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing, 227–244.
https://doi.org/10.5128/ERYa9.15
Reinsalu, Riina 2016. Juhiste esitamine haldusaktides. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 12. Estonian Papers in Applied Linguistics 12. Toim. Helle Metslang, Margit Langemets, Maria-Maren Sepper. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing, 219–236.
https://doi.org/10.5128/ERYa12.13
Reinsalu, Riina 2017a. Avalduste tekstistrateegiad. – Emakeele Seltsi aastaraamat 62 (2016). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 167–184.
https://doi.org/10.3176/esa62.06
Reinsalu, Riina 2017b. Osutamine iseendale teadustekstis. Kas kunst vältida mina-vormi? – Keel ja Kirjandus 11, 829–845.
https://doi.org/10.54013/kk720a2
Reinsalu, Riina 2018a. Tule taevas appi, tulge ometi Raekoja platsist kaugemale ka: kodanike tekstistrateegilised valikud ametiasutuse poole pöördumisel. – Emakeele Seltsi aastaraamat 63 (2017). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 201–220.
https://doi.org/10.3176/esa63.09
Reinsalu, Riina 2018b. Kodaniku suhtlus ametiasutusega teabenõude vahendusel. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 14. Estonian Papers in Applied Linguistics 14. Toim. Margit Langemets, Maria-Maren Linkgreim, Helle Metslang, David Ogren. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing, 171–183.
https://doi.org/10.5128/ERYa14.10
Rose, David 2021. Reading metaphor: Symbolising, connoting and abducing meanings. – Linguistics and Education 64.
https://doi.org/10.1016/j.linged.2021.100932
Rääk, Kristjan 2002. Poliitiliste programmide keel. – Tekstid ja taustad. Artikleid tekstianalüüsist. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 23.) Toim. Reet Kasik. Tartu, 115–127.
Sarapuu, Kathy 2003. Konditsionaali modaalsed funktsioonid juhtkirjades. – Tekstid ja taustad II. Tekstianalüüsi vaatepunkte. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 26.) Toim. Reet Kasik. Tartu, 136–149.
Sarapuu, Kathy 2008. Suhtlustasandi tähendused ajalehtede juhtkirjades. – Tekstid ja taustad V. Meediatekstide keelekasutus ja selle sotsiokultuurilised taustad. Toim. Reet Kasik. Tartu, 99–188.
Tragel, Ilona 2023. Keelelised valikud kriisikommunikatsioonis: koroonasilt keeleteadlase töölaual. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 19. Estonian Papers in Applied Linguistics 19. Toim. Margit Langemets, Maria-Maren Linkgreim, Helle Metslang, David Ogren. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing, 195–223.
https://doi.org/10.5128/ERYa19.12
