The aim of the article was to analyze the word class distribution of the vocabulary of 8-10-year-old children speaking Estonian as their first language (n = 20) and Estonian as their second language (n = 25), relying on a picture description test. Picture description has not been previously used for investigating the vocabulary of children acquiring Estonian as their first language.
The results indicate that the word class distribution of the vocabulary of children speaking Estonian as their first and second language is quite similar in picture description, and children’s vocabulary in the picture description test is noun-centric. The difference lies mainly in the quality of vocabulary rather than the extent.
The number of nouns is slightly higher among children speaking Estonian as their first language, and the vocabulary is more varied. When conveying actions, children acquiring Estonian as a second language use more verbs indicating cognitive processes. The coherence of texts by children speaking Estonian as their second language is slightly lower due to the less frequent use of conjunctions and demonstrative pronouns, but their vocabulary of emotional words and adjectives is richer.
Picture description is suitable for assessing children’s vocabulary because it allows children to use dynamic verbs and provides a fairly similar distribution of children’s vocabulary compared to spontaneous speech data.
Eestis ei ole palju andmeid üks- ja mitmekeelsete laste sõnavara erinevuse kohta ja on vähe ka vastavaid instrumente, millega sõnavara omandamist hinnata. Artiklis vaadeldakse 8–10-aastaste eesti keelt emakeelena (n = 20) ja eesti keelt teise keelena (n = 25) kõnelevate laste sõnavara, täpsemalt nende sõnavara sõnaliigilist jaotumust pildikirjelduskatse põhjal. samuti katsetatakse uue kindlate põhimõtete alusel välja töötatud pildikirjelduse sobivust andmekogumismeetodina. tulemused näitavad, et eesti keelt esimese ja teise keelena kõnelevate laste sõnavara sõnaliigiline jaotumus on pildikirjelduses üsna sarnane ning sõnavara nimisõnakeskne. erinevus on eelkõige sõnavara kvaliteedis, mitte niivõrd ulatuses. nimisõnalekseemide hulk on eesti keelt esimese keelena kõnelevatel lastel pisut suurem ja sõnavara variatiivsem, tegevusi edasi andes kasutatakse eesti keelt teise keelena omandavatest lastest enam kognitiivseid protsesse tähistavaid verbe. eesti keelt teise keelena kõnelevate laste tekstide sidusus on sidesõnade ja demonstratiivpronoomenite harvema kasutuse poolest pisut väiksem, aga emotsiooni- ja omadussõnavara seevastu rikkalikum. Pildikirjeldus on küll staatilisem kirjeldusülesanne kui mitme pildi põhine jutustamistest, kuid võimaldab kasutada dünaamilisi verbe ning annab spontaanse kõne andmetega sarnase pildi.
Argus, Reili, Piret Baird, Merilyn Meristo, Tiina Rüütmaa 2023. Pilootprojekti „Professionaalne eestikeelne õpetaja haridusasutuses“ laste keelelise arengu hindamise tulemused. Piiratud valimiga hindamine. Kevad 2023. Tallinn: Tallinna Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium.
Argus, Reili, Piret Baird, Merilyn Meristo, Karin Zurbuchen, Helen Hint 2022. Pilootprojekti „Professionaalne eestikeelne õpetaja mitmekeelses klassis“ laste keelelise arengu hindamise tulemused. Piiratud valimiga hindamine. Tallinn: Tallinna Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium.
Argus, Reili, Helen Kõrgesaar 2014. Sõnaliigid eesti lapse kõnes ja lapsele suunatud kõnes. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 10. Estonian Papers in Applied Linguistics 10. Toim. Helle Metslang, Margit Langemets, Maria-Maren Sepper. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing, 37–53.
https://doi.org/10.5128/ERYa10.03
Argus, Reili, Andra Kütt 2022. Acquisition of referentiality in elicited narratives of Estonian-speaking children. – Open Linguistics 8, 1, 133−157.
https://doi.org/10.1515/opli-2022-0187
Argus, Reili, Tiina Rüütmaa 2024. Sõnavara ja konstruktsioonide areng eesti keelt teise keelena omandava noore õppija kõnes aasta jooksul. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 20. Estonian Papers in Applied Linguistics 20. Toim. Margit Langemets, Maria-Maren Linkgreim, Helle Metslang, David Ogren. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing, 5–24.
https://doi.org/10.5128/ERYa20.01
Argus, Reili, Tiina Rüütmaa, Anna Verschik, Piret Baird 2021. Mitmekeelsus, esimese ja teise keele omandamine. Peamistest teooriatest, uuringutulemustest ja õpetamismeetoditest. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Ülikool.
Bergelson, Elika, Daniel Swingley 2012. At 6–9 months, human infants know the meanings of many common nouns. Proc. Natl. Acad. Sci. U.S.A. 109, 3253–3258.
https://www.pnas.org/doi/full/10.1073/pnas.1113380109
https://doi.org/10.1073/pnas.1113380109
Bergelson, Elika, Daniel Swingley 2013. The acquisition of abstract words by young infants. – Cognition 127, 391–397.
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23542412/
https://doi.org/10.1016/j.cognition.2013.02.011
Bergelson, Elika, Daniel Swingley 2015. Early word comprehension in infants: Replication and extension. – Language Learning and Development 11 (4), 369–380.
https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/15475441.2014.979387
https://doi.org/10.1080/15475441.2014.979387
Broccias, Cristiano 2012. The syntax-lexicon continuum. – The Oxford Handbook of the History of English. Ed. by Terttu Nevalainen, Elizabeth C. Traugott. Oxford: Oxford University Press.
https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780199922765.013.0061
Eesti grammatika 2024 = Helle Metslang, Mati Erelt, Külli Habicht, Tiit Hennoste, Reet Kasik, Pire Teras, Annika Viht, Eva Liina Asu, Liina Lindström, Pärtel Lippus, Renate Pajusalu, Helen Plado, Andriela Rääbis, Ann Veismann 2024. Eesti grammatika. Peatoim. Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Fenson, Larry, Philip S. Dale, J. Steven Reznick, Elisabeth Bates, Donna J. Thal, Stephen J. Pethick, Michael Tomasello, Carolyn B. Mervis, Joan Stiles 1994. Variability in early communicative development. – Monographs of the Society for Research of Child Development 59, 5, 1–173.
https://doi.org/10.2307/1166093
Gentner, Dedre, Lera Boroditsky 2001. Individuation, and early word learning. – Language Acquisition and Conceptual Development. Ed. by Melissa Bowerman, Stephen C. Levinson. New York: Cambridge University Press, 215–256.
https://doi.org/10.1017/CBO9780511620669.010
Hallap, Merit, Marika Padrik 2019. Simultaanse kakskeelsusega 3- ja 4-aastaste laste grammatilised oskused eesti keeles. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 15. Estonian Papers in Applied Linguistics 15. Toim. Margit Langemets, Maria-Maren Linkgreim, Helle Metslang, David Ogren. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing, 35−52.
https://doi.org/10.5128/ERYa15.03
Hassinen, Sirje 2002. Simultaaninen kaksikielisyys. Läheiset sukukielet viro ja suomi rinnakkain. Oulu: Oulu University Press.
Kütt, Andra 2018. MAIN-testi kasutamine eesti laste jutustamisoskuse hindamiseks. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 14. Estonian Papers in Applied Linguistics 14. Toim. Margit Langemets, Maria-Maren Linkgreim, Helle Metslang, David Ogren. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing, 95–115.
https://doi.org/10.5128/ERYa14.06
Kütt, Andra, Reili Argus 2018. Eesti keelt emakeelena omandavate kuueaastaste laste sõnavara seosed emade sõnavaraga. – Emakeele Seltsi aastaraamat 63 (2017). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, 77−101.
https://doi.org/10.3176/esa63.03
Li, Hanhong, Alex C. Fang 2011. Word frequency of the CHILDES corpus: Another perspective of child language features. – ICAME Journal 35, 95–116.
MacWhinney, Brian 2000. The CHILDES Project: Tools for Analyzing Talk. Mahwah: Lawrence Erlbaum Associates.
Sandhofer, Catherine M., Linda B. Smith, Jun Luo 2000. Counting nouns and verbs in the input: Differential frequencies, different kinds of learning. – Journal of Child Language 27 (3), 561–585.
https://doi.org/10.1017/S0305000900004256
Schults, Astra, Tiia Tulviste, Kenn Konstabel 2012. Early vocabulary and gestures in Estonian children. – Journal of Child Language 39 (3), 664–686.
https://doi.org/10.1017/S0305000911000225
Singleton, David 1999. Exploring the Second Language Mental Lexicon. Cambridge: Cambridge University Press.
https://doi.org/10.1017/CBO9781139524636
Stoll, Sabine, Benjamin Biskel, Elena Lieven, Goma Banjade, Toya N. Bhatta, Martin Gaenszle, Netra P. Paudyal, Judith Pettigrew, Ichchha Purna Rai, Manoj Rai, Novel Kishore Rai 2012. Nouns and verbs in Chintang: Children’s usage and surrounding adult speech. – Journal of Child Language 39 (2), 284–321.
https://doi.org/10.1017/S0305000911000080
Thordardottir, Elin 2014. The typical development of simultaneous bilinguals: Vocabulary, morphosyntax and language processing in two age groups of Montreal preschoolers. – Input and Experience in Bilingual Development. Trends in Language Acquisition Research 13. Ed. by Theres Grüter, Johanne Paradis. John Benjamins, 141–160.
https://doi.org/10.1075/tilar.13.08tho
Urm, Ada 2010. Eesti laste sõnavara areng ja sellega seotud tegurid. Seminaritöö. Tartu Ülikool.
Urm, Ada, Tiia Tulviste 2016. Sources of individual variation in Estonian toddlers’ expressive vocabulary. − First Language 36, 6, 580–600.
https://doi.org/10.1177/0142723716673951
Vihman, Marilyn, Maigi Vija 2006. The acquisition of verbal inflection in Estonian. – The Acquisition of Verbs and their Grammar: The Effect of Particular Languages. (= Studies in Theoretical Psycholinguistics 33.) Ed. by Natalia Gagarina, Insa Gülzow. Dordrecht: Springer, 263–295.
https://doi.org/10.1007/978-1-4020-4335-2_11
Voeikova Maria 2015. Introduction. Adjectives acquisition across languages. – Semantics and Morphology of Early Adjectives in First Language Acquisition. Ed. by Elena Tribushinina, Maria Voeikova, Sabrina Noccetti. Cambridge Scholars Publishing, 1–23.
Waxman, Sandra, Xiaolan Fu, Sudha Arunachalam, Erin Leddon, Katleen Geraghty, Joo-Hyun Song 2013. Are nouns learned before verbs? Infants provide insight into a longstanding debate. − Child Development Perspectives 7, 3, 155–159.
https://doi.org/10.1111/cdep.12032
