Estonian concessive clauses – markers and positions in the chain of subordination and coordination
Concessive clauses indicate that the situation or event in the main clause is contrary to expectation in the light of the situation or event in the concessive clause. The two clauses that form a concessive sentence have factual character.
Concessive clauses are characterized by a multiplicity of markers. In Old Written Estonian, the most frequently used markers of concessives were ehk (…) küll and et (…) küll; today the former is marginal and the latter has lost its concessive function entirely. In contemporary Estonian, the most frequent concessive conjunctions are kuigi (formed from the temporal-conditional conjunction kui + the emphatic particle -gi/-ki) and ehkki. In both Old Written Estonian and contemporary Estonian, concessive markers (with the exception of sellele vaatamata et, sellest hoolimata et, kuna) include the emphatic particle, either küll or (more frequently in today’s language) the affix -gi/-ki. The concessives in use today had emerged by the 1930s.
Although concessive clauses have been considered to be a type of subordinated clause, they have a strong semantic resemblance to adversative sentences, which are coordinated structures. Between concessive and adversative sentences, there lies a fuzzy transition area, and in some constructions, the concessive markers kuigi and ehkki can be used as coordinating conjunctions.
However, word order indicates clearly that concessive clauses act as main clause constituents. If the conditional clause precedes the main clause, the following main clause almost always begins with the verb, i.e. the concessive clause behaves like a constituent that triggers inversion of the subject and predicate. This word order also helps to convey the concessive meaning, as it helps to distinguish between concessive and other possible relations between the clauses. The concessive clause itself, however, usually exhibits the same word order as in a typical independent sentence, i.e. it does not tend to be verb-final, as many other subordinated clauses are. This may be caused by its greater independence, as well as by the general tendency of subordinated clauses to show SVX order.
Blühdorn, Hardarik 2008. Subordination and coordination in syntax, semantics and discourse. Evidence from the study of connectives. – ’Subordination’ versus ’Coordination’ in Sentence and Text. A cross-linguistic perspective. Ed. Cathrine Fabricius-Hansen, Wiebke Ramm. (= Studies in Language Companion Series 98.) Amsterdam, Philadelphia: John Benjamins Publishing Company, 59–85.
Crevels, Mily 2000a. Concession. A Typological Studies. Dissertation. Amsterdam: University of Amsterdam.
Crevels, Mily 2000b. Concessives on different semantic levels: A typological perspective. – Cause, Condition, Concession, Contrast. Cognitive and Discourse Perspectives. Ed. Elizabet Couper-Kuhlen, Bernd Kortmann. (= Topics in English Linguistics 33.) Berlin, New York: Mouton de Gruyter, 313–339.
Cristofaro, Sonja 2003. Subordination. Oxford: Oxford University Press.
Croft, William 2001. Radical Construction Grammar. Syntactic Theory in Typological Perspective. Oxford: Oxford University Press.
http://dx.doi.org/10.1093/acprof:oso/9780198299554.001.0001.
Dancygier, Barbara, Eve Sweetser 2000. Constructions with if, since, and because: Causality, epistemic stance, and clause order. – Cause, Condition, Concession, Contrast. Cognitive and Discourse Perspectives. Ed. Elizabet Couper-Kuhlen, Bernd Kortmann. (= Topics in English Linguistics 33.) Berlin, New York: Mouton de Gruyter, 111–142.
Dancygier, Barbara, Eve Sweetser 2005. Mental Spaces in Grammar: Conditional constructions. Cambridge: Cambridge University Press.
http://dx.doi.org/10.1017/CBO9780511486760.
Duvallon, Outi, Antoine Chalvin 2004. La réalisation zéro du pronom sujet de première et de deuxième personne du singulier en finnois et en estonien parlés. – Linguistica Uralica 40 (4), 270–286.
EKG II = Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Peatoim. Mati Erelt, toim. Tiiu Erelt, Henn Saari, Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse
Instituut.
EKK = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. 1–6, 2009. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud trükk. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi.
Erelt, Mati 1986. Liitlause eesti keeles. (= Preprint KKI-42.) Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia.
Erelt, Mati 2010. Vastandavatest sidesõnadest eesti keeles. – Keele rajad. Pühendusteos professor Helle Metslangi 60. sünnipäevaks. Paths of language. Festschrift for professor Helle Metslang on the occasion of her 60th birthday. Toim. Ilona Tragel. (= Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 1–2.) Tartu: Tartu Ülikool.
Givón, Talmy 1990. Syntax. A Functional-Typological Introduction. Vol II. Amsterdam, Philadelphia: John Benjamins Publishing Company.
Haspelmath, Martin 2007. Coordination. – Language Typology and Syntactic Description. Volume II: Complex Constructions. Second Edition. Ed. Timothy Shopen. Cambridge: Cambridge University Press, 1–51.
Haspelmath, Martin, Ekkehard König 1998. Concessive Conditionals in the Languages of Europe. – Adverbial Constructions in the Languages of Europe. Ed. Johan van der Auwera, Dónall P. O’Baoill. Berlin, New York: Mouton de Gruyter, 563–640.
http://dx.doi.org/10.1515/9783110802610.563.
Heine, Bernd, Tania Kuteva 2002. World Lexicon of Grammaticalization. Cambridge: Cambridge University Press.
http://dx.doi.org/10.1017/CBO9780511613463.
ISK = Auli Hakulinen, Maria Vilkuna, Riitta Korhonen, Vesa Koivisto, Tarja Riitta Heinonen, Irja Alho 2004. Iso suomen kielioppi. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Itkonen, Esa 2001. Maailman kielten erilaisuus ja samuus. (= Yleisen kielitieteen julkaisuja 4.) Turku: Turun Yliopisto.
Karelson, Rudolf 1959. Sidesõnad läänemeresoome keeltes. Dissertatsioon filoloogiakandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks. Käsikiri. Tartu Riiklik Ülikool.
Karelson, Rudolf 1980. Lisandusi eesti sidesõnade liigitusele. – Emakeele Seltsi aastaraamat 24 (1978). Eesti sõnavara. Tallinn: Eesti Raamat, 41– 49.
Karu, Katrin 2004. Mitmetähenduslikud mööndlaused eesti ja vene keeles. – Emakeel ja teised keeled IV. [13.-14. novembril 2003 toimunud rahvusvahelise konverentsi ettekanded] / Tartu Ülikool. Toim. Birute Klaas, Silvi Tenjes. Tartu: Tartu Ülikool, 55–63.
Karu 2006 = Катрин Кару. Уступительные конструкции в эстонском и русском языках. (= Dissertationes philologiae slavicae Universitatis Tartuensis 17.) Tartu: Tartu University Press.
Kingisepp jt 2010 = Valve-Liivi Kingisepp, Kristel Ress, Kai Tafenau. Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350. Toim. Külli Habicht, Külli Prillop. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut.Tartu: Tartu Ülikool.
Koks, Helen 2004. Eesti kirjakeele mööndtingimuslausest. – Keel ja Kirjandus 7, 496–503.
Kortmann, Bernd 1997. Adverbial Subordination. A typology and History of Adverbial Subordinators Based on European Languaes. (= Empirical Approaches to Language Typology 18.) Berlin, New York: Mouton de Gruyter.
König, Ekkehard 1985. Where do concessives come from? On the development of concessive connectives. – Historical Semantics. Historical Word-Formation. Ed. Jacek Fisiak. (= Trends in Linguistics. Studies and monographs 29.) Berlin, New York, Amsterdam: Mouton Publishers.
http://dx.doi.org/10.1515/9783110850178.263.
König, Ekkehard 1990. Concessive Connectives and Concessive Sentences: Cross-Linguistic Regularities and Pragmatic Principles. – Explaining Language Universals. Ed. John A. Hawkins. Oxford: Basil Blackwell, 145–166.
König, Ekkehard 1999. Concessive clauses. – Concise Encyclopedia of Grammatical Categories. Ed. Keith Brown, Jim Miller. Oxford: Elsevier, 81–84.
König, Ekkehard, Johan van der Auwera 1988. Clause integration in German and Dutch conditionals, concessive conditionals and concessives. – Clause Combining in Grammar and Discourse. Ed. John Haiman, Sandra A. Thompson. (= Typological Studies in Language 18.) Amsterdam, Philadelphia: John Benjamins, 101–133.
Lehmann, Christian 1988. Towards a typology of clause linkage. – Clause combining in grammar and discourse. Ed. John Haiman, Sandra A. Thompson. (= Typological Studies in Language 18.) Amsterdam, Philadelphia: John Benjamins, 181–225.
Lindström, Liina 2002. Veel kord subjekti ja predikaadi vastastikusest asendist laiendi järel. – Emakeele Seltsi aastaraamat 47 (2001). Tallinn, 87–106.
Lindström, Liina 2005. Finiitverbi asend lauses. Sõnajärg ja seda mõjutavad tegurid suulises eesti keeles. (= Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 16.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Lindström, Liina 2006. Infostruktuuri osast eesti keele sõnajärje muutumisel. – Keel ja Kirjandus 11, 875–888.
Loorits, Oskar 1923. Eesti keele grammatika. Tartu: Odamees.
Lowe, Ivan 1987. Two ways of looking at causes and reasons. – Grammar in the Construction of Texts. Ed. James Monaghan. London: Frances Pinter, 37–46.
Muuk, Elmar 1934. Väike õigekeelsus-sõnaraamat. Kolmas, muutmatu trükk. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Nurm, Ernst 1972. Veel kord nn. ligistuslausest. – Keel ja Kirjandus 1, 44–47.
Plado, Helen 2008. Adverbiaallausete funktsioonipõhine liigitus eesti keele tingimus- ja põhjuslause näitel. – Emakeele Seltsi aastaraamat 53 (2007). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 122–145.
Quirk jt 1985 = Randolph Quirk, Sidney Greenbaum, Geoffrey Leech, Jan Svartvik. A Comprehensive Grammar of the English Language. London: Longman.
Rannut, Lehte 1981. Põimlause eesti keeles. Tallinn: Valgus.
Remmel, Nikolai 1963. Sõnajärjestus eesti lauses. – Eesti keele süntaksi küsimusi. (= Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused VIII.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 216–389.
Sweetser, Eve E. 1990. From Etymology to Pragmatics. Metaphorical and Cultural Aspects of Semantic Structure. Cambridge: Cambridge University Press.
Tael, Kaja 1988. Sõnajärjemallid eesti keeles (võrrelduna soome keelega). (= Preprint KKI-56.) Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.
Thompson, Sandra A., Robert E. Longacre 1985. Adverbial clauses. – Language Typology and Syntactic Fieldwork. Ed. Timothy Shopen. Cambridge: Cambridge University Press, 171–234.
Uuspõld, Ellen 2001. des- ja mata-vormide kaassõnastumine ja eesti keele komareeglid. – Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks 12. märtsil 2001. Toim. Reet Kasik. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 17.) Tartu, 306–321.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.