The sentence structure of contracts
The boundaries of a genre are determined by a quantitative analysis of sentence structure. An in-depth analysis of sentences indicates that contracts are difficult to read and comprehend because of the length and complexity of sentences. In order to specify the rights and obligations of the contracting parties, as much information as possible is assembled into a single sentence with the use of inserted, co-ordinated, and subordinated relationships – sentences include numerous participle constructions, nominalizations, and constructions without predicates. For that reason, the main clauses are overburdened with information. The subordinate clauses are also full of information, but they have a simple hierarchical structure. Considering that the main type of clause is the simple sentence, the role of subordinated clauses is rather modest. Parenthetic clauses are also characteristic of contracts; they are used to include substantial clarifications, which further complicates sentence structure. The characteristics of a genre can be delineated by comparing it with other genres.
Askehave, Inger 1999. Communicative purpose as genre determinant. – Hermes 23, 13–23; http://download2.hermes.asb.dk/archive/FreeH/H23_02.pdf (14.01.2011).
Bhatia, Vijay Kumar 1993. Analysing Genre: Language Use in Professional Settings. New York: Longman.
EKG II = Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Peatoim. Mati Erelt, toim. Tiiu Erelt, Henn Saari, Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.
Fairclough, Norman 2003. Analysing Discourse: Textual Analysis for Social Research. London, New York: Routledge.
Ingo, Rune 1994. Täysien lauseiden ja upotusten käyttö eri kielissä. – Emakeel ja teised keeled: 8.–10. oktoober 1993: [konverentsi] ettekanded / Tartu Ülikool. Eesti keel võõrkeelena. Toim. Raili Pool, Jüri Valge. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 13–24.
Kasik, Reet 2002. Uudiste süntaks. – Tähendusepüüdja. Pühendusteos professor Haldur Õimu 60. sünnipäevaks 22. jaanuaril 2002. Toim. Renate Pajusalu, Tiit Hennoste. (= Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 3.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 204–218.
Kasik, Reet 2004. Eesti keele sõnatuletus. Teine, täiendatud ja parandatud trükk. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Mäearu, Sirje 2000. Kaasa arvatud ja välja arvatud. – Tiiu Erelt, Mati Erelt, Maire Raadik, Tiina Leemets, Sirje Mäearu. Keelenõuanne soovitab 2. Koost. ja toim. Tiiu Erelt, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 111–116.
Reinsalu, Riina 2011. Leping tekstiliigina: žanristruktuur. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 7. Toim. Helle Metslang, Margit Langemets, Maria-Maren Sepper. Tallinn, 215–229.
http://dx.doi.org/10.5128/ERYa7.13.
