The handwriting of the editor:
how did Anton Thor Helle edit the verb morphology of the Old Testament
It appears that A. Thor Helle corrected the morphology of the predicates and infinitival adverbials often, in about a third of the occurrences. Most of those corrections were minor changes in the wording or different interpretations of the source text, which did not reflect a differing view of the grammatical system. Anton Thor Helle made corrections based on principles frequently only in the texts written by J. N. Wilcken, H. C. Wrede and the unidentified writer of the Book of Ruth. In general, the translators seem to have worked carefully and harmoniously, so that principial corrections were rarely necessary.
For example, there was almost no variation in the usage of da- and ma-infinitive in constructions. The few cases that differed from the generally established pattern were edited by Thor Helle. The consensus was not equally strong in terms of the saama-future, which was used by seven of the fourteen writers and always removed by the editor. His favourite construction was ’võtma + da-infinitive’, which he added in many places.
Anvelt jt 1996 = Leo Anvelt, Eva Aaver, Heli Laanekask, Abel Nagelmaa. Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile. Teine köide 1819–1820. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Kilgi, Annika 2010. Tuleviku tulekust: tulevikulisuse väljendamisest meie esimestes piiblitõlgetes. – Keele rajad. Pühendusteos professor Helle Metslangi 60. sünnipäevaks. Paths of language. Festschrift for professor Helle Metslang on the occasion of her 60th birthday. (= Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 1–2.) Tartu: ESUKA–JEFUL, 163–185.
Mägiste, Julius 1936. Eesti saama-futuurumi algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest. – Eesti Keel 3, 65–92.
Penjam, Pille 2008. Eesti kirjakeele da- ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Põldmäe, Rudolf 1939. Anton Thor Helle: esimese eesti piibli tõlkija. – Vana Tallinn. IV köide. Toim. Paul Johansen, Rudolf Kenkmaa, Hugo Peets, Arnold Süvalep. Tallinn: Tallinna Ajaloo Selts, 35–74.
Reila, Heiki 2007. Müncheni käsikirjast ja selle seostest Johann Hornungi tõlkega: keelelisi tähelepanekuid. – Põhjaeestikeelsed Uue Testamendi tõlked 1680–1705: Luuka evangeelium. Apostlite teod. Koost. Kristiina Ross. Toim. Heiki Reila, Kristiina Ross, Kai Tafenau. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 556–563.
Ross, Kristiina 1995. Verbivormide tõlkest esimeses eestikeelses täispiiblis (Ülemlaulu põhjal). – Läänemere rahvaste kirjakeelte ajaloost. (= Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 1.) Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, 176–189.
Ross, Kristiina 2002. Esialgseid täiendusi Vana Testamendi tõlkeloole. – Keel ja Kirjandus 2, 73–87.
Saareste, Andrus 1940. Piibli keel ja rahvakeel. – Piibli keelest: Kahesaja-aastast eestikeelset piiblit mälestades. (= Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XLIV.) Tartu 1940, 12–64.
Tafenau, Kai 2009. Veel täiendusi Vana Testamendi tõlkeloole. – Keel ja Kirjandus 8–9, 688–708.
