Shipwreck-related Estonian dialect words haakrik and laevrik
The Estonian dialect words (h)aakrik and laevrik both denote ’jetsam, floating wreckage of a ship’. The former is used in western Saaremaa while the latter is known mostly in the western part of the coastal dialect area. Geographically their distribution areas are contiguous with the respective Finnish compounds haaksirikko (used mainly in western Finnish dialects and standard Finnish) and laivarikko (used in the islands of the Gulf of Finland and in some subdialects of Kymenlaakso and the southern group of the south-eastern dialect). The core sense of both Finnish words is ’shipwreck’. As Finnish loanwords they have been adapted to Estonian by undergoing syncope and apocope. In addition, changes have affected the consonant clusters: ksr > kr, vr ~ r (laevrik ~ laerik), as well as the meaning of the words (event > consequence).Alvre, Paul 2004. Rund um das alte estnische Dialektwort (h)aakrik ’Strandgut’. – Linguistica Uralica 1. Tallinn, 16–20.
EE = Eesti Entsüklopeedia. 11. köide (Eesti üld), 2002. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
EKMS = Andrus Saareste 1959, 1963. Eesti keele mõisteline sõnaraamat. II-III. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne nr. 3. Stockholm: Vaba Eesti.
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. 1. köide (A–J), 2009. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud trükk. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
EMS = Eesti murrete sõnaraamat. I köide (A–J), 1. vihik, 1994. Toim. Helmi Neetar, Eevi Ross. IV köide (K–L), 19. vihik (körtsis–lahhest), 2007. Toim. Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla, Jüri Viikberg. Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
EÕS = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. I köide, 1925. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.
Grünthal, Villem 1910. Aruanne murrete uurimisest Saaremaal. – Eesti Kirjandus, 27–31, 277–288, 418–424.
Jakovlev, Tormis 2003. Läänetuule toodud – muidu saadud. – Saaremaa muuseum. Kaheaastaraamat 2001–2002. Koost. Olavi Pesti. Kuressaare: Saaremaa muuseum, 169–188.
Lahemaa = Lahemaa lugusid. 1989. (= Valimik korrespondentide murdetekste IV.) Koost. Mari Must. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia.
Lonn, Varje, Ellen Niit 2002. Saarte murde tekstid (= Eesti murded VII). Eesti Keele Instituut. Tallinn.
ML = Mereleksikon 1996. Juhtivtoimetaja Olev Luhaveer. Toimetajad T. Burilova, M. Ets, E. Hallikma, E. Helme, M. Kalman, K. Kesküla, R. Kull, A. Lember, M. Plink, L. Pool, A. Saar, S. Sula, T. Teemaa, I. Veldre, A. Visnapuu, E. Voog, M. Pärk, A. Rosenberg. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Must, Mari 1987. Kirderannikumurre. Häälikuline ja grammatiline ülevaade. Tallinn: Valgus.
Must, Mari 1995. Kirderannikumurde tekstid. (= Eesti murded V.) Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn.
NS = Nykysuomen sanakirja. 1. osa (A–I), 1951. 3. osa (L–N), 1954. 4. osa (O–R) 1956. Päätoim. Matti Sadeniemi. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. Porvoo-Helsinki: Werner Söderström osakeyhtiö.
PS = Suomen kielen perussanakirja. Ensimmäinen osa (A–K), 1990. Toinen osa (L–R), 1992. Päätoim. Risto Haarala. (= Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 55.) Helsinki: Valtion painatuskeskus, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.
SMS = Suomen murteiden sanakirja. 1. osa (A–elää), 1985. 2. osa (emaal–havuvasta), 1988. Päätoim. Tuomo Tuomi. (= Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Helsinki: Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, Valtion painatuskeskus.
Uusi = Uusi Testamentti ja psalmit. Suomen evankelis-luterilaisen kirkon kirkolliskokouksen vuonna 1992 käyttöön ottama suomennos. Toinen painos. Jyväskylä: Suomen Gideonit.
VKSK = Vanhan kirjasuomen sanakirja. Ensimmäinen osa (A–J), 1985. (= Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 33.) Helsinki: Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, Valtion painatuskeskus.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest [1893]. Tallinn: Valgus.
