Estonian names for ’doll’
The most frequent and often the only term for ’doll’ in Pärnumaa, South-Estonian dialects, and a few nearby locations north of this area is pupe (Võru pupp). Titt is used in the northern and eastern parts of the North-Estonian dialect area and in the coastal dialect. Nukk (or nuku) is the prevalent name in eastern Saaremaa and the northern area of the Tartu dialect. Outside the core areas pupe and nukk (nuku) may occur in parallel with some other term. In the Hargla and Leivu subdialects the word is lell.In Estonian the loanwords pupe (German) and lell (Latvian) denote ’doll’ only (or mostly). Both words, in a similar sense, are also well known in Indo-European languages. In many European languages the words for ’doll’ or their ancestors (e.g. Latin *pūpa, *puppa) partially refer to similar semantic groups: ’nipple, teat, woman’s breast’, ’bulge, knoll, etc.’ and ’bundle, wisp (of straw, hair, flax, cloth, etc.)’.
The Estonian nouns titt and nukk stand for several different concepts. Both words have phonetic counterparts in Germanic languages. The Estonian titt need not have been borrowed from the Russian word for ’child’ – instead its ancestor could well have be the Low German titte meaning ’teat, nipple’. As nukk means ’doll’ only in Estonian, Finnish, and a few Ingrian, Karelian, and Sami dialects the meaning may have originated in the Finnic area. Supposing the word is a phonetic loan it could be associated with the Low German nok(ke) ’bulge, knoll, etc.’, the German diminutive of which refers to ’nipple’. However, nukk could also be a Swedish loanword.
Alinei, Mario 1983. Introduction. – Mario Alinei et al. Atlas Linguarum Europae (ALE). Volume I, 1. Commentaires. Assen: Van Gorcum, XV–XXXIX.
Buck, Carl Darling 1949. A Dictionary of Selected Synonyms in the Principal Indo-European Languages. A contribution to the history of ideas. Chicago, Illinois: The University of Chicago Press.
EEW = Julius Mägiste 1982–1983. Estnisches etymologisches Wörterbuch. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.
EKMS II = Andrus Saareste 1959. Eesti keele mõisteline sõnaraamat II. Dictionnaire analogique de la langue estonienne II. Avec un index pourvu des traductions en français. Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne nr. 3. Stockholm: Vaba Eesti.
EKSS 4 = Eesti keele seletav sõnaraamat. 4. köide (P–R), 2009. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud trükk. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
EMS I = Eesti murrete sõnaraamat. I köide (A–J), 1994. Koost. Anu Haak, Evi Juhkam, Mari Must, Mart Mäger, Helmi Neetar, Salme Nigol, Ellen Niit, Vilja Oja, Valdek Pall, Eevi Ross, Aili Univere, Helmi Viires. Käsikirja ühtlustanud ja täiendanud Mari Must. Trükki toimetanud Helmi Neetar, Ellen Niit, Eevi Ross. Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Enajärvi, Elsa 1928. Nukke. – Kalevalaseuran vuosikirja 8. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 258–266.
Grimm = Jacob Grimm, Wilhelm Grimm 1838–1960. Das deutsche Wörterbuch von Jacob und Wilhelm Grimm auf CD-ROM und im Internet. Ein Projekt des Kompetenzzentrums für elektronische Erschließungs- und Publikationsverfahren in den Geisteswissenschaft en an der Universität Trier in Verbindung mit der Berlin-Brandenburgischen Akademie der Wissenschaft en Berlin; http://germazope.uni-trier.de:8080/Projekte/DWB.
Gutzeit III,2 = Woldemar von Gutzeit 1892. Wörterschatz der Deutschen Sprache Livlands. Th. III, Hälfte 2 (T–Todesgeruch). Riga: In Commission bei N. Kymmel.
Göseken, Heinrich 1660. Manuductio ad Linguam Oesthonicam. Anführung zur Öhstnischen Sprache. Reval: Adolph Simon.
Hogerheijde, Huib 1986. Germanic synthesis of Question ALE-QI: 489, “Doll”. – Aspects of Language: Studies in Honour of Mario Alinei. Volume I. Geolinguistics. Papers Presented to Mario Alinei by his Friends and Colleagues of the Atlas Linguarum Europae on the Occasion of his 60-th Birthday. Editorial Committee: Nils Århammer, A. Hagen, Terho Itkonen, Pavle Ivić, Mieczysław Szymczak, G. Tuaillon. Editorial Secretary Nicoline van der Sijs. Amsterdam: Rodopi, 340–349.
Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem. Riga: Literis Joh. Georg Wilck.
Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WS Bookwell Oy.
Kingisepp jt 2010 = Valve-Liivi Kingisepp, Kristel Ress, Kai Tafenau. Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
Kluge, Friedrich 2002. Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache. 24., durchgesehene und erweiterte Auflage, bearbeitet von Elmar Seebold. Berlin/New York: Walter de Gruyter.
LEW I = Ernst Fraenkel 1962. Litauisches etymologisches Wörterbuch. Bd. I (A–privekiuoti). Heidelberg: Carl Winter Universitätsverlag / Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.
Liin, Helgi 1968. Alamsaksa laensõnad 16. ja 17. sajandi eesti kirjakeeles. Väitekiri filoloogiakandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks. Käsikiri. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
Lotman, Juri 1990. Kultuurisemiootika. Tallinn: Olion.
ME 2 = K. Mǖlenbacha Latviešu valodas vārdnīca. K. Mühlenbachs Lettisch-deutsches Wörterbuch. Séjums 2, 1925–1927. Rediģējis, papildinājis, turpinājis Jānis Endzelīns. Rīgā: Izdevusi Izglītības ministrija.
Meyer-Lübke, Wilhelm 1911. Romanisches etymologisches Wörterbuch. Heidelberg: Carl Winters Univerisitätsbuchhandlung.
Mägiste, Julius 1924. Paar sõna lastekeelest. – Eesti Keel 1, 1–9.
Mägiste, Julius 1928. oi-, õi-deminutiivid läänemeresoome keelis. Läänemeresoome nominaaltuletus I. (= Acta et Commentationes Universitatis Dorpatensis B XII 2.) Tartu.
Oja, Vilja 2005. Kasulikul taimel on rohkesti nimesid. – Прибалтийско-финскоe языкознaниe: лингвогеографические исследования. Сост. Нинa Г. Зайцева. Kapeльcкий нayчный цeнтр. Poccийcкaя aкaдeмия нayк. Инcтитyт языкa, литepaтyры и иcтopии. Пeтpoзaвoдcк: Kapeльcкий нayчный цeнтр РАН, 58–75.
Pokorny, Julius 2002. Indogermanisches Etymologisches Wörterbuch. Tübingen/Basel: Francke.
Raun, Alo 2000. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (= Maarjamaa taskuraamat 19.) Brampton/Tartu: Maarjamaa.
SAOB = Svenska Akademiens Ordbok; http://g3.spraakdata.gu.se/saob/.
Schiller, Lübben II = Karl Schiller, August Lübben 1876. Mittelniederdeutsches Wörterbuch. Bd. II (G–L). Bremen: J. Kühtmann; http://www.rzuser.uni-heidelberg.de/~cd2/drw/s/Sa-schm.htm#Schiller-Lubben.
SKES = Erkki Itkonen, Yrjö H. Toivonen, Aulis J. Joki 1955–1981. Suomen kielen etymologinen sanakirja. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.
SSA 2 = Suomen sanojen alkuperä: Etymologinen sanakirja. 2 (L–P), 1995. Päätoimittaja Ulla-Maija Kulonen. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556, Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.
Vaba, Lembit 1997. Uurimusi läti-eesti keelesuhetest. Tallinn/Tampere: Eesti Keele Sihtasutus, Tampereen Yliopisto.
Vasmer = Макс Фасмер 1986. Этимологический словарь русского языка. 1–2. Перевод с немецкого и дополнения О. Н. Трубачева. Под редакцией и с предисловием проф. Б. А. Ларина. Москва: Прогресс.
Vestring, Salomo Heinrich 2000. Lexicon Esthonico Germanicum [Võrguteavik]. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum; http://www.folklore.ee/~kriku/VESTRING/index.htm.
VMS II = Väike murdesõnastik. II (M–Ü), 1989. Toim. Valdek Pall. Koost. Anu Haak, Evi Juhkam, Marja Kallasmaa, Ann Kask, Ellen Niit, Piret Norvik, Vilja Oja, Aldi Sepp, Jaak Simm, Jüri Viikberg. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. Estnisch-Deutsches Wörterbuch. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.
W-P = Alois Walde. Vergleichendes Wörterbuch der indogermanischen Sprachen. I, 1927. II, 1932. Herausgegeben und bearbeitet von Julius Pokorny. Berlin und Leipzig: Walter de Gruyter & Co.
