Gustav Vilbaste as a collector, researcher, and publisher of ethnobiological data Gustav Vilbaste (1885–1967, until 1935 Vilberg), the first Estonian ethnobiologist and nature conservationist, made a remarkable contribution to the development of Estonian botanical language. However, until now little attention has been paid to his work related to the establishment of ethnobotany as a science in Estonia. He lived at a time when Estonian scientific plant names were established on the basis of vernacular names, and many traditional names were still used by people. He helped the committee on plant names by collecting vernacular names and continued this work even later. In fact, he was the only Estonian expert in this area in Estonia; judging by the value of his collections, it was an outstanding achievement also from a global perspective. Before his study of natural sciences at the University of Tartu he intensively collected general folklore, mostly folk songs, with some emphasis on ethnobotanical data. Starting from the 1920s, he collected ethnobotanical data with the help of a network of correspondents all over Estonia, including schoolchildren. After his retirement in the 1950s he resumed collecting general folklore, but also conducted several expeditions outside Estonia in order to collect data on plant names and the use of plants among the kindred peoples. His manuscript collection on vernacular plant names and the use of plants amounts to over 8,000 pages. It reflects almost 40 years of work by almost 1,500 correspondents, and it contains more data on folk plant names and the use of plants than any other folklore collection at the Estonia Folklore Archives.
Ahven, Heino 1965. Üle üheksanda aastakümne raja. – Kodumurre 7. Toim. Heino Ahven. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Tallinn, 5–7.
Ahven, Heino 1968. Gustav Vilbaste. In memoriam. – Emakeele Seltsi aastaraamat 13 (1967). Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Tallinn: Eesti Raamat, 255–260.
Hang, Vaike 1985. Armastada elu. – Eesti Loodus 6, 408–411.
Hiiemäe, Mall 2005. Endis-Eesti elu-olu aspekt G. Vilbaste väärtushinnangutes. – Loodusteaduste ja looduspärimuse vahel: Gustav Vilbaste 120. sünniaastapäevale pühendatud konverents 16.–17.09.2005 Tartu-Kuusalu. Kava ja teesid. Korraldajad ELUSi Jakob von Uexkülli Keskus, EKM Eesti Rahvaluule Arhiiv. Toim. Mall Hiiemäe. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum; http://www.folklore.ee/era/uudis/vilbaste.htm#oras.
Hindrey, Karl August 1934. Teadusliku Teose esimene vihik. Dr. phil. G. Wilberg. Meie kodumaa taimi rahva käsitluses. Loodusvaatleja kirjastus Tartus. Postimees 4. VIII.
Kook, Oskar, Gustav Vilbaste 1962. Eesti NSV ravimtaimed. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
KT 1917 = Kodumaa taimed. Koost. Eesti Üliõpilaste Seltsi Loodusteaduste Osakond, Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkond. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
KT 1918 = Kodumaa taimed. 1. jagu: Õistaimed. Koost. E.Ü.S. Loodusteaduse Osakond, E.K.S. Keeletoimekond. (= Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimekonna toimetused nr. 6a.) Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Kukk, Toomas 1999. Eesti taimestik. (= Eesti looduse mitmekesisus 2.) Eesti Põllumajandusülikooli Zooloogia ja Botaanika Instituut, Eesti Keskkonnaministeerium, ÜRO Keskkonnaprogramm. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Laasimer jt 1994 = Liivia Laasimer, Mall Hiiemäe, Aleksei Peterson, Heino Ahven. Gustav Vilbaste elu ja tegevus. – Botaanika ajaloost Eestis. Vastutav toimetaja Viktor Masing. (= Teaduse ajaloo lehekülgi Eestis, 10. kogumik.) Eesti Loodusuurijate Selts Eesti Teaduste Akadeemia juures, Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 43–57.
Masing, Viktor 1985. Ajas vääristatult. – Eesti Loodus 9, 595–599.
Mäger, Mart 1967. Gustav Vilbaste 3. sept. 1885–21.veebr. 1967. – Kodumurre 8. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Toim. Heino Ahven. Tallinn: Emakeele Selts, 119–121.
Nenjukov, Theodor (koost.) 1928. Eesti taimede nimestik. Index plantarum estonicarum. Botaanika oskussõnade komisjon. 2., ümbertöötatud trükk. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Oja, Vilja 2007a. Kasulikul taimel on rohkesti nimesid. – Прибалтийско-финскоe языкознaниe: лингвогеографические исследования. Сост. Нинa Г. Зайцева. Kapeльcкий нayчный цeнтр. Poccийcкaя aкaдeмия нayк. Инcтитyт языкa, литepaтyры и иcтopии. Пeтpoзaвoдcк: Kapeльcкий нayчный цeнтр РАН, 58–75.
Oja, Vilja 2007b. Ratamo; teeleht. – Atlas Linguarum Fennicarum ALFE. 2. Itämerensuomalainen kielikartasto. Läänemeresoome keeleatlas. Ostseefinnischer Sprachatlas. Лингвистический атлас прибалтийско-финских языков. Päätoim. Tuomo Tuomi, 2. osan vastaava toimittaja Tiit-Rein Viitso. Kartat: Anneli Hänninen; saksankielinen käännös: Klaas Ph. Ruppel, venäjänkielinen käännös: Vladimir Rjagojev, Nina Zaitseva, vironkielinen käännös: Helmi Neetar. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 800, Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 118.) Helsinki: Suomalaisen kirjallisuuden seura, Kotimaisen kielten tutkimuskeskus, 98–105.
Oras, Janika 2006. Gustav Vilbaste „rahva ja luule vahel”. – Eesti Üliõpilaste Seltsi pärimusekogujana aastatel 1908–1916. – Paar Sammukest. Koost. Mall Hiiemäe, toim. Ergo-Hart Västrik. (= Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2005.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 191–218.
Postimees 1907. Teateid Tartust. Üleskutse. Eesti Üliõpilaste Selts. 21. aprill.
Postimees 1912. Taimeteaduse oskussõnade asjus. Eesti Üliõpilaste Selts. 26. november.
Postimees 1923. Taimede rahvapäraste nimede kogumine. 2. juuni.
Postimees 1935. Kust Leida õnne. Taimed õnne-ennustajatena ja tulevikukuulutajatena. (Dr. G. Vilbergi ettekande referaat Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolekul peetud ettekandest). 6. mai.
Reeben, August 1934. Dr. phil. G. Vilberg, Meie Kodumaa taimi rahva käsitluses I. Loodusevaatleja kirjastus. Tartu, 1934. 128 lk. Hind 2 krooni. – Loodusevaatleja 5, 154.
Svanberg jt 2011 = Ingvar Svanberg, Łukasz J. Łuczaj, Manuel Pardo-de-Santayana, Andrea Pieroni. History and Current Trends of Ethnobiological Research in Europe. – Ethnobiology. Ed. E. N. Anderson, Deborah Pearsall, Eugene Hunn, Nancy Turner. Chichester, UK: Wiley-Blackwell, 191–214.
Tammeorg jt 1984 = Johannes Tammeorg, Oskar Kook, Gustav Vilbaste. Eesti NSV ravimtaimed. 5., täiendatud ja parandatud trükk. Tallinn: Valgus.
Vilbaste, Gustav 1935. Tartu turul müüdavad arstirohutaimed. – Loodusevaatleja 5, 155–156.
Vilbaste, Gustav 1937. Taimed ja taimeühingud vanasõnades. – Loodusevaatleja 4, 114–116.
Vilbaste, Gustav 1938a. Taimed mõistatustes. – Loodusevaatleja 1, 43–47.
Vilbaste, Gustav 1938b. Taimedega värvimisi Eestis. – Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat XIV, 1–56.
Vilbaste, Gustav 1956. Rahvapäraste taimenimede kogumise katseid möödunud sajanditel. – Emakeele Seltsi aastaraamat II (1956). Toim. Paul Ariste. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 195–216.
Vilbaste, Gustav 1957a. Vadja taimenimesid. – Emakeele Seltsi aastaraamat III (1957). Tallinn, 173–179.
Vilbaste, Gustav 1957b. Taimenimed „Kalevipojas”. „Kalevipoja küsimusi”. Эпос „Калевипоэг”.– Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised. Ученые записки Тартуского государственного университета. Vihik nr 53. Vastutav toimetaja Eduard Laugaste. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool 163–194.
Vilbaste, Gustav 1960. Kaukaasia eestlaste keelest ja rahvaluulest. – Emakeele Seltsi aastaraamat VI (1960). Tallinn, 121–131.
Vilbaste, Gustav 1962. Millised taimenimed esinevad teie kodumurdes? – Kodumurre 3/4. Toim. Heino Ahven. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, 100–104.
Vilbaste, Gustav 1965. Esimesed sammud keelelisel huvialal. Peatükk mälestustest. – Kodumurre 7. Toim. Heino Ahven. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, 8–12.
Vilbaste, Gustav 1968. Rahvapärasest botaanikast. – Rahvapärimuste koguja 6. Toim. Herbert Tampere, Ellen Liiv. (= Kirjandusmuuseumi kogumistöö juhendaja nr. 6.) Tartu: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum, 52–58.
Vilbaste, Gustav 1993. Eesti taimenimetused. Nomina vernacula plantarum Estoniae. Toim. Eeva Ahven, Heino Ahven, Erast Parmasto, Eevi Ross. (= Emakeele Seltsi toimetised 20 (67).) Tallinn: ETA Emakeele Selts.
Vilbaste-Vilberg, Gustav 1936. Õnne- ja ennustustaimi. – Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat XI, 36–43.
Vilberg, Gustav 1915a. Atru, adru. – Eesti Kirjandus X: 2, 55.
Vilberg, Gustav 1915b. Veel adrust. – Eesti Kirjandus X: 12, 400–402.
Vilberg, Gustav 1918. Kasemahl. – Postimees 1. V.
Vilberg, Gustav 1922. Eesti taimestik koolidele. Schmeil-Fitscheni „Flora von Deutschland” järele Eesti taimestiku kohaselt ümber töötanud G. Vilberg. Tartu: Loodus.
Vilberg, Gustav 1923a. Üleskutse Vikerlastele. Koguge taimede rahvapäraseid nimesid! – Vikerkaar 6/7, 279–280.
Vilberg, Gustav 1923b. Koguge taimede rahvapäraseid nimesid. – Eesti Mets 7, 130–131.
Vilberg, Gustav 1923c. Koguge taimede rahvapäraseid nimesid! – Loodus 5, 320.
Vilberg, Gustav 1923d. Koguge taimede rahvapäraseid nimesid! – Kasvatus 6, 191.
Vilberg, Gustav 1925. Eesti taimestik: Koolidele: Abiraamat taimede tundmaõppimiseks. Tartu: Loodus.
Vilberg, Gustav 1928a. Koguge taimede rahvapäraseid nimesid! – Eesti Keel 1/2, 32.
Vilberg, Gustav 1928b. Koguge taimede rahvapäraseid nimesid! – Eesti Kirjandus 5, 287.
Vilberg, Gustav 1928c. Koguge taimede rahvapäraseid nimesid! – Postimees 6.VI.
Vilberg, Gustav 1928d. Koguge taimede rahvapäraseid nimesid! – Päevaleht 7. VI.
Vilberg, Gustav 1928e. Koguge taimede rahvapäraseid nimesid. – Noorusmaa: Eesti noorsoo ajakiri. III: 5/6, 170.
Vilberg, Gustav 1928f. Kui palju tuntakse külades taimi? – Noorusmaa: Eesti noorsoo ajakiri. III: 5/6, 170–172.
Vilberg, Gustav 1929a. Osa vanavara kadumas. – Eesti Mets 4/5, 110.
Vilberg, Gustav 1929b. Osa vanavara kadumas. – Postimees 3. IV.
Vilberg, Gustav 1930a. Aruanne rahvapäraste taimenimede kogumisest. – Eesti Kirjandus 2, 95–96.
Vilberg, Gustav 1930b. Aruanne rahvapäraste taimenimede kogumisest. – Postimees 10. II.
Vilberg, Gustav 1932a. Taimed arstirohuna aegade kestes. – Kodu ja Maailm. Suvealbum 1932. Tartu: Karskuse Sõbra Kirjastus, 15–18.
Vilberg, Gustav 1932b. Pähklid jõululaual. – Loodusevaatleja 6, 172–179.
Vilberg, Gustav 1932c. J. H. Rosenplänter taimeteadlasena. – Äratrükk „Olionist” 5/6, 1931 ja 5/6, 1932. Tartu: Postimees.
Vilberg, Gustav 1932d. Fr. R. Kreutzwaldi taimeteaduslikke harrastusi. – Loodusevaatleja 3, 129–133.
Vilberg, Gustav 1933a. Nurmenuku nimesid Eestis. – Eesti Kirjandus XXVI: 6, 275–280.
Vilberg, Gustav 1933b. Eestikeelsetest taimenimedest ja nende tekkimisvõimalusist. – Eesti Kirjandus XXVII: 7, 339–347.
Vilberg, Gustav 1933c. Kevadine mahlajooks kasest. – Loodusevaatleja 2, 49–51.
Vilberg, Gustav 1933d. Ülesandeid noortele rahvapäraste taimenimede asjus. – Eesti Noorus 3.
Vilberg, Gustav 1934a. Kolmas aruanne rahvapäraste taimenimede kogumisest. – Loodusevaatleja 1, 32.
Vilberg, Gustav 1934b. Kultuurtaimi 300 aasta eest. – Loodusevaatleja 1, 12–14.
Vilberg, Gustav 1934c. Meie kodumaa taimi rahva käsitluses. I. (2 osas). Tartu: Loodusevaatleja. 1–128.
Vilberg, Gustav 1934d. Jõulu pähklid. Kasvavad puude ja põõsaste otsas: ka mullas. – Postimees 23. XII.
Vilberg, Gustav 1935a. Meie kodumaa taimi rahva käsitluses. II. Tartu: Loodusevaatleja, 129–256.
Vilberg, Gustav 1935b. Taimed, millega nõiuti. Lilli ja puid kasutati ennevanasti nõiduse arstimiseks. – Ungrukollaga arstiti kõike halba, mis oli tekkinud nõidusest. – Postimees 20. I.
Vilberg, Gustav 1935c. Liivatee paneb naist võtma. Kadakal ja pihlakal on imettegevad võimed. – Kasekoore jahu sunnib „järel käima”. – Nõidustaimed aitavad valgustada eesti vanausundit. – Postimees 2. IV.
Vilberg, Gustav 1935d. Näsiniin on mürgine taim. Nekrutid tegid sellega „haigust” , mida vene arstid ei tundnud. – Hambavalurohi, jooksva vastu vann jne. – Näsiniin külviaja ennustaja. – Postimees 9. VII.
Käsikirjad
Aruanne ÕESile ja LUSile = Aruanne rahvapäraste taimenimede korjamise üle kodumaal 1942 a. suvel 1943 a. suvel 1 X 1942 – 27 XI1 1943. Fond 152, G. Vilbaste. M 67: 4. Asub Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti kultuuriloolises arhiivis.
Vilbaste, Gustav 1950. Oma töö sihtidest. 2. Fond 152, G. Vilbaste. M 139: 5, 1. Asub Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti kultuuriloolises arhiivis.
Vilbaste = Gustav Vilbaste rahvaluulekogu. TN (taimenimed) ja T (teosed). 1907–1966. Asub Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivis.
