This article provides a general overview of Seto diminutives and diminutiveness in Seto speech practice.
The main diminutive suffixes of Seto are as follows: -o, -ö (e.g. jänes ’rabbit’ → jäńo ~ jänö ’bunny’); -u, -ü (e.g. härǵ ’bull’ → hällü); -i (e.g. `tütrik ’girl’ → tüdi); -nE (e.g. kana ’hen’→ kananõ ’chick’); -t´ś/-d´ś (e.g. kepp´ ’stick’ → kepet´ś); -śk and -śka of Russian origin (e.g. ladraśk ’blabber’); -kEnE, -kAnE which often form compound suffixes, e.g. [palatalisation + -o + -kanõ]: poiśś ’boy’ → poiśo ’boydim’ → poiśokanõ ’boydim+dim’. In addition to various suffixes, non-suffixal derivation mechanisms are used in Seto, i.a. palatalization (e.g. vaśk ’calf’ → vaśśo), lexicalization of genitive forms (e.g. kuld ’gold’: Gen kulla → kul´la ’dear’), gemination (e.g. mari ’berry’ → mańna), and desuffixation (e.g. repän´ ’fox’ → rebo).
The frequent occurrence of diminutives in Seto also correlates with their appearance with various parts of speech: nouns, adjectives, adverbs, pronouns, and interjections; diminutives are naturally used in the diverse system of name derivation. With some adjectives and adverbs, the diminutive suffix appears after the comparative suffix [stem + comp + dim], e.g. suur ’big’ → suurõ(m)b ’bigger’ → suurõ-(m)ba-kõnõ ’big-comp-dim’.
Functionally, Seto diminutives can be categorized according to Jurafsky’s (1996) model of universal polysemy and the categories of emotional connotations of diminutives proposed by Ponsonnet (2018). However, in many cases, the Seto diminutives are multifunctional and their functions are rather explained by a more archaic, animistic world view and speaking culture in general.
Aabrams, Vahur 2013. Vinne õigeusu ristinimeq ja seto vastõq. – Raasakõisi Setomaalt. Setomaa Jakob Hurda silmi läbi aastagil 1886 ja 1903. Kommentaarõga välläannõq. Kokko pandnu, käsikiräst tõlknu ja toimõndanu Paul Hagu (seto kiil), Vahur Aabrams (saksa kiil). (= Seto kirävara 6.) Seto Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, 237–262.
Armoskaite, Solveiga, Päivi Koskinen 2008. Diminutive verbal suffixes in Finnish. – Actes du congrès annuel de l’Association canadienne de linguistique 2008. Proceedings of the 2008 annual conference of the Canadian Linguistic Association, 1–13.
Arukask, Madis, Eva Saar 2020. Vaikimine, rääkimine ja muud traditsioonilised kõneteod vepsa rahvakultuuris kultuuridevahelises võrdluses. – Mäetagused 77, 89−116.
https://doi.org/10.7592/MT2020.77.arukask_saar
Arukask, Madis, Eva Saar 2021. Deminutiivid idapoolsete läänemeresoome rahvaste animistlikus keelekasutuses. – Emakeele Seltsi aastaraamat 66 (2020). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 9–38.
https://doi.org/10.3176/esa66.01
Bakema, Peter, Dirk Geeraerts 2008. Diminution and augmentation. In Booij, Geert E., Christian Lehmann, Joachim Mugdan, Stavros Skopeteas (eds.), Morphology/Morphologie, 1045–1052. Berlin, New York: De Gruyter Mouton.
https://doi.org/10.1515/9783110172782.2.13.1045
Dressler, Wolfgang U., Lavinia M. Barbaresi 1994. Morphopragmatics: Diminutives and Intensifiers in Italian, German, and Other Languages. (= Trends in Linguistics. Studies and Monographs 76.) Berlin, New York: De Gruyter Mouton.
https://doi.org/10.1515/9783110877052
Grandi, Nicola, Lívia Körtvélyessy 2015. Introduction: Why evaluative morphology? – Edinburgh Handbook of Evaluative Morphology. Ed. by Nicola Grandi, Lívia Körtvélyessy. Edinburgh University Press, 3–20.
https://doi.org/10.1515/9780748681754-005
Hakulinen, Lauri 2000. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 5., muuttamaton painos. Helsingin yliopiston suomen kielen laitos.
Hamid, Iman, Sahar Faiq 2009. A Comparative Study of Diminutive Forms in English and Arabic. – J. Edu. Sci., Vol. (16) No. (1). 1–15.
Joalaid, Marje 2009. Balto-finnic personal name suffixes. – Names in Multi-Lingual, Multi-Cultural and Multi-Ethnic Contact. Proceedings of the 23nd International Congress of Onomastic Sciences, August 17–22, 2008. Ed. by Wolfgang Ahrens, Sheila Embleton, André Lapierre with the assistance of Grant Smith, Maria Figueredo. Toronto: York University, 532–541.
Jurafsky, Daniel 1996. Universal tendencies in the semantics of the diminutive. – Language 3, 533–578.
https://doi.org/10.2307/416278
Kasik, Reet 2004. Eesti keele sõnatuletus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kasik, Reet 2015. Sõnamoodustus. (= Eesti keele varamu I.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kazakovskaya, Victoria V., Reili Argus 2021. Acquisition of diminutives in typologically different languages: Evidence from Russian and Estonian. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat. Estonian Papers in Applied Linguistics 17, 81–97.
https://doi.org/10.5128/ERYa17.05
Kehayov, Petar, Rogier Blokland 2007. Mittesufiksaalne deminutiivituletus eesti keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 52 (2006). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 87–124.
Kupp-Sazonov, Sirje 2019. Deminutiivsete noomenite funktsionaalsusest vene ja eesti keeles mõningate Tšehhovi jutustuste ning nende tõlgete näitel. – Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 29. Peatoim. Annekatrin Kaivapalu. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing, 113−140.
https://doi.org/10.5128/LV29.04
Kuzmin, Denis 2022. Old Karelian personal names. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 13 (2), 247–273.
https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.2.08
Laanest, Arvo 1975. Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse. Toim. Valmen Hallap. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.
Mägiste, Julius 1928. oi-, e̮i-deminutiivid läänemeresoome keelis. Läänemeresoome nominaaltuletus. I. (= Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis) B XII, 2.) Tartu.
Mägiste, Julius 1929. Eesti -ss-aineselisest deminutiivsuffiksist. – Eesti Keel 3–4, 69–75.
Neetar, Helmi 1990. Deverbaalne nominaaltuletus eesti murretes I. Tallinn: Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituut.
Nissilä, Viljo 1975. Suomen Karjalan nimistö. (= Karjalaisen kulttuurin edistämissäätiön julkaisuja.) Joensuu.
Pajusalu, Karl 1996. Multiple linguistic contacts in South Estonian: Variation of verb inflection in Karksi. (= Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 54.) Turku: University of Turku.
Pajusalu, Karl 2001. Baby talk as a sophisticated register: A phonological analysis of South Estonian. – Psychology of Language and Communication 5 (2), 81–92.
Peegel, Juhan 2006. Eesti vanade rahvalaulude keel. Koost. Urmas Sutrop, toim. Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Piho, Mare 1997. Setu külad Siberis. – Kaika suvõülikuulõ kogomik I–VIII (1989–1996). Võru: Võro Instituut, 51–63.
Ponsonnet, Maïa 2018. A preliminary typology of emotional connotations in morphological diminutives and augmentatives. – Studies in Language. International Journal sponsored by the Foundation „Foundations of Language“, Volume 42, Issue 1, 17–50.
https://doi.org/10.1075/sl.00002.pon
Prillop, Külli, Karl Pajusalu, Eva Saar, Sven-Erik Soosaar, Tiit-Rein Viitso 2020. Eesti keele ajalugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Rūķe-Draviņa, Velta 1953. Adjectival diminutives in Latvian. – The Slavonic and East European Review 31 (77), 452–465.
Saar, Eva 2016. Vene õigeusu eesnimed vadja, isuri ja seto keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 61 (2015). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 167−186.
https://doi.org/10.3176/esa61.08
Simm, Jaak 1983. Setu eesnimesid. – Eesnimedest oskussõnadeni. Emakeele Seltsi aastaraamat 26/27 (1980/1981). Tallinn: Eesti Raamat, 92–97.
Todesk, Triin 2022. Ogdžyk töd ’I do not know that well’: džyk as a degree expression with verbs in Komi. (= Dissertationes Philologiae Uralicae Universitatis Tartuensis 22.) Tartu: University of Tartu Press.
Vainik, Ene 2012. Eesti keele sõnavara afektikalduvus ja mis sellega peale hakata. – Keel ja Kirjandus 8–9, 644–657.
https://doi.org/10.54013/kk658a7
Vare, Silvi 1981. Nimisõnaliited tänapäeva eesti kirjakeeles. Tallinn: Valgus.
Vare, Silvi 1994. Nimi- ja omadussõnatuletus tänapäeva eesti kirjakeeles. (= Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 6.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Wierzbicka, Anna, 1985. Different cultures, different languages, different speech acts. Polish vs. English. – Journal of Pragmatics 9, 145–178.
https://doi.org/10.1016/0378-2166(85)90023-2
Sõnavara ja näidete allikad
EKI WK = Wiedemanni sõnavarakogu. Eesti Keele Instituudi eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv.
EKSS 2009 = Eesti keele seletav sõnaraamat 1–6, 2009. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu“ 2., täiendatud ja parandatud tr. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
http://www.eki.ee/dict/ekss/
EMS = Eesti murrete sõnaraamat I–VI, 1994–2019. Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
https://www.eki.ee/dict/ems/
etTenTen = Eestikeelsete veebilehtede korpus.
http://www.keeleveeb.ee/
MK = Liina Lindström, Triin Todesk, Maarja-Liisa Pilvik 2022. Eesti murrete korpus. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut. DOI: 10.23673/re-365.
Salve, Kristi 2008. Setu pärimus Ello Kirsi kirjapanekus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
https://www.folklore.ee/setukirss/ (vaadatud 09.12.2022).
SES = Eva Saar, Paul Hagu, Inge Käsi, Maeve Leivo, Mari Mets, Hanna Pook, Karl Pajusalu [koostamisel]: Seto-eesti sõnaraamat. Tartu, Tallinn.
SESS = Eva Saar, Paul Hagu, Inge Käsi, Maeve Leivo, Hanna Pook, Karl Pajusalu 2020. Seto eripäraste sõnade sõnaraamat. Toim. Eva Saar, Jüri Viikberg. Tartu, Tallinn: EKSA.
http://www.eki.ee/dict/setoeri/
