Etymology of the Estonian stem norg
The Estonian stem norg occurs e.g. in the adverb norgus ~ norus ‘drooping, hanging; depressed, dejected’ and in the verb norutama ‘to be depressed, dejected’. No sufficient etymology of the stem has been presented so far. Julius Mägiste has suggested Finnish norkko, norko ‘hanging position’, norkkua, norkoa ‘hang around’, and norkottaa ‘stand and wait’, found in Elias Lönnrot’s Finnish-Swedish dictionary, as its possible equivalents. Considering the Finnish dialect data, in general this position can be accepted. More exactly, Finnish norkollaan ‘drooping, hanging; depressed, dejected’, norkoilla ‘to crave; to lie in wait, to skulk; to wait, to look on passively’, dial. also ‘to be depressed, sickly or hesitant’ and norkoa ‘to strive for; to desire, to crave; to beg’ can be brought forward as the etymological equivalents of the stem. The earlier meaning of the stem may have been ‘(to be) drooping, hanging’. The semantics of the stem have developed in different directions: in Estonian the stem has acquired the meaning ‘(to be) depressed, dejected’ (there are some examples of this meaning in Finnish as well), while in Finnish the new meanings are ‘to wait, to look on passively’ > ‘to desire, to crave; to beg’. At the same time, it is probable that the stem norg is originally identical to the stem of the word nõrguma ‘to drip, to trickle, to ooze’.
EES = Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
EEW = Julius Mägiste 1982–1983. Estnisches etymologisches Wörterbuch. I–XII. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.
EKMS = Andrus Saareste 1958–1963. Eesti keele mõisteline sõnaraamat. I–IV. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. (= Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne nr. 3.) Stockholm: Vaba Eesti.
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. 1–6, 2009. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud trükk. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Hallap, Valmen 1958 = Валмен Халлап. Материалы по истории глаголообразовательных суффиксов в мордовских языках. – Keelelisi küsimusi. Toim. Mari Must. (= Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused II.) Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 175–256.
Laanest, Arvo 1975. Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn.
Lönnrot, Elias 1958. Suomalais-ruotsalainen sanakirja. Finskt-svenskt lexikon. I–II. Kolmas, manul-menetelmällä jäljennetty painos. Porvoo–Helsinki: Werner Söderström osakeyhtiö.
Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. Rooma–Toronto: Maarjamaa.
SES = Soome-eesti suursõnaraamat. Suomi–viro-suursanakirja. 1–2, 2003. Toim. Valdek Pall. Koost. Anu Haak, Paul Kokla, Külli Kuusk, Helga Laanpere. Eesti Keele Instituut, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus. Tallinn–Helsinki: Eesti Keele Sihtasutus, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.
SKES = Erkki Itkonen, Yrjö H. Toivonen, Aulis J. Joki 1955–1981. Suomen kielen etymologinen sanakirja. I–VII. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.
SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. 1–3, 1992–2000. Päätoim. Erkki Itkonen, Ulla-Maija Kulonen. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556, Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.
VMS = Väike murdesõnastik. I–II, 1982–1989. Toim. Valdek Pall. Koost. Anu Haak, Evi Juhkam, Marja Kallasmaa, Ann Kask, Ellen Niit, Piret Norvik, Vilja Oja, Aldi Sepp, Jaak Simm, Jüri Viikberg. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 (1893). Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.
