, Urmo Treisalt, Hannes Palang Maastik on geograafia keskne mõiste, millel on kinnistunud definitsioon. Samas ei teata, kuidas mõtlevad maastikust eesti keele kasutajad, kes ei ole erialaspetsialistid. Artiklis keskendume küsimusele, kuidas kõneletakse maastikust eesti keeles. Loetelukatse analüüs näitas, et maastik seostub enamasti loodusega, st mitte linnaga. Küsimuse „Mis on maastik?“ kvalitatiivne sisu analüüs paljastas aga maastikukäsitluse teistsuguse olemuse: maastik on eesti keele kõnelejate jaoks nii looduslik kui ka inimtekkeline nähtus. Maastikku kirjeldati võrdselt kui maa-ala ja keskkonda, kuid mõne keelekasutaja jaoks on maastik siiski seotud tajukogemuse ja tunnetusega. Vanemad inimesed oskavad nimetada rohkem maastikusõnu ning neil tundub olevat noorematest põlvkondadest rikkalikum sõnavara. Lisaks näeme, et maastikusõnad ei moodusta sellist homogeenset semantilist välja nagu värvinimed, kehaosad või muusikainstrumendid.
Appleton, Jay 1996. The Experience of Landscape. Revised Edition. Chichester: Wiley.
Arimäe, Maarika 2022. Maastik eesti keeles: põlvkondadavahelised erinevused. Magistritöö. Juhendajad Mari Uusküla ja Hannes Palang. Tallinna Ülikool.
Arold, Ivar 2005. Eesti maastikud. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
Bimler, David; Mari Uusküla 2021. Two indices are better than one: building on Robbins, Nolan, and Chen (2017). – Field Methods 33 (1), 42–51.
https://doi.org/10.1177/1525822X20945063
Burenhult, Niclas; Stephen C. Levinson 2008. Language and landscape: a cross-linguistic perspective. – Language Sciences 30 (2–3), 135–150.
https://doi.org/10.1016/j.langsci.2006.12.028
Cresswell, Tim 2014. Place: An introduction. Chichester: John Wiley & Sons.
Eessalu, Martin 2012. The categorization of the Estonian domain of “musical instruments” ‒ listeners vs musicians and the comparison of basic levels. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 3 (1), 227–242.
https://doi.org/10.12697/jeful.2012.3.1.11
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat 2009.
https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss
Faster, Mariko 2005. Võru- ja Setumaa kohanimede determinandid. Magistritöö. Juhendaja Karl Pajusalu. Tartu Ülikool.
Granö, Johannes Gabriel 2022. Eesti maastikulised üksused. Koost. Taavi Pae. Tartu Ülikooli geograafia osakond ja Eesti Geograafia Selts. Regio OÜ.
Harvey, David C. 2025. Traces of mobility in the landscape: Creative possibilities of everyday heritage practice. ‒ Landscape Research 50 (2), 351–367.
Hokema, Dorothea 2015. Landscape is everywhere: The construction of the term landscape by US-American laypersons. – Landscape Culture – Culturing Landscapes: The Differentiated Construction of Landscapes. Wiesbaden: Springer, 69–80.
Jones, Michael 2003. The concept of cultural landscape: Discourse and narratives. – Landscape Interfaces: Cultural Heritage in Changing Landscapes. Toim. Hannes Palang, Gary Fry. Dordrecht: Springer, 21–51.
Jones Michael; Marie Stenseke (toim.) 2011. The European Landscape Convention: Challenges of Participation. Vol. 13. Springer Science & Business Media. Springer.
Kaljundi, Linda; Helen Sooväli-Sepping 2014. Maastik ja mälu: Pärandiloome arengujooni Eestis. (= Acta Universitatis Tallinnensis.) Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus.
Kallasmaa, Marja 2000. Saaremaa kohanimed II. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Kallasmaa, Marja 2003. Läänemurde loodus- ja viljelusnimed. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Kaur, Egle; Hannes Palang 2005. Inimmõjuga maastikest. – Eesti looduskultuur. Toim. Timo Maran, Kadri Tüür. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 363−378.
Kildema, Kallio; Viktor Masing 1965. Maastikuteaduse arenguteest. – Eesti Loodus 5, 257–263; 6, 321–328.
Klavan, Jane; Ann Veismann; Anni Jürine 2013. Katselised meetodid tähenduse uurimisel. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 4 (1), 17–34.
https://doi.org/10.12697/jeful.2013.4.1.02
Laherand, Meri-Liis 2008. Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: OÜ Infotrükk.
Lehari, Kaia 2001. Loodus, keskkond või maastik? – Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. (= Publicationes instituti geographici Universitatis Tartuensis 91.) Toim. Hannes Palang, Helen Sooväli. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 67–74.
Lindström, Kati; Hannes Palang; Kalevi Kull 2013. Semiotics of landscape. – The Routledge Companion to Landscape Studies. Ed. by Peter Howard, Ian Thompson, Emma Waterton, Mick Atha. London: Routledge, 115–125.
Mark, David M.; Andrew G. Turk; Niclas Burenhult; David Seta 2011. Landscape in language: an introduction. – Landscape in Language. Transdisciplinary Perspectives. Ed. by Niclas Burenhult, David Seta, David M. Mark, Andrew. G. Turk. Amsterdam, Philadelphia: John Benjamins Publishing Company, 1–24.
https://doi.org/10.1075/clu.4.02mar
Mund, Argo n.d. Sissevaateid kujundiilma. Keeleabi.eki.ee chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/
https://keeleabi.eki.ee/pdf/020.pdf
Paatsi, Vello 1995. Eesti maastikulised liigestused kooligeograafias 1917–1944. Tartu: Kultuurikeskus.
Pajusalu, Renate 2009. Sõna ja tähendus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Palang, Hannes 2025. Maastik. – Inimgeograafia alused. Kõrgkooliõpik. Toim. ja koost. Hannes Palang, Tiit Tammaru. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 370–384.
Peil, Tiina 2001. Maastike keskel. – Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. (= Publicationes instituti geographici Universitatis Tartuensis 91.) Toim. Hannes Palang, Helen Sooväli. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 57–65.
Peil, Tiina; Helen Sooväli; Hannes Palang; Tõnu Oja; Ülo Mander 2004. Estonian landscape study: contextual history. – Belgeo. Revue belge de géographie 2–3, 231–244.
Remm, Tiit; Kadri Kasemets 2020. Chronotope as a framework for landscape experience analysis. – Landscape Research 45 (2), 254–264.
https://doi.org/10.1080/01426397.2019.1594738
Saar, Evar 2008. Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem. (= Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 22.) Tartu: Tartu Ülikool.
Sepp, Kalev 2001. Maastik ja maastikuline lähenemine – milleks nad head on? – Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. (= Publicationes instituti geographici Universitatis Tartuensis 91.) Toim. Hannes Palang, Helen Sooväli. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 108–114.
Shuttleworth, Steven; Peter J. Howard 2025. The origins of the European Landscape Convention: the role of learned societies, interest groups and their partner organisations. – Journal of European Landscapes 6 (3), 1–20.
https://doi.org/10.5117/JEL2025.3.001.SHUT
Sidaway, James D. 2009. Shadows on the path: Negotiating geopolitics on an urban section of Britain’s South West Coast Path. – Environment and Planning D: Society and space 27 (6), 1091–1116.
Smith, Barry; David M. Mark 2001. Geographical categories: An ontological investigation. – International Journal of Geographical Information Science 15 (7), 591–612.
https://doi.org/10.1080/13658810110061199
Striedl, Philipp; Asifa Majid; Ross S. Purves 2024. Sensory, motor, and emotion associations for landscape concepts differ across neighbouring speech communities. – Landscape Research 49 (5), 704–721.
https://doi.org/10.1080/01426397.2024.2334055
Sutrop, Urmas 2001. List task and a cognitive salience index. – Field Methods 13 (3), 263–276.
https://doi.org/10.1177/1525822X0101300303
Sutrop, Urmas 2011. Eesti keele põhivärvinimed. – Värvinimede raamat. (= Töid antropoloogia ja etnolingvistika vallast 5.) Toim. Mari Uusküla, Urmas Sutrop. Tallinn: EKSA, 65–82.
Sõnaveeb.
https://sonaveeb.ee/
Uusküla, Mari 2018. Loetelukatse ja nimeandmiskatse psühholingvistika meetodina: eelised ja kitsaskohad. – Keel ja Kirjandus 8–9, 683–696.
https://doi.org/10.54013/kk730a5
Uusküla, Mari; David Bimler 2016. From listing data to semantic maps: Cross-linguistic commonalities in cognitive representation of colour. – Folklore 64, 57–90.
http://dx.doi.org/10.7592/FEJF2016.64.colour
Uusküla, Mari; Anu Vau; Kaidi Rätsep; Hannes Palang 2020. Maastik kui inimoluruum eesti keeles. – Keel ja Kirjandus 8–9, 659–676.
https://doi.org/10.54013/kk754a2
Uusküla, Mari; Martin Eessalu; David Bimler 2025. Cognitive space and its variants: Alternative associational structures within three semantic domains. – Journal of Cognition and Culture 25 (3–4), 380–409.
https://doi.org/10.1163/15685373-12340216
Van Putten, Saskia; Carolyn O’Meara; Flurina Wartmann; Joanne Yager; Julia Villette; Claudia Mazzuca; Claudia Bieling; Niclas Burenhult; Ross Purves; Asifa Majid 2020. Conceptualisations of landscape differ across European languages. – Plos One 15 (10).
https://doi.org/10.1371/journal.pone.0239858
Vau, Anu 2020. Maastikust eesti keeles ning maastikusõnade tõlkimisvõimalustest eesti ja inglise keele vahel. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
