ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society cover
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
Impact Factor (2022): 0.3
Research article
Pearõhu asukoht ja seda mõjutavad tegurid eesti keele võõrsõnades; pp. 124–152
PDF | http://doi.org/10.3176/esa71.06

Authors
Heete Sahkai ORCID Icon, Liisi Piits, Meelis Mihkla ORCID Icon, Liis Ermus ORCID Icon, Hille Pajupuu ORCID Icon
Abstract

Uurimuses vaadeldakse eesti keele võõrsõnu, mille järgsilbis on iii välde ja/või pikk vokaal. Sellistes võõrsõnades võib pearõhk olla iii väldet ja/ või pikka vokaali sisaldaval järgsilbil või esisilbil. Eesti leksikograafilises traditsioonis ei ole tavaks pearõhu asukohta konkreetsetes seda tüüpi sõnades märkida. Keeleõppijate huvides oleks pearõhu asukoha märkimine sellistes sõnades siiski vajalik. Seetõttu uurisime, millised on pearõhu asukoha tegurid seda tüüpi võõrsõnades. Selleks tegime tajukatse, kus 356 katseisikut hindas 42 testsõna rõhuvariantide vastuvõetavust. Tulemuste kohaselt on pearõhu asukoha teguriteks seda tüüpi võõrsõnades algvormi silpide arv, iii vältes ja/või pikka vokaali sisaldava järgsilbi asukoht algvormis ja sõna sagedus. Vaatlusalust tüüpi võõrsõnade pearõhu asukoht varieerub ka isikuti, sõltudes sealhulgas mõningal määral isiku vanusest.

References

Asu, Eva Liina; Pärtel Lippus; Karl Pajusalu; Pire Teras 2016. Eesti keele hääldus (Eesti keele varamu 2). Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
http://hdl.handle.net/10062/57960

Eesti keele üksiksõnade süntesaator.
https://elo.eki.ee/mfsona_um/

EKI teatmik = Eesti õigekeelsuskäsiraamat. Toim. Peeter Päll (peatoim.), Tiina Paet, Margit Langemets. Koost. Peeter Päll, Maire Raadik, Margit Langemets, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Tiina Paet, Tuuli Rehemaa. Eesti Keele Instituut, 2022–. 
https://eki.ee/teatmik/

Erelt, Tiiu 2002. Eesti keelekorraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Eva üksiksõnade korpus.
https://koneveeb.ee/korpused/#eva_yksiksonad (eva_yksiksõnad_1, eva_yksiksõnad_2)

Goedemans, Rob; Harry Hulst 2009. StressTyp: A database for word accentual patterns in the world’s languages. – The Use of Databases in Cross-Linguistic Studies. Ed. by Martin Everaert, Simon Musgrave, Alexis Dimitriadis. Berlin, New York: De Gruyter Mouton, 235–282.
https://doi.org/10.1515/9783110198744.235

 Gussenhoven, Carlos 2014. Possible and impossible exceptions in Dutch word stress. – Word Stress: Theoretical and Typological Issues. Ed. by Harry van der Hulst. New York: Cambridge University Press, 276–296. 
https://doi.org/10.1017/CBO9781139600408.003

Hint, Mati 1973. Eesti keele sõnafonoloogia. Rõhusüsteemi fonoloogia ja morfofonoloogia põhiprobleemid. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.

Hulst, Harry van der 1999. Word accent. – Word Prosodic Systems in the Languages of Europe. Ed. By Harry van der Hulst. Berlin, New York: Mouton de Gruyter, 3–115.

Hulst, Harry van der; Rob Goedemans; Ellen van Zanten 2011. A Survey of Word Accentual Patterns in the Languages of the World. Berlin, New York: De Gruyter Mouton.
https://doi.org/10.1515/9783110198966

Kaalep, Heiki-Jaan, Tarmo Vaino (2000). Teksti täielik morfoloogiline analüüs lingvisti töövahendite komplektis. – Arvutuslingvistikalt inimesele. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised. Tartu: Tartu Ülikool, 87–99.

Kallas, Jelena; Mai Tiits; Maria Tuulik; Kristina Koppel; Madis Jürviste 2019. Eesti keele põhisõnavara sõnastik 2019. 2., kohandatud veebiväljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
https://sonaveeb.ee/

Kiissel, Indrek; Liisi Piits; Heete Sahkai; Indrek Hein; Liis Ermus; Meelis Mihkla 2025. Estonian Isolated-Word Text-to-Speech Synthesiser. – Proceedings of the Joint 25th Nordic Conference on Computational Linguistics and 11th Baltic Conference on Human Language Technologies (NoDaLiDa/Baltic-HLT 2025) (= NEALT Proceedings Series 57.) Ed. by Richard Johansson, Sara Stymne. Tartu: University of Tartu Library, 302–306.

Kilgarriff, Adam; Vít Baisa; Jan Bušta; Miloš Jakubíček; Vojtěch Kovář; Jan Michelfeit; Pavel Rychlý; Vít Suchomel 2014. The Sketch Engine: ten years on. – Lexicography 1, 7–36.

Klavan, Jane; Ann Veismann 2017. Are corpus-based predictions mirrored in the preferential choices and ratings of native speakers? Predicting the alternation between the Estonian adessive case and the adposition peal ‘on’. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 8 (2), 59–91.
https://doi.org/10.12697/jeful.2017.8.2.03

Metslang, Helle; Mati Erelt; Külli Habicht; Tiit Hennoste; Reet Kasik; Pire Teras; Annika Viht; Eva Liina Asu; Liina Lindström; Pärtel Lippus; Renate Pajusalu; Helen Plado; Andriela Rääbis; Ann Veismann 2023. Eesti grammatika. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Paet, Tiina 2022. Võõrsõnade kuju normimise probleeme tänapäeva eesti keeles. – Keel ja Kirjandus 10, 923−947.
https://doi.org/10.54013/kk778a3

Paet, Tiina 2023. Võõrainese kinnistumine eesti keeles: keelekorralduslik ja leksikograafiline vaade. (= Dissertationes philolgiae estonicae Universitatis Tartuensis 51.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Paet, Tiina; Lydia Risberg 2021. Võõrsõnade tähendussoovitused ja nende esitus üldkeele sõnaraamatus. – Keel ja Kirjandus 11, 965–984.
https://doi.org/10.54013/kk767a2

Piits, Liisi; Heete Sahkai; Meelis Mihkla; Indrek Hein; Hille Pajupuu; Liis Ermus 2026. Sõnarõhk keeleinfos ja kõnesünteesis. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat. Toim. Margit Langemets, Maria-Maren Linkgreim, Helle Metslang, David Ogren, Uldis Balodis. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing, lk 111–124.
https://doi.org/10.5128/ERYa22.07

Sketch Engine.
http://www.sketchengine.eu

Vabamorfi sõnastik = Vabamorfi (Kaalep, Vaino 2000) morfoloogia-leksikon,
https://github.com/Filosoft/vabamorf/tree/master/dct

Viks, Ülle 1992. Väike vormisõnastik. I: Sissejuhatus ja grammatika. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.

Võõrsõnade leksikon = Võõrsõnade leksikon. 8., põhjalikult ümber töötatud trükk. Koost. Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet, Tiina Paet, Tuuli Rehemaa. Peatoim. Tiina Paet. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Kirjastus Valgus, 2012.

ÕS 2018 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toim. Maire Raadik. Koost. Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2025 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025. Koost. ja toim. Indrek Hein, Jelena Kallas, Külli Kuusk, Margit Langemets, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Tiina Paet, Peeter Päll, Maire Raadik, Tuuli Rehemaa, Lydia Risberg, Sirli Zupping, Mai Tiits, Tiia Valdre, Ülle Viks. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Emakeele Sihtasutus.

Ühendkorpus 2023 = Kristina Koppel, Jelena Kallas, Madis Jürviste, Helen Kaljumäe. Eesti keele ühendkorpus 2023. Lexical Computing Ltd., Eesti Keele Instituut.

ÜS 2025 = EKI ühendsõnastik 2025. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb.
https://sonaveeb.ee/

Back to Issue