Artikkel uurib 1910–1920-ndatel rakendatud muudatusi eesti kirjakeele sõnajärjes, keskendudes inglise-eesti ilukirjandustõlgete vabadele klausidele. Suur osa uuendajate ettepanekuid sõnajärje osas olid suunatud tajutava saksapärasuse vähendamisele, sh verbi toomine lause lõpust ettepoole; ette panekud lähendasid sõnajärge aga inglise keelele. Uurimuses käsitlesin lõike 28 inglise-eesti ilukirjandustõlkest aastatel 1911–1929. Leidsin verbiga vabad klausid, milles verbile järgnes laiend, ning jagasin need uuenduslikeks ja traditsioonilisteks, et välja selgitada sõnajärjeuuenduse vastuvõtt. Analüüsist selgus, et uuenduslikke vabu klause kasutasid esialgu üksikud tõlkijad, kuid 1920-ndate lõpupoole levis see laiemalt, kusjuures katsetati nii radikaalsema sõnajärje muutuse kui ka vaba sõnajärjega. Sõnajärjeuuenduse kasutuselevõtt sõltus pigem tõlkijast kui kirjastusest. Vabad klausid säilitasid teisi eestipäraseid jooni, seega oli kokkulangevus inglise sõnajärjega pigem juhuslik.
Aavik, Johannes 1908. Praktilik Soome keele õpetus. Helsingi: Weilin ja Göös.
Aavik, Johannes 1912. Kõige suurem germanismus Eesti keeles. – Eesti Kirjandus 9, 353–369.
Aavik, Johannes 1915a. Katsed ja näited. [1]. Jurjev [Tartu]: Reform.
Aavik, Johannes 1915b. Eesti kirjakeelse stiili arenemisjärgud. – Noor-Eesti, V album, 216–229.
Aavik, Johannes 1936. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti.
Burroughs, Edgar Rice 1923. Tarzani metsikud sõbrad. I. – Päewaleht 15. mai, 5.
Ehala, Martin 1998. How a man changed a parameter value: The loss of SOV in Estonian subclauses. – Historical Linguistics 1995. (= Current Issues in Linguistic Theory 162.) Amsterdam, Philadelphia: John Benjamins Publishing Company.
Erelt, Mati 2017a. Eesti keele lauseehituse uurimisest. – Eesti keele süntaks. Toim. Mati Erelt, Helle Metslang. (= Eesti keele varamu III.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 29–52.
Erelt, Mati 2017b. Liitlause. – Eesti keele süntaks. Toim. Mati Erelt, Helle Metslang. (= Eesti keele varamu III.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 647–753.
EYS Veljesto s.a. Liikmed.
https://www.veljesto.ee/liikmed/
Kruusmaa, Krister; Peeter Tinits; Laura Nemvalts 2025. Curated Estonian National Bibliography - books. National Library of Estonia.
https://zenodo.org/records/14708287
Leetberg, Kaarel 1925. Eesti lauseõpetus keskkoolidele. Rakvere: Ühistrükikoda Rakveres.
Lepasson, Urmet 2025a. Kontrastiivselt inglise vabast ing-tarindist ja selle funktsionaalsetest eesti vastetest ilukirjandustõlkes. – Emakeele Seltsi aastaraamat 70, 53–77.
http://dx.doi.org/10.3176/esa70.03
Lepasson, Urmet 2025b. Verbialguline des-tarind, Aaviku soovituste jälg inglise-eesti ilukirjandustõlkes. Ettekanne konverentsil Johannes Aavik ja (yli)kool, 27. september. Tallinn.
https://youtu.be/pV5L9BSYicg
Lindström, Liina 2004. Verbi asend eesti kõrvallauses. Relatiivlaused. – Keel ja Kirjandus 6, 414–429.
Lindström, Liina 2005. Finiitverbi asend lauses. Sõnajärg ja seda mõjutavad tegurid suulises eesti keeles. (= Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 16.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Lindström, Liina 2017. Lause infostruktuur ja sõnajärg. – Eesti keele süntaks. Toim. Mati Erelt, Helle Metslang. (= Eesti keele varamu 3.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 537–565.
London, Jack 2001 [1911]. When God Laughs and Other Stories. Project Gutenberg.
https://www.gutenberg.org/ebooks/2545
Loorits, Oskar 1923. Eesti keele grammatika. Tartu: Odamees.
Masefield, John 2022 [1924]. Sard Harker. Project Gutenberg.
https://www.gutenberg.org/ebooks/69340
Monticelli, Daniele 2006. Keeleuuendus ja tõlkimine Noor-Eesti kultuurilise utoopia raames Villem Ridala tõlgitud „Süütu“ näitel. – Keel ja Kirjandus 5–6, 379–386, 477–490.
Nurkse, Rein 1929. Eesti keele sõnade järjekorrast. – Eesti Kirjandus 23, 321–334, 369–382.
Põld, Harald 1922. Eesti keeleõpetus. II jagu: Lauseõpetus. (= Eesti Kirjanduse Seltsi toimetused 15.) Tallinn: G. Pihlakas.
Pärgma, Piret 2024. „Looduse universaal-biblioteek“: raamatusarja juhtumiuuring. – Methis. Studia humaniora Estonica 26, 33, 198–223.
https://doi.org/10.7592/methis.v26i33.24141
Remmel, Nikolai 1963. Sõnajärjestus eesti lauses. – Eesti keele süntaksi küsimusi. (= Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused VIII.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 218–389.
Seton-Thompson, Ernest 1908. Bingo und andere Tiergeschichten: mit vielen Illustrationen. Stuttgart: Kosmos, Ges. der Naturfreunde.
Seton-Thompson, Ernest 2002 [1898]. Wild animals I have known. Project Gutenberg.
https://www.gutenberg.org/ebooks/3031
Simmul, Carl Eric 2020. Süüvides jonni jätmata avamaks sõnajärjemustreid. des-, mata- ja maks-konverbitarindi sõnajärg. – Keel ja Kirjandus 3, 221–242.
https://doi.org/10.54013/kk748a4
Simmul, Carl Eric 2024. Information structure of converb constructions: Estonian -des, -mata and -maks constructions. – Folia Linguistica 58, 1, 29–77.
https://doi.org/10.1515/flin-2023-2041
Simmul, Carl Eric 2025. Eesti konverbitarindi semantika, infostruktuur ja sõnajärg. des-, mata- ja maks-tarind. (= Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 56.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Taukar, Marju 2020. Algupäraste ja tõlgitud eestikeelsete tekstide sarnasuse ja erinevused. (= Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 56.) Tallinn: Tallinna Ülikool.
Treffner, Ella 1928. Ema, ole eeskujuks oma lastele! – Taluperenaine 10, 331–333.
Uuspõld, Ellen 1966. Määrusliku des-, mata-, nud- (~nuna-) ja tud- (~tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus. (= Keele modelleerimise probleeme 1.) Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
Wiedemann, Ferdinand Johann 2011. Eesti keele grammatika. Tlk Heli Laanekask. Toim. Ellen Niit. Tallinn: Emakeele Selts.
Arhiiviallikad
EKM EKLA, f 56, m 329:0 = Thompson, E. Seton. Tänava trubaduur. Saksa keelest tõlkinud Ella Treffner. Käsikiri.
https://kivike.kirmus.ee/index.php?oid=1&module=400&op=3&pid=EKLA-11068-32911-8328
