Artikkel vaatleb sõnakujude variatsioone 17. ja 18. sajandil trü- kitud eesti keelt sisaldavates sõnastikes Heinrich Stahlist (1637) August Wilhelm Hupelini (1780). Vaatluse all on ametinimetuste ja sotsiaalsete rollide semanti- lisest rühmast valitud 230 lemmat, mis esinevad eri kujudel vähemalt kolmes allikas. Uurimuse eesmärk on välja selgitada, kuidas see sõnavalim peegeldab tolle ajajärgu sõnakujude variatsioone, lähtudes juba toimunud või toimuvatest keelemuutustest. Kirjeldatakse sise- ja lõpukao näiteid, sõnaalgulise h esine- must, variatiivseid diftonge, o ja u kasutamist järgsilpides, laenude muganemist, liitsõnade ja tuletistega seotud varieerumist. Ühtaegu on toodud tähelepanekuid sõnastike omavaheliste seoste kohta.
Ahrens, Eduard 1853. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Reval. [Tõlge teoses: Uue ajastu misjonilingvist: Eduard Ahrens 200. Koost. ja toim. Kristiina Ross. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003.]
Ariste, Paul 1939. Eesti keele hääldamine. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Ehasalu, Epp; Külli Habicht; Valve-Liivi Kingisepp; Jaak Peebo 1997. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (= Tartu Ülikooli eesti keeleõppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikool.
EKI teatmik.
https://eki.ee/teatmik/liitnimisona-esiosa-nimetavas-voi-omastavas-kaandes/
EMS = Eesti murrete sõnaraamat. 1994–... (a–segadis). Toim. Mari Kendla, Mari-Liis Kalvik, Anu Haak, Evi Juhkam, Tiina Laansalu, Varje Lonn, Helmi Neetar, Ellen Niit, Piret Norvik, Vilja Oja, Valdek Pall, Eevi Ross, Aldi Sepp, Mari-Epp Tirkkonen, Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
https://arhiiv.eki.ee/dict/ems/
EPAK = Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants.
https://www.eki.ee/piibel
ETS = Teaduslik etümoloogiasõnaraamat. (Koostamisel Eesti Keele Instituudis.)
Gutslaff, Johannes 1648. Observationes grammaticae circa linguam esthonicam. Dorpat: Johannes Vogel.
http://www.digar.ee/id/nlib-digar:100419
Göseken, Heinrich 1660. Manuductio ad Linguam Oesthonicam. Anführung zur Öhstnischen Sprache. Reval: Adolph Simon.
https://kivike.kirmus.ee/meta/AR-11170-72005-62344
Habicht, Külli 2001. Eesti vanema kirjakeele leksikaalsest ja morfosüntaktilisest arengust ning Heinrich Stahli keele eripärast selle taustal. (= Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 10.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Helle, Anton Thor 1732. Kurtzgefaszte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache. Halle: Stephan Orban.
http://www.digar.ee/id/nlib-digar:100071
Helle, Anton Thor 2006 [1732]. Lühike sissejuhatus eesti keelde (1732). Tlk Annika Kilgi, Kristiina Ross. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte den revalschen und dörptschen; nebst einem vollständigen Wörterbuch. Riga, Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch.
http://www.digar.ee/id/nlib-digar:100926
Hupel, August Wilhelm 1818. Ehstnische Sprachlehre für die beyden Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen ehstnischen Wörterbuche. Zweyte durchgängig verbesserte und vermehrte Auflage. Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn.
https://dspace.ut.ee/handle/10062/46591
Jürviste, Madis 2010. Eesti liitsõnast kakskeelses sõnaraamatus. – Keel ja Kirjandus 3, 179−193.
Jürviste, Madis 2023. Ametinimetustest ja sotsiaalsetest rollidest eesti varase leksikograafia põhjal. – Keel ja Kirjandus 11, 1104–1122.
https://doi.org/10.54013/kk791a3
Jürviste, Madis 2025. Võrdlevalt eesti vanemast leksikograafiast. – Keel ja Kirjandus 1–2, 36−53.
https://doi.org/10.54013/kk806a4
Jürviste, Madis; Joonatan Jakobson 2025. Vision-Enabled LLMs in Historical Lexicography: Digitising and Enriching Estonian-German Dictionaries from the 17th and 18th Centuries. Preprint. – arXiv.
https://doi.org/10.48550/arXiv.2510.079310
Kasik, Reet 2015. Sõnamoodustus. Eesti keele varamu I. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kask, Arnold 1956. Ülevaade eesti leksikograafiast 1917. aastani. – Keelelisi küsimusi. (= Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused I.) Toim Eeva Ahven. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 140–176.
Kask, Arnold 1970. Eesti kirjakeele ajaloost. Kd I. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
Kikas, Kristel 2002. Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula? Toim. Valve-Liivi Kingisepp. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 11.) Tartu: Tartu Ülikool.
Kingisepp, Valve-Liivi; Kristel Ress; Kai Tafenau 2010. Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350. Tartu: Tartu Ülikool.
Laanekask, Heli 2004. Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.–19. sajandil. (= Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Lepajõe, Marju 1998. Johannes Gutslaffi „Grammatilised vaatlused“. – Johannes Gutslaff, Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10.) Tlk ja koost Marju Lepajõe. Toim. Jaak Peebo. Tartu: Tartu Ülikool, 285–316.
Pajusalu, Karl 2000. Eesti keele kujunemisjärgud ja sotsioperioodid. – Keel ja Kirjandus 3, 153−160.
Prillop, Külli 2009. Järgsilpide o ja u varieerumine ning traditsioonid vanas kirjakeeles. – Keel ja Kirjandus 8–9, 595−607.
Prillop, Külli; Karl Pajusalu; Eva Saar; Sven-Erik Soosaar; Tiit-Rein Viitso 2020. Eesti keele ajalugu. (= Eesti keele varamu VI.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Põldvee, Aivar 2010. Bengt Gottfried Forselius ja rahvahariduse lätted Eesti- ja Liivimaal. (= Dissertationes historicae Universitatis Tartuensis 20.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Ross, Kristiina 2006. Keskaegse eesti libakirjakeele põhjendusi ja piirjooni. – Emakeele Seltsi aastaraamat 51 (2005). Peatoim. Mati Erelt. Tegevtoim. Maria-Maren Sepper. Tallinn, 107–129.
Rätsep, Huno 2002. Eesti keele tekkimise lugu. – Huno Rätsep. Sõnaloo raamat. (= Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, 9–26.
Stahl, Heinrich 1637. Anführung zu der Esthnischen Sprach. Reval: Chr. Reusner der älter.
http://www.digar.ee/id/nlib-digar:101060
Teras, Pire 2016. Frikatiivide häälduse varieerumine. – Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras. Eesti keele hääldus. (= Eesti keele varamu II.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 111–116.
Teras, Pire 2019. Sõnaalgulise /h/ hääldus samadel kõnelejatel avalikus ja argisuhtluses. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 10 (1), 211–231.
https://doi.org/10.12697/jeful.2019.10.1.11
Vestring, Salomo Heinrich 1998 [?1710 –1730]. Lexicon Estonico Germanicum. Eesti-saksa sõnaraamat. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Vestring, Salomo Heinrich 2000 [?1710 –1730]. Lexicon Esthonico Germanicum. Võrguteavik. Toim. Ellen Kaldjärv, Krista Aru, Arvo Krikmann. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Viht, Annika; Külli Habicht 2022. Baltisaksa periood eesti keele korralduses (Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole). – Keel ja Kirjandus 11, 1031−1049.
https://doi.org/10.54013/kk779a4
Viitkar, Urve 2005. Johannes Gutslaffi „Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam“ (1648) sõnastiku leksika. Bakalaureusetöö Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis.
ÜS 2026 = EKI ühendsõnastik 2026. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb 2026.
https://sonaveeb.ee/
