ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
PUBLISHED
SINCE 1965
 
Linguistica Uralica cover
Linguistica Uralica
ISSN 1736-7506 (Electronic)
ISSN 0868-4731 (Print)
Development of the Modal Function of the Verb tulema 'come' in Written Estonian; pp. 167–191
PDF | 10.3176/lu.2006.3.02

Author
Pille Penjam
Abstract

The central grammatical function of the verb tulema 'come' in Modern Estonian is to express the modality of obligation and necessity; a modal construction related to the verb tulema is one of the most essential means of expressing agent-oriented obligation. The article offers an overview how modal constructions of the verb tulema appeared and developed in Written Estonian in the 17th-20th centuries and presents suggestions about possible genesis of the construction. It is possible to formulate different hypotheses about the development of the modal usage of the verb tulema. One possible source of analogy could be detected in the influence of neighbouring Indo-European languages; however, for development of tulema-construction there probably were not enough examples in the contact languages. One might think that the modal tulema-construction could have existed considerably earlier in the spoken language than in its written version. In case we still suppose that written language reflects the development of tulema-construction adequately, we could consider the modal olema-construction as a possible example.

References

Aavik,  J.  1936,  Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu.

Ahrens,  E.  2003  [1853],  Eesti keele Tallinna murde grammatika. Teine osa: lauseõpetus. - Uue ajastu misjonilingvist Eduard Ahrens 200. Koostanud ja toimetanud K. Ross, Tallinn.

Brinton,  L.  J.  2000, The Structure of Modern English. A Linguistic Introduction, Amsterdam-Philadelphia.

Bybee,  J.,  Perkins,  R.,  Pagliuca,  W.  1994, The Evolution of ­Grammar. Tense, Aspect, and Modality in the Languages of the World, Chicago.

Diewald,  G.  1997,  Grammatikalisierung. Eine Einführung in Sein und Werden grammatischer Formen, Tübingen.
https://doi.org/10.1515/9783110946673

Erelt,  M.,  Kasik,  R.,  Metslang,  H.,  Rajandi,  H.,  Ross,  K.,  Saari,  H.,  Tael,   K.,  Vare,  S.  1993,  Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri, Tallinn (= EKG).

Fillmore,  C.  J.,  Kay,  P.,  O’Connor,  M.  C.,  1988,  Regularity and ­Idiomacity in Grammatival Constructions. The Case of Let alone. - ­Language, 501-538.
https://doi.org/10.2307/414531

Fried,  M.,  Östman,  J.-O.  2004,  Construction Grammar. A Thumbnail Sketch. - Construction Grammar in a Cross-Language Perspective, Amster­dam-Philadelphia, 11-86.
https://doi.org/10.1075/cal.2.02fri

Goldberg,  A.  E.  1995,  Constructions. A Construction Grammar Approach to Argument Structure, Chicago.

Habicht,  K.  2001,  Vanhan kirjaviron modaalirakenteista. - CIFU IX. Pars IV, 268-276.

Heine,  B.,  Claudi,  U.,  Hünnemeyer,  F.  1991,  Grammaticalization. A Conceptual Framework, Chicago.

Heine,  B.,  Kuteva,  T.  2002,  World Lexicon of Grammaticalization, ­Cambridge.
https://doi.org/10.1017/CBO9780511613463

Hermann,  K.  A.  1896,  Eesti keele Lause-õpetus. Eesti keele grammatika teine jagu. Syntaxis linguae Estonicae. Sintaksis estonskogo jazyka. Syntax der Estnischen Sprache, Jurjev.

Hopper,  P.  J.,  Traugott,  E.  C.  1993,  Grammaticalization, Cambridge.

Huumo,  T.,  Inaba,  N.  1997,  Irrallinen genetiivi ja omistusrakenteen ongel­ma. - Vir., 27-48.

Israel,  M.  1996,  The Way Constructions Grow. - Conceptual Structure, ­Discourse and Language, Stanford, 217-230.

Itkonen,  E.  2002,  Grammaticalization as an Analogue of ­Hypothetico-Deductive Thinking. - New Reflections on Grammaticalization, Amsterdam-Philadelphia, 413-422.
https://doi.org/10.1075/tsl.49.26itk

Jänes,  H.,  Parlo,  O.  1943,  Eesti keele grammatika gümnaasiumile. II. Lau­se-, tuletus- ja tähendusõpetus. II klass. Teine, täiendatud trükk, Tallinn.

Kangasniemi,  H.  1992,  Modal Expressions in Finnish, Helsinki (Studia Fennnica Linguistica 2).

Kay,  P.,  Fillmore,   C.  J.,  1997,  Grammatical Constructions and ­Linguistic Generalizations. The What’s X doing Y? Construction. http://www.icsi. berkeley.edu/~kay/.

Kettunen,  L.  1924,  Lauseliikmed eesti keeles, Tartu.

Laitinen,  L.  1992,  Välttämättömyys ja persoona. Suomen murteiden nesessiivisten rakenteiden semantiikkaa ja kielioppia, Helsinki.

Laitinen,  L.  1993,  Nesessiivirakenne, kieliopillistuminen ja subjektiivisuus. - Vir., 149-170.

Laitinen,  L.,  Vilkuna,  M.  1993,  Case-Marking in Necessive Constructions and Split Intransitivity. - Case and Other Functional Categories in Finnish Syntax, Berlin-New York.

Lehmann,  C.  2002,  New Reflections on Grammaticalization and Lexicalization. - New Reflections on Grammaticalization, Amsterdam-Philadelphia, 1-18.
https://doi.org/10.1075/tsl.49.03leh

Leino,  J.  2003,  Antaa sen muuttua. Suomen kielen permissiivirakenne ja sen kehitys. Helsinki (SKST 900).

Loorits,  O.  1923  Eesti keele grammatika, Tartu.

Muuk,  E.,  Mihkla,  K.,  Tedre,  M.  1941,  Eesti keskkooli-grammatika ühes harjutustikuga IV. Lauseõpetus. IV, parandatud trükk, Tallinn.

New Reflections on Grammaticalization, Amsterdam-Philadelphia 2002.

Nurmi,  T.  1991,  Netsessiivkonstruktsiooni kasutamine eesti ajalehtede juhtkirjades. - KK, 732-742.

Pajusalu,  R.,  Tragel,  I.,  Veismann,  A.,  Vija,  M.  2004,  Tuumsõnade semantikat ja pragmaatikat, Tartu (Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 5).

Penjam,  P.  2005,  tulema-verbi leksikaalsest ja grammatilisest kasutusest ning modaalse funktsiooni kujunemisest eesti kirjakeeles 17.-20. sajandil. Ma­gistritöö, Tartu (Manuscript at the Department of ­Estonian and Finno-Ugric Linguistics at the University of Tartu). http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/ mag/2005/b17344827/penjam.pdf.

Remmel,  N.,  Valgma,  J.,  Riikoja,  E.  1957,  Eesti keele grammatika keskkooli ­VIII-X klassile, Tallinn.

Rätsep,  H.  1978,  Eesti keele lihtlausete tüübid, Tallinn.

Rätsep,  H.  1989,  Eesti keele tekkimise lugu. - Akadeemia, 1503-1524.

Saukkonen,  P.  1965,  Itämerensuomalaisten kielten tulosijainfinitiivirakenteiden historiaa I, Helsinki (MSFOu 137).

Saareste,  A.,  Cederberg,  A.  R.  1992 [1925-1931],  Valik eesti kirjakee­le vanemaid mälestisi a. 1524-1739. Faksiimileväljaanne, Tartu (= VEKVM).

Wessén,  E .  1992,  Svensk språkhistoria III. Grundlinjer till en historisk syntax, Stockholm (Nytryck i nordiska språk och svenska 6).

Östman,  J.-O.,  Fried,  M.  2005,  The Cognitive Grounding of Construction Grammar. - Construction Grammars. Cognitive Grounding and ­Theoretical Extensions, Amsterdam-Philadelphia, 1-13.
https://doi.org/10.1075/cal.3.01ost

 
Back to Issue