ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
PUBLISHED
SINCE 1965
 
Linguistica Uralica cover
Linguistica Uralica
ISSN 1736-7506 (Electronic)
ISSN 0868-4731 (Print)
O proishozhdenii est. (mesilas)sülem '(ptshelinyj) roj' i kosal 'poveshennyj na derevo ulej'. On the Origin of the Estonian Words mesilassülem 'Swarm of Bees' and kosal 'Light Hive for Catching Swarming Bees'; pp. 1-8
PDF | doi:10.3176/lu.2009.1.01

Author
Lembit Vaba
Abstract

The possible Russian origin of the word sülem ’beeswarm’, which is relatively new in standard Estonian, and the dialect word kosal ’light hive for hiving bees’ is discussed. The South Estonian sülem probably starts spreading in standard Estonian since 1906; by the 1930s it has become a fully naturalized apicultural term. According to some Estonian derivation specialists the word sülem ’armful, lapful’ has been derived from the noun süli : süle ’lap’ by means of the deverbal nominal suffix -m, admitting though that such a derivative pattern must be rare indeed. This article, however, suggests that the stem of sülem may have been borrowed from an oblique case form, either dative plural or instructive plural, of the Russian noun pčela ’bee (Apis mellifica)’. The core area of sülem is South East Estonia where traditions of forest apiculture used to be strong. It may well happen that some words of one and the same semantic group cross a linguistic border together. The word kussal, kossal ’light hive made of tree bark for catching swarming bees’ is a borrowing from the Russian word kuzol, kuzov ’beehive fixable to a tree trunk; lidded wicker bag carried across the shoulder for mushrooms, berries etc.’ The borrowing of both sülem and kosal may well have been stimulated by the euphemistic usage so typical of forest apiculture.

References
Eesti rahvakultuuri leksikon, Tallinn 2007.
Erelt, M., Erelt, T., Ross, K., 1997, Eesti keele käsiraamat, Tallinn.
Göseken, H. 1660, Manuductio ad Linguam Oesthonicam. Anführung zur Öhstnischen Sprache, Reval.
Helle, A. T. 1732, Kurzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache, Halle.
Helle, A. T. 2006, Lühike sissejuhatus eesti keelde, Tallinn.
Hupel, A. W. 1780, Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte den revalischen und den dörptschen; nebst einem vollständigen Wörterbuch, Riga-Leipzig (http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva).

Hurt, J. 1904, Setukeste laulud. Pihkva-Eestlaste vanad rahvalaulud, ühes Räpina ja Vastseliina lauludega I, Helsingi.

Juhkam, E., Sepp, A. 2000, Läänemurde tekstid. Tallinn (Eesti murded VIII).
Kasik, R. 1979, Eesti keele tuletusõpetus I. Substantiivituletus, Tartu
Kuiss vanal Võromaal eleti, Tallinn 2005 (Valimik korrespondentide murdetekste VI).

Loorits, O. 2001, Endis-Eesti elu-olu IV, Tartu (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 18).
Must, M. 2000, Vene laensõnad eesti murretes, Tallinn.
Mägiste, J. 1931, Soome-eesti sõnaraamat, Tartu (Akadeemilise Emakeele Seltsi Toimetised XIX).

Zubarev, A. 1903, Mesilaste kasvatus. Õpetus, kuda mesilastest kõige suuremat kasu ja rikkust wõib saada, Tallinn.
Tammemägi, J. 1906, Murdesõnad kirjakeelde! - EKirj., 273-282, 301-319.
Truusmann, J. 1908, Täielik mesilaste-pidamise õpetus, Tartu.
Truusmann, J. 1923, Täielik mesilaste pidamise õpetus, Tallinn.
Univere, A. 1996, Idamurde tekstid, Tallinn (Eesti murded IV).
Vaba, L. 1990, Balti fragment eesti mesindussõnavaras? - Eesti keele ja kirjanduse kateedri töid I, Tallinn, 35-45.
Vaba, L. 1997, Uurimusi läti-eesti keelesuhetest, Tallinn-Tampere.
Vare, S. 1981, Nimisõnaliited tänapäeva eesti kirjakeeles, Tallinn.
Vestring, S. H. 1998, Lexicon Estonico Germanicum, Tartu.
Willmann, F. W. 1975, Juttud ja Teggud kui ka monningad Öppetussed mis maiapidamisse pärrast tarwis lähtwad, Tallinn (”Loomingu” Raamatukogu 47-52).
Back to Issue