The article addresses the possible genesis and development of the fish names used in Estonian, analysing the folk principles of name-giving vs. scientific categorization and comparing both with ichthyonym classifications used by other peoples. The current standard Estonian fish names started to be fixed in the 1920s, when the vernacular scientific terminology was being created. The selection (out of numerous variants), harmonization and systematization of the names often followed the example of other languages, esp. of German terminology. The Estonian popular (dialect) names, however, are based on local folk categories, with the main emphasis lying on natural reality, i.e. on the external characteristics of local fishes.
Berlin, B. 1992, Ethnobiological Classification. Principles of Categorization of Plants and Animals in Traditional Societies, Princenton.
Cruse, D. A. 1986, Lexical Semantics, Cambridge.
Gutslaff, J. 1648, Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam..., Dorpati Livonorum.
Göseken, H. 1660, Manuductio ad Linguam Oesthonicam. Anführung Zur Öhstnischen Sprache, Reval.
Hunt, T. 2012, Eesti kalad, Tallinn.
Hupel, A. W. 1818, Ehstnische Sprachlehre für die beyden Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen ehstnischen Wörterbuche. Zweyte durchgangig verbesserte und vermehrte Auflage, Mitau.
Kalle, R., Sõukand R. 2011, Omanimetus või õige nimetus? Eestlaste ravimtaimede tundmiste alustest. - Akadeemia, 62-81.
Kendla, M. 1999, Lääne-Eesti kalanimetused, Tallinn.
Kendla, M. 2005, Liitsõnalised kalanimetused eesti murretes. - KK, 978-983.
Kendla, M. 2009, Eesti rahvuskalast. Estonian National Fish. - Kodukeel ja keele kodu. Home Language and the Home of a Language, Tallinn, 71-74.
Kingisepp, V.-L., Ress, K., Tafenau, K. 2010, Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350, Tartu.
Kossatkin, V. 1959, Tippviidikas - Eesti haruldane kala. - Loodusuurijate Seltsi aastaraamat 51 (1958), Tallinn, 249-262.
Kull, K., Koppel, A. 1989, Elusolendite rahvuskeelsest nimetamisest. - Eesti Loodusuurijate Seltsi aastaraamat 71, Tallinn, 184-193.
Kunder, J. 1877, Looduse õpetus. I raamat. Elajate riik. Koolmeistritele ja koolidele kirja pannud Johann Kunder, Tartu.
Mikelsaar, N. 1984, Eesti NSV kalad. Käsiraamat-määraja, Tallinn.
Morrill, W. T. 1967, Ethnoichtyology of the Cha-Cha. - Ethnology 6, 405-416.
http://dx.doi.org/10.2307/3772827
Mäger, M. 1967, Eesti linnunimetused, Tallinn.
Mäger, M. 1969, Linnud rahva keeles ja meeles, Tallinn.
Mäger, M. 1976, Eesti kalanimetustest. - Keel, mida me uurime, Tallinn, 91-95.
Palmeos, P. 1972, Mõningate eesti murdesõnade päritolust. - ESA 18, 137-141.
Riikoja, H. 1927, Kodumaa kalad. Abiraamat kalade tundmaõppimiseks, Tartu.
Riikoja, H. 1950, Eesti NSV kalad. Abiraamat kalade määramiseks ja tundmaõppimiseks, Tallinn-Tartu.
Saareste, A. 1952, Kaunis emakeel I. Vesteid eesti keele elust-olust, Lund.
Spuhl-Rotalia, J. G. 1896, Kodumaa kalad, Eesti-, Liivi- ja Kuramaa vetes ning Läänemeres elutsevate kalade looduselugu, nende püüdmine kunstiliste abinõudega, kasvatamine, kunstlik sugutamine ja kalaliikide asutamine, Viljandi.
Stahl, H. 1637, Anführung zu der Esthnischen Sprach …, Revall.
Sutrop, U. 2004, Eesti keele maailmapildist: meel, hing ja vaim. - Mäetagused 24, 99—108.
http://dx.doi.org/10.7592/MT2003.24.sutrop
Svanberg, I. 2000, Havsråttor, kuttluckor och rabboxar. Folklig kunskap om fiskar i Norden, [Malmö].
Vaba, L. 1997, Uurimusi läti-eesti keelesuhetest, Tallinn-Tampere.
Vestring, S. H. 1998, Lexicon Esthonico Germanicum, Tartu.