One of the most striking features of South Estonian among other Finnic languages is the occurrence of the glottal stop /ʔ/ as a phoneme, which in modern Võro and Lutsi orthographies is represented by the letter q. While the other grammatical and lexical functions of /ʔ/ are shared amongst the South Estonian varieties, the distribution of the glottal stop in the lative forms varies across dialects, caused by the conservative nature of Lutsi and Kraasna, and the innovations in the western subdialects of Võro. This article examines the occurrence of the glottal stop /ʔ/ at the end of the lative forms manoq ~ mano ’towards’ and kuuq ~ kodoq ~ kodo’(towards) home’, adverbialised illative and allative forms mahaq ~ maaha ’downwards’, pääleq ~ pääle ’onto’, and at the end of illative forms in Leivu South Estonian and the Hargla subdialect of Võro. This study combines qualitative historical analysis with synchronous quantitative analysis.
Aikio, Ante & Ylikoski, Jussi 2016, The origin of the Finnic l-cases. — Fenno-Ugrica Suecana Nova Series 15, 59—158.
Balodis, Uldis 2021, Lutsi speakers and rememberers in the late 20th and early 21st centuries. — ESUKA 12 (2), 211—249.
https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.09
Balodis, Uldis 2022, The distribution of inessive case endings in Lutsi. — Helle Metslang, Miina Norvik, Andra Kalnača (eds), Insights into the Baltic and Finnic Languages: Contacts, Comparisons, and Change, Berlin: Peter Lang (Potsdam Linguistic Investigations 36), 41—61.
https://doi.org/10.3726/b18341
Balodis, Uldis & Pajusalu, Karl 2021, Introductory survey of the South Estonian language islands. — ESUKA 12 (2), 7—31.
https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.01
Ernits, Enn 1977, EST. manu : man : mant. — XIII, 81—83.
https://doi.org/10.3176/lu.1977.2.01
Iva, Sulev 2003, Võru kõrisulghäälik. — Lõunaeesti häälikud II, Tartu (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 27), 68—91.
Iva, Sulev 2005, Glottal Stop in Võro South Estonian. — LU XLI, 123—133.
https://doi.org/10.3176/lu.2005.2.06
Iva, Sulev 2007, Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus (Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis).
Janhunen, Juha 1982, On the structure of Proto-Uralic. — FUF. Band XLIV.
https://doi.org/10.33339/fuf.109829
Kallio, Petri 2021, The position of Leivu. — ESUKA 12 (2), 123—143.
https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.05
Käsi, Inge 2016, Seto sõnastik, Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Keem, Hella 1997, Võru keel, Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.
Keem, Hella & Käsi, Inge 2002, Võru murde tekstid, Tallinn: Eesti Keele Instituut (Eesti murded VI).
Laakso, Johanna 2022, Livonian. — Marianne Bakró-Nagy, Johanna Laakso, Elena Skribnik (eds), The Oxford Guide to the Uralic Languages. 1st edition, Oxford: Oxford University Press, 380—391.
https://doi.org/10.1093/oso/9780198767664.003.0022
Laanest, Arvo 1975, Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.
Luobbal Sámmol Sámmol Ánte (Aikio, Ante) 2022, Proto-Uralic. — Marianne Bakró-Nagy, Johanna Laakso, Elena Skribnik (eds), The Oxford Guide to the Uralic Languages. 1st edition, Oxford: Oxford University Press, 3—27.
https://doi.org/10.1093/oso/9780198767664.003.0001
Mets, Mari & Haak Anu & Iva, Triin & Juhkason, Grethe & Kalmus, Mervi & Norvik, Miina & Pajusalu, Karl & Teras, Pire & Tuisk, Tuuli & Vaba, Lembit & Niit, Ellen & Päll, Peeter 2014, Lõunaeesti keelesaarte tekstid, Tallinn: Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool (Eesti murded IX).
Nigol, Salme 1988, Anton Boks (1908—1988), viimane leivu. — KK, 755.
Nigol, Salme 1994, Hargla murraku konsonantism, Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.
Pajusalu, Karl 2022, Seto South Estonian. — Marianne Bakró-Nagy, Johanna Laakso, Elena Skribnik (eds), The Oxford Guide to the Uralic Languages. 1st edition, Oxford: Oxford University Press, 367—379.
https://doi.org/10.1093/oso/9780198767664.003.0021
Prillop, Külli 2009, Järgsilpide o ja u varieerumine ning traditsioonid vanas kirjakeeles. — KK, 595—607.
Prillop, Külli 2020, Eesti keele ajalooline fonoloogia. — Külli Prillop & Karl Pajusalu & Eva Saar & Sven-Erik Soosaar, Tiit-Rein Viitso, Eesti keele ajalugu, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus (Eesti keele varamu VI), 74—168.
Prillop, Külli & Saar, Eva 2020, Eesti keele ajalooline morfoloogia. — Külli Prillop & Karl Pajusalu & Eva Saar & Sven-Erik Soosaar, Tiit-Rein Viitso, Eesti keele ajalugu, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus (Eesti keele varamu VI), 169—336.
Tomingas, Marili 2023, Pro-forms in spoken Courland Livonian, Tartu: University of Tartu Press (Dissertationes Philologiae Uralicae Universitatis Tartuensis 23).
Vaab, Janek 2023, Lõunaeesti kõrisulghääliku varieerumine. MA Thesis, University of Tartu.
Valk, Heiki 2021, Finnic language islands in Eastern Latvia: archaeological background and perspective. — ESUKA 12 (2), 95—122.
https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.04
Viitso, Tiit-Rein 2016, The essive in livonian. — ESUKA 7 (1), 145—175.
https://doi.org/10.12697/jeful.2016.7.1.07
Weber, Tobias 2021, A linguistic analysis of Heikki Ojansuu’s phonograph recordings of Kraasna. — ESUKA 12 (2), 343—390.
https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.13
Ylikoski, Jussi 2011, A survey of the origins of directional case suffixes in European Uralic. — Seppo Kittilä & Katja Västi & Jussi Ylikoski (eds), Case, Animacy and Semantic Roles, Amsterdam: John Benjamins Publishing Company (Typological Studies in Language 99), 235—282.
https://doi.org/10.1075/tsl.99.09yli
Ylikoski, Jussi 2019, Välikatsaus suomen sijojen juuriin. — Sananjalka 61, 262—272.
https://doi.org/10.30673/sja.83911
