The present article gives an overview of the past participle markers in spoken Võru; the variation of these markers exemplifies the (dis)similarities of the written standard and local spoken varieties. In regard to the active past participle -nuq/-nüq is standardised for the written norm, though today -nu/-nü prevails in spoken language. For the passive past participle -t/-d is the singular marker and -tuq/-tüq/-duq/-düq marks the plural in the Võru written standard. Notwithstanding, the spoken variant suggests that nowadays there is no clear distinction between the singular and plural. Whereby, the present article aims to determine the validity of the historical number agreement in spoken language collected from the 1960s to the 1990s. The analysis is based on the texts (recorded between the 1960s and 1980s) available in the corpus of the Estonian dialects. The results are compared with the studies based on the 1990s recordings. The article demonstrates that the actual spoken language has lost some older South Estonian traits that have been standardised in the written variant.
Iva, S. 2003, Võru kõrisulghäälik. - Lõunaeesti häälikud II, Tartu (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 27), 68-91.
Iva, S. 2005, Glottal Stop in Võru South Estonian. - LU XLI, 123-133.
Iva, T. 2002a, Haritlaste võru keel. Magistritöö, Tartu (Manuscript).
Iva, T. 2002b, Eesti ühiskeele mõjutused võru keeles. - Väikeisi kiili kokkoputmisõq, Võro (Võro Instituudi toimõndusõq 14), 84-92.
Jüvä, S. 2005, Võro keele astmõvaeldusõst. - Piirikultuuriq ja keeleq, Võro (Võro Instituudi Toimõndusõq 17), 103-112, 185.
Jüvä, S., Kasak, E., Help, T. 1995, TillÕokõnõ tiijuhtÕ Võru-Setu kiräkeele manoq. - Võrukiilne lugõmik, Võru.
Keem, H. 1970, Tartu murde tekstid, Tallinn (Eesti murded III).
Keem, H. 1997, Võru keel, Tallinn.
Keem, H., Käsi, I. 2002, Võru murde tekstid, Tallinn (Eesti murded VI).
Lindström, L. 2004, Lõunaeesti keelematerjalid eesti murrete korpuses. - Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat III, Tartu, 85-94.
Lindström, L., Bakhoff, L., Kalvik, M-L., Klaus, A., Läänemets, R., Mets, M., Niit, E., Pajusalu, K., Teras, P., Uiboaed, K., Veismann, A., Velsker, E. 2006, Sõnaliigituse küsimusi eesti murrete korpuse põhjal. - Keele ehe, Tartu (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 30), 154-167.
Lindström, L., Pajusalu, K. 2003, Corpus of Estonian Dialects and the Estonian Vowel System. - LU XXXIX, 241-257.
Mets, M. 2000, nud- ja tud-partitsiip Põlva murrakus. Bakalaureusetöö, Tartu (Manuscript).
Mets, M. 2004a, Võru kõnekeel: nud-partitsiibi tunnuse varieerumine Vastseliina murrakus. Magistritöö, Tartu (Manuscript).
Mets, M. 2004b, Võru kõnekeel: nud-kesksõna varieerumine. - KK, 657-669, 719.
Mets, M. 2005, Võru ja setu kõnekeele mineviku kesksõnade tunnused: kas tegelik keelekasutus vastab võru kirjakeele normile? - Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat IV, Tartu, 65-77.
Nigol, S. 1994, Hargla murraku konsonantism, Tallinn.
Pajusalu, K. 2003, Estonian Dialects. - Estonian Language, Tallinn (Linguistica Uralica. Supplementary Series / Volume 1), 231-272.
Pajusalu, K., Velsker, E., Org, E. 1999, On Recent Changes in South Estonian. Dynamics in the Formation of the Inessive. - International Journal of the Sociology of Language 139, 87-103.
https://doi.org/10.1515/ijsl.1999.139.87
Pajusalu, K., Hennoste, T., Niit, E., Päll, P., Viikberg, J. 2002, Eesti murded ja kohanimed, Tallinn.
Saareste, A. 1938, Eesti murdeatlas. I vihik, Tartu.
Saareste, A. 1941, Eesti murdeatlas. II vihik, Tartu.
Saareste, A. 1955, Petit Atlas des parlers estoniens. Väike eesti murdeatlas, Uppsala.
Tanning, S. 1961, Mulgi murdetekstid, Tallinn (Eesti murded I).
Toomse, M. 1998, Lõuna-Eesti murded 1-30. Kaardid, Turku (Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 56).
