Aarma, Liivi 1990. Kirjaoskus Eestis 18. sajandi lõpust 1880. aastateni (nekrutinimekirjade andmeil). Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut.

Aarma, Liivi 1996. Johann Homungi grammatikast ning tema ja Bengt Gottfried Forseliuse koostööst. - KK 6, 399-406.

Aavik, Johannes 1905. Eesti kirjakeele täiendamise abinõuudest. - Noor-Eesti L Tartu, 114— 131.

Aavik, Johannes 1924a. Keeleuuenduse äärmised võimalused. (= Keelelise uuenduse kiijastik 36.) Tartu: Istandik. (2nd edition: Stockholm, 1974.)

Aavik, Johannes 1924b. Õigekeelsuse ja keeleuuenduse põhimõtted. Yhes keeleuuenduste astmelise liigitusega. Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1936. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus. 

Aavik, Johannes 1950. Lõhe kirjakeele ja kõnekeele vahel. - Tulimuld 1, 120-125.

Ahlqvist, August 1877. Suomen Kielen Rakennus I. Vertaavia kieliopillisia tutkimuksia. Nominien Synty ja Taivutus. Suomalainen Runo-oppi. Helsinki.

Ahrens, Eduard 1843. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Reval. (2nd, enlarged edition: 1853.)

Ahven, Eeva 1958. Eesti kirjakeele arenemine aastail 1900-1917. (= KKIU IV.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Ainsaar, Sirje 1990. Murdesõnakogude omavahelistest seostest, seosejaotuste struktuurist ja sümmeetriast. - Arvutuslingvistika sektori aastaraamat 1988. Ed. J. Ross. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 4-55.

Alttoa, Villem, Aino Valmet 1973. 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule. Tallinn: Eesti Raamat.

Alvre, Paul 1966. si-mitmuse probleeme. - KK 9, 156-164.

Alvre, Paul 1968. Tugevaastmelise i-mitmuse probleeme. - ESA 13,1967. Tallinn: Eesti Raamat, 23-35

Alvre, Paul 1970. Eesti ja sugulaskeelte mitmusetüübid. - KK 8, 454-460.

Alvre, Paul 1973. Läänemeresoome aluskeele varasest murdeliigendusest, eriti eesti ja soome keelt silmas pidades. - KK 3, 151-162; 5, 291-299.

Alvre, Paul 1983. B. G. Forseliuse aabitsate keelest. - ESA 26/27, 1980/1981. Emakeelest oskussõnadeni. Tallinn: Eesti Raamat, 46-50.

Alvre, Paul 1984. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas. - KK 6, 335-342; 9, 538-543.

Alvre, Paul 1993. Eduard Ahrens grammatikuna ja keeleuuendajana. - KK 4, 199-211; 5, 277-281.

Alvre, Paul 1997 Kas XVI sajandi eestikeelse kirja kirjutaja oli soomlane? - KK 8, 534-546. 

Andresen, Lembit 1981. B. G. Forselius ja eesti rahvakooli algus. Metoodiline materjal eesti keele ja ajaloo õpetajale. Tallinn: Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut. 

Andresen, Lembit 1993. Eesti aabits reformatsioonist iseseisvusajani. Tallinn: Koolibri. 

Annus, Endel (ed.) 2000. Eestikeelne raamat 1525-1850. Eesti Akadeemiline Raamatukogu. Tallinn.

Annus, Endel 1974. Millal ilmus esimene eestikeelne kalender? - KK 10, 611-612.

Annus, Endel 1989. Täiendusi ja täpsustusi eesti vanemale aabitsaloole. - KK 9, 558-560. 

Annus, Endel 1991. Eestikeelne raamat Rootsi aja viimastel aastakümnetel. - KK 5, 283-288. 

Ariste, Paul 1931. Mis on Loode-Eesti murrete hääldamises rootsipärane? - EK 3/4, 73-82.

Ariste, Paul 1933. Eesti-rootsi laensõnad eesti keeles. (= ACUT В XXIX. 3.) Tartu.

Ariste, Paul 1939. Eesti keele hääldamine. (= Elav teadus 92.) Tartu: Eesti Kirjanduse Selts. 

Ariste, Paul 1939. Hiiu murrete häälikud. (= ACUT В XLVII. i) Tartu.

Ariste, Paul 1939a. A Quantitative Language. - Proceedings of the Third International Congress of Phonetic Sciences. Ghent, 276-280.

Ariste, Paul 1939b. Hiiu murrete häälikud. (= ACUT В XLVII. l.) Tartu.

Ariste, Paul 1939b. Murdenäiteid Pühalepa kihelkonnast. (= ACUT В XLVII. 2.) Tartu. 

Ariste, Paul 1939c. Eesti-rootsi laensõnadest. (= ACUT В XLVI. 3.) Tartu.

Ariste, Paul 1940. Georg Mülleri saksa laensõnad. (- ACUT В XLVI. i.) Tartu.

Ariste, Paul 1941. Hiiu murrete häälikute kvantiteedist. (= ACUT В XLIX. 5.) Tartu.

Ariste, Paul 1946. Eesti foneetika. Tartu: RK “Teaduslik Kirjandus”

Ariste, Paul 1947a. Foneetilisi probleeme eesti keele alalt. (= TRÜT. Filoloogilised teadused 3. Nõukogude soome-ugri teadused 6.) Tartu.

Ariste, Paul 1947b. Состоялся ли в южно-эстонских диалектах переход конечного t в гортанный взрывной? - Filoloogilisi ettekandeid. (= TRÜT. Filoloogilised teadused 4. Nõukogude soome-ugri teadused 3.) Tartu, 25-34.

Ariste, Paul 1953. Eesti keele foneetika. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Ariste, Paul 1956. Läänemere keelte kujunemine ja vanem arenemisjärk. - Eesti rahva etnilisest ajaloost. Artiklite kogumik. Ed. H. Moora. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 5-23. 

Ariste, Paul 1956. Maakeel ja eesti keel. - ETATÜS 2. Tallinn, 117-124.

Ariste, Paul 1962. Lastehoidjate keeletarvituse omapärast. - Kodumurre 5, 77-78.

Ariste, Paul 1980. Johannes Aaviku koolipõlvemõtetest rahvusvahelise teooriani. - KK 12, 705-708.

Ariste, Paul 1981. Keelekontaktid. Eesti keele kontakte teiste keeltega. (= Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 14.) Tallinn: Valgus.

Asu, Eva Liina 2001. An autosegmental-metrical analysis of Estonian intonation: preliminary results. - CIFU IX. Pars IV. Dissertationes sectionum: Linguistica I. Red. T. Seilenthal, cur. A. Nurk, T. Palo. Tartu, 83-89.

Asu, Eva Liina, Francis Nolan 2001. The interaction of intonation and quantity in Estonian: an analysis of IP-final pitch accents. - CIFU IX. Pars IV. Dissertationes sectionum: Linguistica I. Red. T. Seilenthal, cur. A. Nurk, T. Palo. Tartu, 90-96.

Beiträge zur genauem Kenntniß der ehstnischen Sprache. Pemau, 1813-1832.

Bereczki, Gábor 1974. Существовала ли праволжская общность финно-угров? - ALHung. 24, 81-85. (Reprinted in: Ünnepi könyv Bereczki Gábor 70. születésnapja tiszteletére. (= Uralisztikai Tanulmänyok 8.) Budapest 1998, 103-106).

Bussenius, Arno 1939. Zur ostseefmnischen Morphologie: Stammesaltemation im Ostseefmnischen. (= Ungarische Bibliothek fur das Ungarische Institut an der Universität Berlin. Erste Reihe 24.) Berlin und Leipzig.

Campbell, Lyle 1991. Some grammaticalization changes in Estonian and their implications. - Approaches to the Grammaticalization I. Eds E. C. Traugott, B. Heine. (= Typological Studies in Language 19: 1.) Amsterdam/Philadelphia: Benjamins, 455-489.
https://doi.org/10.1075/tsl.19.1.13cam

Collinder, Björn 1929. Über den finnisch-lappischen Quantitätswechsel. Ein Beitrag zur finnisch-ugrischen Stufenwechsellehre I. Einleitung. Ostseefmnisch. Ostlappisch. (= UUÅ 1929. Filosofi, språkvetenskap och historiska vetenskaper I.) Uppsala.

Cui, Kaili 1999. Sõnaalguline h eesti keeles. Unpublished BA thesis (Tartu University, Department of the Estonian Language).

Decsy, Gyula 1965. Einführung in die finnisch-ugrische Sprachwisenschaft. Wiesbaden. 

Donner, Kai 1912. Salmin murteen kvantiteettisuhteista. - Suomi. Neljäs jakso: 9. 2. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Eek, Arvo 1986. Problems of Estonian word prosody. - Estonian Papers in Phonetics 1984- 1985. Ed. A. Eek. Tallinn: Academy of Sciences of the Estonian S.S R., Institute of Language and Literature, 13-66.

Eek, Arvo, Einar Meister 1997. Simple perception experiments on Estonian word prosody. - Estonian Prosody: Papers from a Symposium. Proceedings o f the International Symposium on Estonian Prosody. Tallinn, Estonia, October 29-30,1996. Eds I. Lehiste, J. Ross. Tallinn: Institute of Estonian Language, 71-99.

Eek, Arvo, Toomas Help 1986. Rütminihked eesti keele kujunemisloos. (= Preprint KKI-45.) Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste Osakond.

Eesti Keel. Tartu: Emakeele Selts, 1922-1940.

Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. Tallinn: K.-Ü. “Rahvaülikooli” kirjastus, 1918.

Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut / Eesti Keele Instituut, 1988- (publication in progress).

Eesti murded I-VIII. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut Eesti Keele Instituut, 1961-2002.

Eesti murrete sõnaraamat. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, 1994- (publication in progress). 

Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat I-III. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, vol. I (A-M) 1925, vol. II (N-Rio) 1930, vol. Ill (Ripp-Y) 1937.

Ehala, Martin 1994. Russian Influence and the Change in Progress in the Estonian Adpositional System. - LU XXX (3), 177-193.

Ehala, Martin 1997. Eesti morfoloogia olemus. - KK 6, 370-383.

Ehasalu et al. 1997 = Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo. Eesti keele vanemad tekstid ja sõnastik. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu.

Eichenbaum, Külli 1998. Ku kavvas Setomaalõ seto rahvast jakkus. Ajaloolise Setomaa põlisasustuse säilimise võimalused. Ed. K. Eichenbaum. (= Publications of Võro Institute 2.) Võro.

Eichenbaum, Külli, Karl Pajusalu 2001a. Setode ja võrokeste keelehoiakutest ja identiteedist. KK 7, 483-489.

Eichenbaum, Külli, Karl Pajusalu 2001b. Setukaisten ja võrulaisten identiteetit. - Tutkielmia vähemmistökielistä Jäämereltä Liivinrantaan. Vähemmistökielten tutkimus- ja koulutus- verkoston raportti II. Eds M. Mikkonen, S. Sulkala, H. Mantila. (= Publications of the Department of Finnish, Saami and Logopedics 18.) Oulu: Oulu University, 244-263.

EKA = Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Esimestest algetest XIX sajandi 40-ndate aastateni. Ed. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965.

EKG I = Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.

EKG II = Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.

EKSS = Eesti kirjakeele seletussõnaraamat I-VI. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut / Eesti Keele Instituut, 1988-2002.

EKÕS = Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. Tallinn: K.-Ü. “Rahvaülikooli” kirjastus, 1918. 

Emakeele Seltsi aastaraamat. Tallinn 1955-.

EMS = Eesti murrete sõnaraamat 1-30. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, 1994-2003.

ENE = Eesti nõukogude entsüklopeedia 2. Tallinn: Valgus, 1987.

Engstrand, Olle, Diana Krull 1994. Durational correlates ofquantity in Swedish, Finnish, and Estonian: Cross-language evidence for a theory of adaptive dispersion. - Phonetica 51, 80-91.
https://doi.org/10.1159/000261960

Erelt, Mati 1973. Some remarks on comparative and superlative sentences in Estonian. - Trends in Soviet Theoretical Linguistics. Ed. F. Kiefer. (= Foundations of Language. Supplementary Series 18.) Dordrecht - Boston: D. Reidel Publishing Company, 135-147.
https://doi.org/10.1007/978-94-010-2536-2_7

Erelt, Mati 1986. Eesti adjektiivisüntaks. (= Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 19.) Tallinn: Valgus.

Erelt, Mati 2000. On the pro-forms in Estonian. - Estonian: Typological Studies II. Ed. M. Erelt. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 14.) Tartu, 7-18.

Erelt, Mati 2001. Some notes on the grammaticalization of the verb pidama. - Estonian: Typological Studies V. Ed. Mati Erelt. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 18.) Tartu, 7-25.

Erelt, Mati 2002. Does the Estonian have the jussive? - LU XXXVIII (2), 110-117.
https://doi.org/10.3176/lu.2002.2.04

Erelt et al. 1997 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. (2ndedition: 2000.)

Erelt, Mati, Helle Metslang 1998. Oma või võõras? (“Muutuv keel“). - KK 10, 657-668.

Erelt, Mati, Matti Punttila 1996. The superlative in Literary Estonian in comparison with Literary Finnish. - Estonian: Typological Studies I. Ed. M. Erelt. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 4.) Tartu, 24-36.

Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.

Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. 

Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 1997. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. (2nd edition: 2000.)

Erelt, Tiiu 1981. Eesti oskussõnastikud 1976-1980. - KK 10, 584-595; 11, 651-660.

Erelt, Tiiu 1982. Eesti oskuskeel. Tallinn: Valgus.

Erelt, Tiiu 1983. Andrus Saareste ja keelekorraldus. - Kirjakeel 1983. Tallinn: Valgus, 18-37. 

Erelt, Tiiu 1983. Väike uudissõnastik. Tallinn: Valgus.

Erelt, Tiiu 1985. Lauri Kettunen ja eesti keelekorraldus. —KK 8, 483—492.

Erelt, Tiiu 1986. Eesti oskussõnastikud 1981-1985. - KK 6, 351—360; 7, 417—425.

Erelt, Tiiu 1991. Eesti oskussõnastikud 1986-1990. —KK 8, 459—464; 9, 534-541.

Erelt, Tiiu 1995a. Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. (2ndedition: 1998, 3rd edition: 2000.)

Erelt, Tiiu 1995b. Soome keele kütkes. - KK 1, 9-19.

Erelt, Tiiu 1997. Eesti oskussõnastikud 1991-1995. - KK 5, 305-314; 6, 394-400; 9, 592-599; 10, 683-689; 11, 755-761; 12, 816-824.

Erelt, Tiiu 2000. Mis on eestlasele eesti morfoloogias raske? - Keelenõuanne soovitab 2. T. Erelt, M. Erelt, M. Raadik, T. Leemets, S. Mäearu. [Tallinn:] Eesti Keele Sihtasutus, 49-86. 

Erelt, Tiiu 2000a. Eesti oskuskeel 2000. - Õiguskeel 4, 3-8.

Erelt, Tiiu 2000b. Eesti oskussõnastikud 1991-1999. - Tiiu Erelt, Mati Erelt, Maire Raadik, Tiina Leemets, Sirje Mäearu. Keelenõuanne soovitab 2. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 163-180.

Erelt, Tiiu 2000c. Mida tahab keelekorraldus. - Oma Keel 1, 23-36.

Erelt, Tiiu 2002. Eesti keelekorraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Erelt, Tiiu et al. 1984 = Tiiu Erelt, Rein Kull, Henno Meriste. Uudis- ja unarsõnu. Tallinn: Valgus.

Erelt, Tiiu, Henn Saari (eds) 1993. Nimekirjutusraamat. Tallinn: Valgus.

Estonian Papers in Phonetics. Ed. A. Eek. Tallinn: Academy of Sciences of the Estonian S.S.R., Institute of Language and Literature, 1972-1985.

Ethnic Issues - Ethnic Issues in Estonia. 
http//www.einst.ee

EVRT = Eesti vanimad raamatud Tallinnas. Eesti Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Linnaarhiiv. Tallinn, 2000.

EÕS = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat I—III. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, vol. I (A-M) 1925, vol. II (N-Rio) 1930, vol. III (Ripp-Y) 1937

Grigorjev et al. 1997 = Piret Grigorjev, Leelo Keevallik, Ellen Niit, Leho Paldre, Kristi Sak, Ann Veismann. Kihnu murde assimileerumise mustreid Manilaiul. - Pühendusteos Huno Rätsepale 28.12.1997. Eds M. Erelt, M. Sedrik, E. Uuspõld. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7.) Tartu, 26-44.

Grünthal, Riho 1997. Livvistä liiviin. Itämerensuomalaiset etnonyymit. (= Castrenianumin toimitteita 51.) Helsinki.

Grünthal, Villem 1911. Eesti kirjakeele arenemine. - Eesti kultura I. Tartu, 214-304.

Gutslaff, Johannes 1648. Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Dorpat. (Photoreprint: Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. Translated and edited by M. Lepajõe. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10.) Tartu, 1998.)

Gutslaff, Johannes 1998. Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. Translated and edited by M. Lepajõe. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10.) Tartu.

Göseken, Heinrich 1660. Manuductio ad Linguam Oesthonicam. Anfiihrung zur Öhstnischen Sprache. Reval. (Photoreprint: Die estnischen Grammatiken des 17. Jahrhunderts II. Hrsg. A.-L. Värri Haarmann. (= Fenno-Ugrica 3.) Hamburg: Helmut Buske Verlag, 1977.) 

Habicht et al. 2000 = Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Urve Pirso, Külli Prillop. Georg Mülleri jutluste sõnastik. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 12.) Tartu.

Habicht, Külli 2001. Eesti vanema kirjakeele leksikaalsest ja morfosüntaktilisest arengust ning Heinrich Stahli keele eripärast selle taustal. (- Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 10.) Tartu.

Hallap, Valmen 1963. Fonoloogiline etüüd eesti keele väldete alalt. - Nonaginta. Johannes Voldemar Veski 90. sünnipäevaks 27. juunil 1963. (= Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 6.) Tallinn, 95-122.

Harms, Robert 1962. Estonian Grammar. (= UAS 12.) Bloomington - The Hague.

Hasselblatt, Cornelius 1990. Das estnische Partikelverb als Lehnübersetzung aus dem Deutschen. (= Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 31.) Wiesbaden.

Hasselblatt, Cornelius 1992. Grammatisches Wörterbuch des Estnischen. (= Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 35.) Wiesbaden.

Helk, Vello 1977. Die Jesuiten in Dorpat 1583-1625: ein Vorposten der Gegenreformation in Nordosteuropa. Odense University Press.

Help, Toomas 1985. Linguistic competence and morphology. (= Preprint KKI-38.) Tallinn: Academy of Sciences of the Estonian S.S.R., Division of Social Sciences.

Help, Toomas 1991. Vokaalharmoonia eesti murretes. - KK 1, 24-33.

Help, Toomas 1995. Regulaarsed ja irregulaarsed verbid eesti keeles. - KK 3, 162-169; 4, 234- 238; 5, 320-327.

Hennoste, Tiit 1994. Pragmaatiline partikkel noh eesti keeles. Sissejuhatav ülevaade. - Lähivertailuja 8. Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Hailuodossa 7.-9.5.1994. Eds H. Sulkala, H. Laanekask. (= Oulun yliopiston suomen ja saamen kielen laitoksen tutkimusraporteja 40.) Oulu, 9-20.

Hennoste, Tiit 1997. Eesti keele sotsioperioodid. Üldpilt. - Pühendusteos Huno Rätsepale 28.12.1997. Eds M. Erelt, M. Sedrik, E. Uuspõld. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7.) Tartu, 45-66.

Hennoste, Tiit 1998. Suulise kõne sõnavara. Sissejuhatav ülevaade. - Oekeeta asijoo. Commentationes Fenno-Ugricae in honorem Seppo Suhonen sexagenarii 16.V.1998. Eds R. Grünthal, J. Laakso. (= MSFOu 228.) Helsinki, 156-167.

Hennoste, Tiit 1998. Väliseesti keelest. - Väliseestlaste keelest. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 9.) Tartu, 11-35.

Hennoste, Tiit 1999. Eesti keele arengud: totalitaariast polüloogiasse. (“Muutuv keel”). - KK 2, 88-96.

Hennoste, Tiit 2000. Allkeeled. - Eesti keele allkeeled. Ed. T. Hennoste. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 16.) Tartu, 9-56.

Hennoste, Tiit 2000. Sissejuhatus suulisesse eesti keelde I-VIII. - Akadeemia 5, 1115-1150; 6, 1341-1374; 7, 1551-1582; 8, 1772-1806; 9, 2009-2038; 10, 2221-2254; 11, 2463-2486; 12, 2687-2710.

Hennoste, Tiit 2001. Sissejuhatus suulisesse eesti keelde IX. - Akadeemia 1, 177-206. 

Hennoste et al. 1999 = Tiit Hennoste, Leelo Keevallik, Karl Pajusalu. Introduction. - Estonian Sociolinguistics. Ed. T. Hennoste. International Journal of the Sociology of Language 139, 1-16.
https://doi.org/10.1515/ijsl.1999.139.1

Hennoste et al. 2000 = Tiit Hennoste, Liina Lindström, Andriela Rääbis, Piret Toomet, Riina Vellerind. Eesti suulise kõne korpus ja mõnede allkeelte võrdlus. - Arvutuslingvistikalt inimesele. Ed. T. Hennoste. (= Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 1.) Tartu, 245-283.

Hennoste, Tiit, Triin Vihalemm 1998. Vene noorte toimetulek spontaanses argivestluses eesti eakaaslastega: sissejuhatus probleemistikku. - Mitmekultuuriline Eesti: väljakutse haridusele. Projekti “Mitte-eesti noorte integratsioon eesti ühiskonnas” väljaanne (VERA II). Eds M. Lauristin, S. Vare, T. Pedastsaar, M. Pavelson. Tartu, 249-276.

Hennoste, Tiit, Triin Vihalemm 1999. Võõrkeele suhtlusstrateegiad. - Akadeemia 8,1571-1607. 

Hermann, Karl August 1884. Eesti keele Grammatik. Tartu.

[Hermann, Karl August] 1884b. Kas oskad hästi Eesti keelt? - Eesti Postimees 21. III, 12. 

Hermann, Karl August 1896. Eesti keele Lause-õpetus. Eesti keele grammatika teine jagu. Jurjev.

Hint, Mati 1965. Murrakute foneetiliste ja fonoloogiliste süsteemide kirjeldamisest. - ESA 11. Tallinn, 113-156.

Hint, Mati 1973. Eesti keele sõnafonoloogia I. Rõhusüsteemi fonoloogia ja morfofonoloogia põhiprobleemid. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. 

Hint, Mati 1978a. Häälikutest sõnadeni. Emakeele hääldussüsteem üldkeeleteaduslikul taustal. Tallinn: Valgus.

Hint, Mati 1978b. Keelekorralduse küsimärgid. - Looming 4, 673-685; 5, 844-863.

Hint, Mati 1979. Koolimorfoloogia sõlmprobleemid. - Nõukogude Kool 11, 26-30; 12, 43-45. 

Hint, Mati 1980a. Võrdlusastmete morfoloogia raskused. - Nõukogude Kool 2, 29-36.

Hint, Mati 1980b. Astmevahelduslike ja astmevahelduseta tüüpide piirist kooligrammatikas. - Nõukogude Kool 5, 30—34; 6, 19-24.

Hint, Mati 1983. Viroko neljän kvantiteettiasten sävelkieli? - Vir. 3, 161-177; 4, 328-348. 

Hint, Mati 1987. Two issues in Estonian phonology - quantity and palatalization. - The Eleventh International Congress of Phonetic Sciences. Tallinn, Estonia, August 1-7, 1987. Proceedings, vol. 1. Tallinn: Academy of Sciences of the Estonian SSR, 304-307. 

Hint, Mati 1990. Vene keele mõjud eesti keelele. - Akadeemia 7, 1383-1404.

Hint, Mati 1996. Eesti keel okupatsiooni järel. - KK 12, 802-808.

Hint, Mati 1997. Eesti keele astmevahelduse j a prosoodiasüsteemi tüpoloogilised probleemid. Typological Problems of Estonian Grade Alternation and Prosodical System. Tallinn/Helsinki: Eesti Keele Sihtasutus.

Hint, Mati 1998a. Häälikutest sõnadeni. Eesti keele häälikusüsteem üldkeeleteaduslikul taustal. 2nd, revised edition. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Hint, Mati 1998b. Kolmkümmend aastat hiljem. Uute eesti keele grammatikate puhul. - KK 2, 100-112; 3, 188-201.

Hint, Mati, Heikki Paunonen 1984. On the phonology of the Southern Estonian Tartu Dialect. - Studien zur phonologischen Beschreibung uralischer Sprachen. Eds P. Hajdú, L. Honti. (= Bibliotheca Uralica 7.) Budapest, 275-284.

Honti, László 1995. Zur Morphotaktik und Morphosyntax der uralischen/finnisch-ugrischen Grundsprache. - CIFU VIII. Pars I. Orationes plenariae et conspectus quinquennales. Red. H. Leskinen. Jyväskylä: Moderatores, 53-82.

Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem. Riga. (Photoreprint: Die estnischen Grammatiken der 17. Jahrhunderts III. Hrsg. H. Haarmann. (= Fenno-Ugrica 4.) Hamburg: Helmut Buske Verlag, 1977.) 

Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen; nebst einem vollständingen Wörterbuch. (Enlarged edition: 1818.)

Hupel, August Wilhelm 1818. Ehstnische Sprachlehre für die beyden Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen; nebst einem vollständigen Wörterbuch. Riga und Leipzig. 

Hurt, Jakob 1886. Die estnischen Nomina auf -ne purum. Helsingfors.

Hurt, Jakob 1886. Püha kiri pannakse uue kirjutuswiisi järele ümber. - Postimees 5. VII, 28. 

Huumo, Tuomas 1993. Suomen ja viron kontrastiivista sanajärjestysvertailuja. - Studia comparativa linguarum orbis Maris Baltici 1. Tutkimuksia syntaksin ja pragmasyntaksin alalta. Ed. V. Yli-Vakkuri. (= Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 43.) Turku, 97-158.

Huumo, Tuomas 1994. Näkökulmia suomen ja viron sanajärjestyseroihin, - Lähivertailuja 8. Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Hailuodossa 7.-9.5.1994. Eds H. Sulkala, H. Laanekask. (= Oulun yliopiston suomen ja saamen kielen laitoksen tutkimus- raportteja 40.) Oulu, 21-39.

Huumo, Tuomas 1995. On the position of subject in Finnish and Estonian. - XXI kielitieteen päivät Oulussa 6-7.5.1994. Eds R. Kataja, K. Suikkari. (= Acta Universitatis Ouluensis, series В Humaniora 19.) Oulu, 79-87.

Indreko, Richard. 1947. Soome-ugrilaste päritolust ja asualast. - Vir. 51, 314-323.

Itkonen, Terho 1972. Historiantakaiset Häme ja Suomi kielentutkijan näkökulmasta. - Historiallinen aikakauskirja 70.2, 85-112. (Reprinted in: Terho Itkonen. Aloja ja aiheita. Valikoima kolmen vuosikymmenen tutkielmia (1959-1979). (= MSFOu 216.) Helsinki 1993,112-145.)

Itkonen, Terho 1980. Suomessa puhutun suomen juuret. - Tiede 2000.2, 5-10.

Itkonen, Terho 1983. Välikatsaus suomen kielen juuriin. - Vir. 87, 190-229, 349-386.

Itkonen, Terho 1984. Suomessa puhutun suomen kantasuomalaiset juuret. - Suomen väestön esihistorialliset juuret. (= Bidrag till kännedom av Finlands natur och folk 131.) Helsinki, 347-363.

Jakobson, Carl Robert 1869. Teadus ja Seadus põllul I. Peterburi.

Jakoobi, Marian 1983. Lisandusi XVII sajandi eesti kirjavara ajaloole. - KK 2, 72-79.

Jansen, Ea 1993. Veel kord ärkamisaja kultuurimurrangust. - KK 5, 239-303; 6, 344-357. 

Jansen, Ea 2000. Rahvuseks saamise raske tee. - Akadeemia 6, 1155-1188.

Jansen, Ea, Henn Saari 1999. Kolm kohalikku keelt. —Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Ed. J. Viikberg. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 240-249. 

Jansen, Ea, Rein Ruutsoo 1999. Venestamine Eestis. - Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Ed. J. Viikberg. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 540-560. 

Johansen, Paul 1935. Wanradt-Koell’i katekismuse senitundmatuist järglastest. - EKirj. 10, 433-436.

Johansen, Paul 1959. Gedruckte deutsche und undeutsche Messen für Riga 1525. - Zeitschrift fur Ostforschung, Heft 4, 523-532.

Juhkam, Evi, Aldi Sepp 2000. Läänemurde tekstid. (= Eesti murded VIII.) Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Junefelt, Karin, Tiia Tulviste 1997. Regulation and praise in American, Estonian, and Swedish mother-child interaction. - Mind, Culture, and Activity. An International Journal 4:1, 24-33.
https://doi.org/10.1207/s15327884mca0401_3

Kalima, Jalo 1936. Itämerensuomalaisten kielten balttilaiset lainasanat. (= SKST 202.) Helsinki. 

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kallasmaa, Marja 2000. Saaremaa kohanimed II. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kaplinski, Jaan 1985. Stiihiline keelekorraldus argoosja ühiskeeles, kas-sufiksiga nimisõnadest. - KK 3, 174-176.

Karulis, Konstantins 1992. Latviešu etimologijas värdnlca divos sejumos II. P-Ž. Riga: Avots. 

Kasik, Reet 1975. Verbide ja verbaalsubstantiivide tuletusvahekorrad tänapäeva eesti keeles. - Keele modelleerimise probleeme 5. (= TRÜT 363.) Tartu, 3-162.

Kasik, Reet 1991. Derivatiivsetest laenudest, u-liitelised verbid eesti ja soome keeles. - KK 8, 466-476.

Kasik, Reet 1996. Eesti keele sõnatuletus. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 3.) Tartu.

Kasik, Reet 1996b. Denominaalsed olemisverbid tänapäeva eesti keeles. - KK 1, 13-18. 

Kasik, Reet 1997. Typology of Estonian and Finnish word-formation. The Verb. - Estonian: Typological Studies II. Ed. M. Erelt. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 8.) Tartu, 42-72.

Kasik, Reet 1999. Johdatus viron kielen tutkimukseen. (= Castrenianumin toimitteita 55.) Helsinki. 

Kasik, Reet 2000. Kas surfima või surfama? - KK 12, 889-890.

Kasik, Reet 2001. Analytic causatives in Estonian. - Estonian: Typological Studies V. Ed. M. Erelt. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 18.) Tartu, 77-122.

Kask, Arnold 1938. J. V. Veski ja eesti oskussõnastikud. - EK 3—5, 65-91.

Kask, Arnold 1956. Eesti murrete kujunemisest ja rühmitumisest. - Eesti rahva etnilisest ajaloost. Artiklite kogumik. Ed. H. Moora. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 24-40.

Kask, Arnold 1958. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel XIX sajandi eesti keeles. (= Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 2.) Tallinn: Eesti Riiklik Kiijastus. 

Kask, Arnold 1962. Eesti kirjakeele murdelise tausta kujunemisest. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool. 

Kask, Arnold 1963. Eesti muutkondade süsteemi kujunemisest. - Nonaginta. Johannes Voldemar Veski 90. sünnipäevaks 27. juunil 1963. (= Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 6.) Tallinn.

Kask, Arnold 1967. Eesti keele ajalooline grammatika. Häälikulugu. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool. (2nd edition: 1972.)

Kask, Arnold 1970. Eesti kirjakeele ajaloost I—II. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, eesti keele kateeder. 

Kask, Arnold 1984. Eesti murded ja kirjakeel. (= Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 16.) Tallinn: Valgus.

Katus, Kalev 1999. Eesti rahvastiku demograafiline areng. - Eesti rahvaste raamat. Rahvusrühmad, -vähemused ja -killud. Ed. J. Viikberg. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 126-138.

Keel ja Kirjandus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia. Kirjanike Liit. 1958-

Keel ja struktuur 1-10. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, eesti keele kateeder. 1965-1978.

Keele modelleerimise probleeme. (- TRÜT.) Tartu 1958-1972.

Keem, Hella 1959. Epenteetilisest palatalisatsioonist tartu murdes. - ESA IV. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 145-151.

Keem, Hella 1970. Tartu murde tekstid. (= Eesti murded III.) Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.

Keem, Hella 1973. Võru murde vahekorrast teiste lõunaeesti murretega. - KK 10, 605-611. 

Keem, Hella 1997. Võru keel. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, Võru Instituut. 

Keem, Hella 1998. Johannes Gutslaffi grammatika eesti keel ja Urvaste murrak. - Johannes Gutslaff, Observations Grammaticae circa linguam Esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. Translated and edited by M. Lepajõe. (= Tartu Ülikooli eesti keele Õppetooli toimetised 10.) Tartu, 317-332.

Keem, Hella. Inge Käsi 2002. Võru murde tekstid. (= Eesti murded VI.) Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Keevallik, Leelo 1994. <-nud> varieerumine tänapäeva eesti kõnekeeles. Unpublished MA thesis (Tartu University, Department of the Estonian Language).

Keevallik, Leelo 1996. Maintenance of Structured Variability. - Estonian in the Changing World. Ed. H. Õim. Tartu: Tartu University, Department of General Linguistics, 123-132. 

Keevallik, Leelo 1999a. Informatsioonikäsitluse partikkel ahah telefonivestlustes. - ESA 43, 1997. Tartu, 34-56.

Keevallik, Leelo 1999b. The use and abuse of singular and plural address forms in Estonian. - Estonian Sociolinguistics. Ed. T. Hennoste. International Journal of the Sociology of Language 139,125-144.
https://doi.org/10.1515/ijsl.1999.139.125

Keevallik, Leelo 2000. Keelendid et ja nii et vestluses. - KK 5, 344-358.

Keevallik, Leelo 2001a. Tracing grammaticalization of oota ’wait’ in Estonian conversation. - Papers in Estonian Cognitive Linguistics. Ed. I. Tragel. (= Publications ofthe Department o f General Linguistics 2.) Tartu: University o f Tartu, 119—144.

Keevallik, Leelo 2001b. Estonian reduplication in action sequences. —Nordic and Baltic Morphology. Papers from a NorFA Course, Tartu, June 2000. Eds J. Niemi, J. Heikkinen. (= Studies in Languages 36.) Joensuu: University o f Joensuu, Faculty o f Humanities, 23—33. 

Keevallik, Leelo, Karl Pajusalu 1995. Linguistic diversity and standardization in Estonian. The history of the active past participle. - Dialectologia et Geolinguistica 3, 13-41.
https://doi.org/10.1515/dig.1995.1995.3.13

Kerge, Krista 1990. Liitsõna. Mõisteid ja seoseid. (= Preprint KKI-51.) Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste Osakond.

Kerge, Krista 1998. Vormimoodustus, sõnamoodustus ja leksikon. Oleviku kesksõna võrdluse all. Tallinn: TPÜ Kirjastus.

Kerge, Krista 2000. Kirjakeel ja igapäevakeel. - Eesti keele allkeeled. Ed. T. Hennoste. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 16.) Tartu, 75-110.

Kettunen, Lauri 1912. Lautgeschichtliche Untersuchung über den kodaferschen Dialekt. II. Vokalismus. Akademische Abhandlung. Helsinki. (Reprinted as: Lauri Kettunen. Lautgeschichtliche Darstellung über den Vokalismus des kodaferschen Dialekts mit Berücksichtigung anderer estnischer Mundarten. (= MSFOu XXXIV.) Helsinki, 1913).

Kettunen, Lauri 1913. Lautgeschichtliche Untersuchung über den kodaferschen Dialekt. (= MSFOu XXXIII.) Helsinki.

Kettunen, Lauri 1913-1914. Lautgeschichtliche Darstellung über den Vokalismus des kodaferschen Dialekts mit Berücksichtigung anderer estnischer Mundarten. (= MSFOu XXXIV.) Helsinki.

Kettunen, Lauri 1917. Viron kielen äännehistorian pääpiirteet. (= SKST 156.) Helsinki. 

Kettunen, Lauri 1919. Arvustavad märkused keeleuuendusnõuete puhul. Tallinna: Rahvaülikool. 

Kettunen, Lauri 1924. Esimene väitekiri eesti keele alalt Tartu Ülikoolis. - EK 5/6, 117-132. 

Kettunen, Lauri 1924. Lauseliikmed eesti keeles. (= Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna toimetised 9.) Tartu.

Kettunen, Lauri 1939. Eestin suuri murreatlas alkanut ilmestyä. - Vir. 3, 268-272.

Kettunen, Lauri 1940a. Über das Verhältnis der ostseefmnischen Sprachen und die vorgeschichtliche Gruppierung der entsprechenden Völker. - Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1938. Tartu, 100-120.

Kettunen, Lauri 1940b. Karjalaisen heimon ja »karjalan kielen« iästä ja alkuperästä. - Vir. 44, 129-144.

Kettunen, Lauri 1940c. Suomen murteet III. A. Murrekartasto. (= SKST 188.) Helsinki.  

Kettunen, Lauri 1940d. Suomen murteet III. B. Selityksiä murrekartastoon. (= SKST 188.)Helsinki.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (= Suomalaisen Tiedeakademian Toimituksia В 90: l.) Helsinki.

Kettunen, Lauri 1960. Suomen lähisukukielten luonteenomaiset piirteet. (= MSFOu 119.) Helsinki. 

Kettunen, Lauri 1962. Eestin kielen äännehistoria. Kolmas painos. (= SKST 156.) Helsinki. 

Kindlam, Ester 1980. Ergastav kuni tänapäevani. Johannes Aaviku “Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika” - KK 12,715-728.

Kingisepp, Valve 1994. Eesti kirjakeele sõnavara võõrmõjude kütkes. - Lähivertailuja 8. Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Hailuodossa 7.-9.5.1994. Eds H. Sulkala, H. Laanekask. (= Oulun yliopiston suomen ja saamen kielen laitoksen tutkimus- raportteja 40.) Oulu, 40-46.

Kingisepp, Valve-Liivi 1995. Heinrich Stahli saksa-eesti sõnastiku tõlkevasteist. - Läänemere rahvaste kirjakeelte ajaloost. Ed. J. Peebo. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 1.) Tartu, 40-47.

Kingisepp et al. 1997 = Valve-Liivi Kingisepp, Epp Ehasalu, Külli Habicht, Jaak Peebo. Vanimate eesti keele tekstide sõnavarast ja grammatilisest vormistikust. - Pühendusteos Huno Rätsepale 28.12.1997. Eds M. Erelt, M. Sedrik, E. Uuspõld. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7.) Tartu, 65-100.

Kingisepp et al. 2002 = Valve-Liivi Kingisepp, Külli Habicht, Külli Prillop. Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 22.) Tartu.

Kinkar, Feliks 1996. Eesti haridusseltside ajaloost. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kiparsky, Paul, Karl Pajusalu 2003. Towards a typology of disharmony. Ms. (Stanford University.)
https://doi.org/10.1515/tlir.2003.009

Kirch, Aksel 1999. Eesti etniline koosseis. - Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Ed. J. Viikberg. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 68-71.

Kirjakeele teataja 1985 = Kirjakeele teataja 1979-1983. Õigekeelsuskomisjoni otsused. Eds T. Erelt, H. Saari. Tallinn: Valgus.

Kirjakeele teataja 2000 = Kirjakeele teataja II 1993-2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Eds T. Erelt, M. Raadik. [Tallinn:] Emakeele Selts.

Kivik, Piibi-Kai 1998. What silence says: communicative style and identity. - Trames 1, 66—90. 

Kivimäe, Jüri 1993. Teated senitundmatu eestikeelse katekismuse kohta Liivi sõja ajast. - KK 7, 388-398.

Kivimäe, Jüri 1997. Eestikeelne kiri XVI sajandist. - KK 5, 315-326.

Kivimäe, Jüri 2000. Eestikeelsest trükisest anno 1525. - Eesti vanimad raamatud Tallinnas. Eesti Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Linnaarhiiv. Tallinn, 13-35.

Kont, Karl 1963. Käändsõnaline objekt läänemeresoome keeltes. (= KKIU IX.) Tallinn. 

Koponen, Eino 1991. Itämerensuomen marjannimistön kehityksen päälinjoja ja kantasuomen historiallista dialektologiaa. - JSFOu 83. Helsinki, 123-161.

Koponen, Eino 1998. Eteläviron murteen sanaston alkuperä. Itämerensuomalaista etymologiaa. (= MSFOu 230.) Helsinki.

Koreinik, Kadri, Jan Rahman (eds) 2000. A kiilt rahvas kynõlõs... Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist. (= Publications of Võro Institute 8.) Võro.

Koreinik et al. 2001 = Kadri Koreinik, Külli Eichenbaum, Karl Pajusalu, Jüri Viikberg. Allkeelte seisundiuuring Saaremaal. Ms. (Võro Institute.)

Kraut, Einar 1994. Hääldus Eesti Televisioonis. Tähelepanekuid aastavahetusel 1993/94. - KK 11, 660-669.

Kraut, Einar 1998. Hääldus. - Eesti õigekeel. Gümnaasiumi õigekeelsusõpik. Eds E. Kraut, E. Liivaste, A. Tarvo. Tallinn: Koolibri, 10-94.

Kraut et al. 1998 = Einar Kraut, Ene Liivaste, Aili Tarvo (eds). Eesti õigekeel. Tallinn: Koolibri. 

Krikmann, Arvo 1979. Some aspects of proverb distribution. - Symposium “Mathematic processing of cartographic data” Tallinn, December 18-19, 1979. Summaries. Ed. M. Remmel. Tallinn: Academy of Sciences of the Estonian S. S. R. Division of Social Sciences.

Krikmann, Arvo 1980. Towards the typology of Estonian folklore regions. Tallinn.

Krikmann, Arvo 1996. Piibel kui ütluste allikas. - KK 5, 289-301.

Krikmann, Arvo, Karl Pajusalu 2000. Kus on keskmurde keskpunkt? - Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Ed. J. Viikberg. (= Eesti Keele Instituudi toimetised 7.) Tallinn, 131-172.

Krull, Diana 1993. Temporal and tonal correlates to quantity in Estonian spontaneous speech: Some preliminary results. - Papers from the Seventh Swedish Phonetics Conference held in Uppsala, May 12-14,1993. (= Reports from Uppsala University 23.) Uppsala, 89-93.

Krull, Diana 1997. Prepausal lengthening in Estonian: evidence from conversational speech. - Estonian Prosody. Papers from a Symposium. Eds I. Lehiste, J. Ross. Tallinn: Institute o f Estonian Language, 136-148.

Kull, Rein 2000. Kirjakeel, oskuskeel ja üldkeel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Laanekask, Heli 1978. Kirjanduspärandi uustrükkide keelelisest redigeerimisest E. Vilde romaani “Raudsed käed” põhjal. - Sõnast tekstini. Tallinn: ENSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 149-158.

Laanekask, Heli 1983. Poleemika ühise eesti kirjakeele ümber ajakirjas “Beiträge” - KK 4, 191-201.

Laanekask, Heli 1984. Eesti kirjakeelte administratiivse ühendamise katse XIX sajandi algul. - KK 11, 679-685. 

Laanekask, Heli 1988. Läänemeresoome keelte võrdlev-ajaloolise uurimise esimesi samme Eestis 19. sajandi esimesel kolmandikul. - Symposium 1988. Turku 30.8.-2.9.1988. Itämerensuomalaisen filologian symposiumi. Referaatit. Turun yliopisto, 46-47.

Laanekask, Heli 1992. Ühise eesti kirjakeele taotlemine XIX sajandi alguses. - Akadeemia 4, 1172-1197.

Laanekask, Heli 2000. Multietninen Viro: ongelmia ja mahdollisuuksia - kielikylpymenetelmästäviro töisena kielenä -opetuksessa. - Kieli- ja kulttuurikontaktit. Kielikontaktit - kieli ja kulttuuri päiväkodissa, koulussa ja opettajakoulutuksessa -seminaari 6.-7.5.1999. Ed. H. Sulkala. Oulu/Kajaani, 39-65.

Laanest, Arvo 1972. Itämerensuomalaisten kielten ryhmityskysymyksiä. - Vir. 76, 113-120. 

Laanest, Arvo 1982. Einführung in die ostseefmnischen Sprachen. Hamburg: Helmut Buske Verlag.

Laanest, Arvo 1986. Isuri keele ajalooline foneetika ja morfoloogia. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.

Laanest, Arvo 1992. Andrus Saareste ja keeleatlased. - KK 6, 358-360.

Laugaste, Gerda 1964. Mida andis ülevabariigiline emakeele olümpiaad. - KK 7, 392-398; 8, 467-476.

Laugaste, Gerda 1974. Lavakõne ortoeepiast. - Teatrimärkmik 1971/72. Tallinn: Eesti Raamat, 230-239.

Laur et al. 1997 = Mati Laur, Ago Pajur, Tõnu Tannberg. Eesti ajalugu II. Tallinn: Avita. 

Laurosela, Jussi 1922. Foneettinen tutkimus Etelä-Pohjanmaan murteesta. (= Suomi. Viidesjakso: I, I.) Helsinki.

Leetberg, Kaarel 1927. Äpardanud keeleuuendus. Rakwere.

Lehiste, Ilse 1985. An Estonian word game and the phonematic status of long vowels. - Linguistic Inquiry 3, 490-492.

Lehiste, Ilse 1997. Search for phonetic correlates in Estonian prosody. - Estonian Prosody: Papers from a Symposium. Proceedings of the International Symposium on Estonian Prosody. Tallinn, Estonia, October 29-30, 1966. Eds I. Lehiste, J. Ross. Tallinn: Institute of Estonian Language, 11-35. 

Lehiste, Ilse, Jaan Ross (eds) 1997. Estonian Prosody: Papers from a Symposium. Proceedings of the International Symposium on Estonian Prosody. Tallinn, Estonia, October 29-30, 1996. Tallinn: Institute of Estonian Language.

Lepajõe, Marju 1998. Johannes Gutslaffi “Grammatilised vaatlused” - Johannes Gutslaff, Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. Translated and edited by M. Lepajõe. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10.) Tartu, 285-316.

Leppik, Merle 1975. Ingerisoome Kurgola murde fonoloogilise süsteemi kujunemine. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.

Leskinen, Heikki 1999. Suomen murteiden synty. - Pohjan poluilla. Suomalaisten juuret nykytutkimuksen mukaan. Ed. P. Fogelberg. (= Bidrag till kännedom av Finlands natur oeh folk 153.) Helsinki, 358-372.

Leskinen, Heikki, Jaakko Lehtonen 1985. Zur wortphonologischen Quantität in den Südostdialekten des Finnischen. - Ostseefinnische Untersuchungen. Ed. by H. Leskinen. (= SF. Review of Finnish Linguistics and Ethnology 28). Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 49-80.

Liiv, Otto 1934. Lisandeid Eesti rahvakooli ajaloole 17 sajandi lõpul. - EKirj. 5, 219-233; 6, 241-259; 7, 311-331.

Liivaku, Uno 1995. Eesti raamatu lugu. [Tallinn:] Monokkel.

Liivaku, Uno 1998. Tähelepanekud Eesti Televisiooni keelekasutusest. - KK 10, 680-690. 

Liivaku, Uno 1999. Kirjakeel ja kirjasõna. Keeletark soovitab I. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 

Liivaku, Uno 2001. Väike soovitussõnastik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lill, Anne 1988. Christoph Blume ja XVII sajandi eesti kirjakeel. - KK 1, 7-17; 2, 90-102. 

Lindström, Liina 2000. Narratiiv ja selle sõnajärg. - KK 3, 190-200.

Lindström, Liina 2001. Grammaticalization of või/vä-questions in Estonian. - Papers in Estonian Cognitive Linguistics. Ed. I. Tragel. (= Publications of the Department of General Linguistics 2.) Tartu: University o f Tartu, 90-118.

Lindström, Liina et al. 2001 = Liina Lindström, Varje Lonn, Mari Mets, Karl Pajusalu, Pire Teras, Ann Veismann, Ann Velsker, Jüri Viikberg. Eesti murrete korpus ja kolme murde sagedasema sõnavara võrdlus. - Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks 12. märtsil 2001. Ed. R. Kasik. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 17.) Tartu, 186-211.

Linguistica Uralica (1965-1989 Советское финно-угроведение). Tallinn: Estonian Academy of Sciences, 1990-.

Lippus et al. 1977 = Urve Lippus, Ellen Niit, Mart Rernmel. Further results on the intonation of Estonian: intermediate cases between word and sentence. - Estonian Papers in Phonetics 1977. Ed. A. Eek. Tallinn: Academy of Sciences of the Estonian S.S.R., Institute of Language and Literature, 53-70.

Lonn, Varje, Ellen Niit 2002. Saarte murde tekstid. (= Eesti murded VII.) Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Loog, Mai 1991. Esimene eesti slängisõnaraamat. Tallinn.

Loog, Mai 1992. Nende sõned, sõnad. Uurimus eriealiste tüdrukute ja poiste kõnekeelest. (= Opera fennistica & linguistica 6.) Tampere: Tamperen yliopiston suomen kielen ja yleisen kielitieteen laitos.

Loog, Mai, Indrek Hein 1992. Studies of Estonian slang in Tallinn. Spring 1989. (= Opera fennistica & linguistica 5.) Tampere: Tamperen yliopiston suomen kielen ja yleisen kielitieteen laitos.

Masing, Uku 1999. Eesti vanema kirjakeele lood. Tartu: Ilmamaa.

Mereste, Uno 2000. Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 

Metslang, Helle 1981. Küsilause eesti keeles. Tallinn: Valgus.

Metslang, Helle 1985. Sisukas ja sisutu nagu. - Ars Grammatica 1985. Tallinn: Valgus, 48-61. 

Metslang, Helle 1990. Eesti hüüdlausest afektiivse süntaksi taustal. - KK 10, 598-606. 

Metslang, Helle 1994. Temporal relations in the predicate and the grammatical system of Estonian and Finnish. (= Oulun yliopiston suomen ja saamen kielen laitoksen tutkimusraportteja 39.) Oulu.

Metslang, Helle 1996. The developments of the futures in the Finno-Ugric languages. - Estonian: Typological Studies 1. Ed. M. Erelt. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 4.) Tartu, 123-144.

Metslang, Helle 1997. On the use of the Estonian past tense forms through the last one hundred years. - Estonian: Typological Studies II. Ed. Mati Erelt. (= Publications ofthe Department of Estonian of the University of Tartu 8.) Tartu, 98-145.

Metslang, Helle 1999. Is the Estonian and Finnish conditional actually a conditional? - Estonian: Typological Studies III. Ed. Mati Erelt. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 11.) Tartu, 97-127.

Metslang, Helle 2000. Reflections of the Development of the Particle in Estonian. - Estonian: Typological Studies IV. Ed. Mati Erelt. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 14.) Tartu, 59-86.

Metslang, Helle, Hannu Tommola 1995. Zum Tempussystem des Estnischen, - Tempussysteme in europäischen Sprachen II. Tense systems in European languages II. Ed. R. Thieroff. (= Linguistische Arbeiten 338.) Tübingen: Niemeyer, 229-326.
https://doi.org/10.1515/9783110958911.299

Metslang, Helle, Karl Pajusalu 2002. Evidentiality in South Estonian. - LU XXXVIII (2), 98-109.
https://doi.org/10.3176/lu.2002.2.03

Metslang, Helle, Karl Pajusalu 2002. Evidentsiaalsusest eesti keeles ja Tartu murde nа-tunnuselisest kaudsest kõneviisist. - Väikeisi kiili kokkuputmisõq. Väikeste keelte kontaktid. Eds K. Pajusalu, J. Rahman. (= Publications of Võro Institute 14.) Võro, 161-177. 

Mihkla et al. 1974 = Karl Mihkla, Lehte Rannut, Elli Riikoja, Aino Admann. Eesti keele lauseõpetuse põhijooned 1. Lihtlause, Tallinn: Valgus.

Mihkla et al. 2000 = Meelis Mihkla, Einar Meister, Arvo Eek. Eesti keele tekst-kõne süntees: grafeem-foneem teisendus ja prosoodia modelleerimine. - Arvutuslingvistikalt inimesele. Ed. T. Hennoste. (= Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse Õppetooli toimetised 1.) Tartu, 309- 320.

Mikone, Eve 2002. Deskriptiiviset sanat. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. 

Miller, Voldemar 1978. Esimesed trükitud raamatud (XVI-XVII sajand). - Eesti raamat 1525-1975. Ajalooline ülevaade. Tallinn: Valgus, 20-31.

Moora, Harri 1956. Eesti rahva ja naaberrahvaste kujunemisest arheoloogia andmeil. - Eesti rahva etnilisest ajaloost. Artiklite kogumik. Ed. H. Moora. Tallinn: Eesti Riiklik Kiijastus, 41-119.

Muizniece et al. 1999 = Liena Muizniece, Helle Metslang, Karl Pajusalu. Past participle finitization in Estonian and Latvian. - Estonian: Typological Studies III. Ed. Mati Erelt. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 11.) Tartu, 128-157. 

Murumets, Sirje 1982. Eesti keeleala murdelisest liigendusest “Väikese murdesõnastiku” põhjal (I).-KK 1, 11-17.

Murumets, Sirje 1983. Eesti keeleala murdelisest liigendusest “Väikese murdesõnastiku” põhjal (II).-KK 11, 615-623.

Must, Mari 1965. Keskmurde tekstid. (= Eesti murded II.) Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.

Must, Mari 1987. Kirderannikumurre. Häälikuline ja grammatiline ülevaade. Tallinn: Valgus. 

Must, Mari 1995. Kirderannikumurde tekstid. (= Eesti murded V.) Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.

Must, Mari 2000. Vene laensõnad eesti murretes. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Must, Mari, Aili Univere 2002. Põhjaeesti keskmurre. Häälikulisi ja morfoloogilisi peajooni. (= Eesti Keele Instituudi toimetised 10.) Tallinn.

Muuk, Elmar 1927a. Eesti keeleõpetus I. Hääliku- ja vormiõpetus. (= Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XII.) Tartu.

Muuk, Elmar 1927b. Lühike eesti keeleõpetus I. Hääliku- ja vormiõpetus. (= Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XIII.) Tartu.

Muuk, Elmar 1933. Väike õigekeelsus-sõnaraamat. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus. (10th edition: Tallinn, 1946; + 2 editions in Stockholm.)

Muuk, Elmar, Mihkel Tedre 1930. Lühike eesti keeleõpetus II. Tuletus- ja lauseõpetus. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Mäesalu et al. 1997 = Ain Mäesalu, Tõnis Lukas, Mati Laur, Tõnu Tannberg. Eesti ajalugu I. Tallinn: Avita.

Mäger, Mart 1967. Eesti linnunimetused. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.

Mägiste, Julius 1928. oi̯-, e̮i̯-deminutiivid läänemeresoome keelis. Läänemeresoome nominaaltuletus I. (= ACUT В XII. 2). Tartu.

Mägiste, Julius 1936. Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest. - EK 3, 65-92. 

Mägiste, Julius 1939. Agenda Parva Brunsbergae M. DC. XXII. - EKirj. 4, 189-191.

Mägiste, Julius 1970. Vanhan kirjaviron kysymyksiä. Tutkielmia viron kirjakielen varhaisvaiheista 1200-luvulta 1500-luvun lopulle. (= TL 64.) Helsinki: Suomalaisen Kiijallisuuden Seura.

Mägiste, Julius 1977. Setukaistekstejä. (= MSFOu 159.) Helsinki.

Mägiste, Julius 1982-1983. Estnisches etymologisches Wörterbuch I—XII. Helsinki: Finnisch-ugrische Gesellschaft.

Mägiste, Julius 2000. Estnisches etymologisches Wörterbuch III. 2. Auflage. Helsinki.

Mägiste, Julius 2000. Possessiivsufiksite rudimentidest Eestis, eriti vana eesti kirjakeele (1520-1739) adverbides jm. partiklites. - Julius Mägiste 100. Ed. V.-L. Kingisepp. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 15.) Tartu.

Neetar, Helmi 1965. Aluse ja öeldise ühildumine eesti murretes. Ms. (Institute of the Estonian Languge.)

Neetar, Helmi 1990. Deverbaalne nominaaltuletus eesti murretes I. Ed. V. Pall. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.

Nemvalts, Peep 1996. Case marking of subject phrases in modern standard Estonian. (= Acta Universitatis Upsaliensis. Studia Uralica Upsaliensia 25.) Uppsala.

Nigol, Salme 1994. Hargla murraku konsonantism. Ed. K. Pajusalu. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.

Niit, Ellen 1985. Eesti rannamurrete prosoodilised karakteristikud ja balti prosoodilise areaali struktuur. Ms. (Institute of the Estonian Languge.)

Niit, Ellen 2002. Häälikuline ülevaade. - Saaremaa. Loodus ja inimene 1. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 470-482

Nurkse, Rein 1937. Adjektiiv-atribuudi kongruentsist eesti keeles. (- Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XXX.) Tartu: Akadeemilise Emakeele Seltsi kirjastus.

Oja, Vilja 2001. Linguistic studies of Estonian color terminology. (= Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 9.) Tartu.

Ojansuu, Heikki 1922. Itämerensuomalaisten kielten pronominioppia. (= Turun suomalaisen yliopiston julkaisuja BI:3.) Turku.

Ojutkangas, Krista 2001. Ruumiinosanimien kieliopillistuminen suomessa ja virossa. (= SKST 845.) Helsinki.

Oma Keel. Tallinn: Emakeele Seltsi ajakiri, 2001-.

Org, Ervin et al. 1994 = Ervin Org, Nele Reimann, Katrin Uind, Eva Velsker, Karl Pajusalu.Vastseliina Sute küla elanike murdepruugistja keelehoiakutest. - KK 4, 203-209.

Ots, Heido 1998. Haritkeel ja tavakeel. - KK 5, 327-333. 

OWM ~ Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814-1832. Vol. 2: 1819-1820. Kirjad 49-116. Eds L. Anvelt, E. Aaver, H. Laanekask, A. Nagelmaa. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1996.

Pajupuu, Hille 1990. Sugulaskeelte intonatsioonist: eesti ja soome keele võrdlus. - Arvutuslingvistika sektori aastaraamat 1988. Ed. J. Ross. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 145-159.

Pajupuu, Hille 1995. Cultural context, dialogue, time. Tallinn: Estonian Academy of Sciences, Institute of the Estonian Language.

Pajupuu, Hille 2000. Eesti lauseintonatsioon. 
http://www.eki.ee/teemad/kultuur

Pajupuu, Hille 2001. Eesti vokaalid kõnes, 
http://www.eki.ee/teemad/akustika/vokaalid.html

Pajusalu, Karl 1987. Nivelleeruv murre: Karksi verb. - KK 9, 529-543.

Pajusalu, Karl 1989. Suhtlustaotlused inimkeelt muutmas. Tähelepanekuid eesti murrete verbimorfoloogiast. - KK 3, 142-149.

Pajusalu, Karl 1992. Regional and social varieties of Estonian. - UAJb. 64, 23-34.

Pajusalu, Karl 1995. Parree ja param. Kaksitavuisten A-vartaloiden komparatiivin kehityslinjoja suomessa ja virossa. - Kielen ja kultuurin satakunta. Juhlakirja Aimo Hakasen 60-vuotiaspäiväksi 1.11.1995. Ed. P. Rintala. (= Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 51.) Vammala, 190-221.

Pajusalu, Karl 1996. Eesti hoidekeele kujunemine. - Suomalaiskielten omaksumista tutkimassa. Ed. K. Toivainen. (= Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 53.) Turku, 117-123.

Pajusalu, Karl 1996. Multiple Linguistic Contacts in South Estonian: Variation of Verb Inflection in Karksi. (= Publications of the Department of Finnish and General Linguistics of the University of Turku 54.) Turku.

Pajusalu, Karl 1997 Keskse perifeeria mõjust eesti keele tekkeloos. - Pühendusteos Huno Rätsepale 28.12.1997. Eds M. Erelt, M. Sedrik, E. Uuspõld. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7.) Tartu, 167-183.

Pajusalu, Karl 1999a. Eesti murded ja murderühmad. - ESA 43, 1997 Tartu, 64-98.

Pajusalu, Karl 1999a. Lõunaeesti murdekeskused ja perifeeriad. - Õdagumeresoomõ veeremaaq. Läänemeresoome perifeeriad. Konverents Kurgjärvel, rehekuu 29.-31.1998. Eds K. Pajusalu, T. Tender. (= Publications of Võro Institute 6). Võro, 65-79.

Pajusalu, Karl 1999b. Etelä-Viron murremaisemat uudessa valaistuksessa. - Sananjalka 41,145-166.
https://doi.org/10.30673/sja.86610

Pajusalu, Karl 2000. Eesti keele kujunemisjärgud ja sotsioperioodid. - KK 3, 153-160. 

Pajusalu, Karl 2000. Lõunaeesti murdeliigendusest. - Õdagumeresoomõ piirisüämeq. Keskused läänemeresoome piiridel. Konverents Verskan, rehekuu 28.-30. 1999. Eds K. Pajusalu, S. Jüva. (= Publications of Võro Institute 10.) Võro, 76-86.

Pajusalu, Karl 2003. What has changed in Estonian pronunciation: the making of Estonian accents. - Languages in Development. Eds H. Metslang, M. Rannut. München: Lincom Europa, 107-114.

Pajusalu et al. 1999 = Karl Pajusalu, Eva Velsker, Ervin Org. On recent changes in South Estonian: dynamics in the formation of the inessive. - Estonian Sociolinguistics. Ed. T. Hennoste. International Journal of the Sociology of Language 139, 87-103.
https://doi.org/10.1515/ijsl.1999.139.87

Pajusalu et al. 2000a = Karl Pajusalu, Merike Parve, Pire Teras, Sulev Iva. Võru vokaalid I. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 13.) Tartu.

Pajusalu et al. 2000b = Karl Pajusalu, Kadri Koreinik, Jan Rahman. Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis. - A kiilt rahvas kynõlõs... Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist. Eds K. Koreinik, J. Rahman. (= Publications of Võro Institute 8.) Võro.

Pajusalu et al. 2001 = Karl Pajusalu, Merike Parve, Pire Teras. On the main characteristics of the prosody of South Estonian dialects. - CIFU IX. Pars VI. Dissertationes sectionum: Linguistica III. Red. T. Seilenthal, cur. A. Nurk, T. Palo. Tartu, 9-13.

Pajusalu et al. 2002 = Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg. Eesti murded ja kohanimed. Ed. T. Hennoste. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pajusalu, Renate 1990. Dialoogi reguleerimise verbaalseid võimalusi. - KK 7, 397-404. 

Pajusalu, Renate 1995. Pronominit see, tema ja ta viron puhekielessä. - Sananjalka 37, 81-93.
https://doi.org/10.30673/sja.86568

Pajusalu, Renate 1996a. Pronoun systems of Common Estonian and Estonian dialects in a contrastive perspective. - Estonian: Typological Studies I. Ed. M. Erelt. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 4.) Tartu, 145-164.

Pajusalu, Renate 1996b. Regulative Utterances in Estonian Literary Dialogues and Radio Interviews. - Estonian in the Changing World. Ed. H. Õim. Tartu: Tartu University, Department of General Linguistics, 133-162.

Pajusalu, Renate 1997a. Is there an article in (spoken) Estonian? - Estonian: Typological Studies II. Ed. M. Erelt. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 8.) Tartu, 146-177.

Pajusalu, Renate 1997b. Eesti pronoomenid I. Ühiskeele see, too ja tema/ta. - KK 1, 24-30; 2, 106-115.

Pajusalu, Renate 1999. Deiktikud eesti keeles. (= Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 8.) Tartu.

Pajusalu, Renate 2000a. Indefinite determiners mingi and üks in Estonian. - Estonian: Typological Studies IV. Ed. M. Erelt. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 14.) Tartu, 87-117.

Pajusalu, Renate 2000b. Isikule viitav nimisõnafraas argivestlustes. - ESA 44-45, 1998-1999. Tartu, 50-66. 

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed I. Ed. M. Norvik. Tallinn: Valgus.

Pall, Valdek 1977. Põhja-Tartumaa kohanimed II. Ed. M. Norvik. Tallinn: Valgus.

Pall, Valdek 1987. Veel kord õ: eesti murded. - KK 7, 405-415.

Pall, Valdek 1994a. Eesti murretest. - Eesti murrete sõnaraamat I (A-J). Tallinn: Eesti Keele Instituut, 5-12.

Pall, Valdek 1994b. Idamurde sõnastik. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Parbus, Ülo 1966. Kirjakeelest, siirdekeelest ja murdekeelest. - ESA 12. Tallinn: Eesti Raamat 3-15.

Paul, Toomas 1999. Eesti piiblitõlke ajalugu. Esimestest katsetest kuni 1999. aastani. (= Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 72.) Tallinn.

Peebo, Jaak 1987. Pöördkonnad. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.

Peebo, Jaak 1989. Eestikeelse Piibli ühe eelkäija sõnavarast. —KK 12, 720—726.

Peebo, Jaak 1992. Käändkonnad. Tartu: Tartu Ülikool.

Peebo, Jaak 1995. Indikatiivi preesensi kolmas pööre Johannes Gutslaffil. —Läänemere rahvaste kirjakeele ajaloost. Ed. J. Peebo. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 1.) Tartu, 116-129.

Peebo, Jaak 2001. Wastse Testamendi lugu. [Tallinn:] Eesti Keele Sihtasutus.

Pihlak, Ants 1993. A comparative study of voice in Estonian. (= Acta et Commentationes Academia Securitatis Publicae Estoniae I.) Tallinn.

Piirimäe, Helmut 1984. Kes asutas Forseliuse seminari? - KK 12, 725-731.

Piirimäe, Helmut 1993. The use of the Estonian language during the Swedish rule. - Die schwedischen Ostseeprovinzen Estland und Liviand im 16-18 Jahrhundert. Eds A. Loit, H. Piirimäe. (= Acta Universitatis Stockholmiensis. Studia Baltica Stockholmiensia 11.) Centre for Baltic Studies. Stockholm, 367-382.

Põld, Toomas 1999. Kullamaa katekismuse lugu. Eestikeelse katekismuse kujunemisest 1532-1632. Tartu.

Põldmäe, Rudolf 1978. Vanemuise selts ja teater 1865-1880. Eesti teatriajaloo vihikud. Tallinn: Eesti Teatriliit.

Põlma, Valve 1967. Onomatopoeetilised verbid eesti kirjakeeles. Unpublished Ph.D. thesis. (Institute of the Estonian Language.)

Päll, Peeter 1999. Maailma kohanimed. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Raag, Raimo 1979. Uusi eesti sõnu. Uppsala.

Raag, Raimo 1982. Lexical Characteristics in Swedish Estonian. (= Acta Universitatis Upsaliensis. Studia Uralica et Altaica Upsaliensia 13.) Uppsala.

Raag, Raimo 1991. Linguistic Tendences in the Estonian Language in Sweden I. - LU XXVII (1), 23-32.

Raag, Raimo 1995. Keelevaidlused Läänemere ida-ja läänekaldal 17. sajandi lõpus. - Läänemere rahvaste kirjakeele ajaloost. Ed. J. Peebo. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 1.) Tartu, 145-163.

Raag, Raimo 1999a. Från allmogemål till nationalspråk. Sprakvård oeh språkpolitik i Estland från 1857 till 1999. (=Aeta Universitatis Upsaliensis. Studia Multiethnica Upsaliensia 12.) Uppsala.

Raag, Raimo 1999b. One plus one equals one: the forging of Standard Estonian. - Estonian Sociolinguistics. Ed. T. Hennoste. International Journal of the Sociology of Language 139, 17-38.
https://doi.org/10.1515/ijsl.1999.139.17

Raag, Virve 1998. The Effects of Planned Change on Estonian Morphology. (= Acta Universitatis Upsaliensis. Studia Uralica Upsaliensia 29.) Uppsala.

Rajandi, Henno 1967. Some general properties of Estonian negation system. - СФУ III (1), 11-21. 

Rajandi, Henno 1999. Eesti impersonaali ja passiivi süntaks. (= Eesti Keele Instituudi toimetised 3.) Tallinn.

Rajandi, Henno, Helle Metslang 1979. Määramata ja määratud objekt. Tallinn: Valgus.

Rannut, Mart 2001. Eesti keelepoliitika. Ms.

Rannut, Ülle 1989. Esimene eesti piiblitõlge - 250. - Akadeemia 9, 1897-1908.

Rapola, Martti 1933. Suomen kirjakielen historiapääpiirteittäin. I. Vanhan kirjasuomen kirjoitus- ja äänneasun kehitys. (= SKST 197.) Helsinki.

Raun, Alo 1971. Problems of the number and grouping of Proto-Finnic dialects. - Alo Raun. Essays in Finno-Ugric and Finnic Linguistics. (= UAS 107.) Bloomington - The Hague, 45-98.

Raun, Alo, Andrus Saareste 1965. Introduction to Estonian linguistics. (= Ural-Altaische Bibliothek XII.) Wiesbaden: Otto Harrassowitz.

Reiman, Villem 1891. Neununddreissig Estnische Predigten von Georg Müller aus den Jahren 1600-1606. (= Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft XV.) Dorpat. 

Reimo, Tiiu 1989. Virolaisen kirjan historian alkuvaiheista. - Viron varhaisinta kiijallisuutta ensimmäisen Raamatun ilmeistymiseen 1739. Näyttely 10.10-12.11.1989. Helsingin yliopiston kiijasto. Helsinki, 23-54.

Remmel, Nikolai 1963. Sõnajärjestus eesti lauses. Deskriptiivne käsitlus. - Eesti keele süntaksi küsimusi. (= KKIU VIII.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 216-389.

Riikoja, Elli 1960. Eesti nimisõnade nominatiivse liitumise reeglite rahvakeelne alus. Ms. (Institute of the Estonian Language.)

Roos, Aarand 1980. Morfologiska tendenser vid språklig interferens med estniska som bas. (= Acta Universitatis Upsaliensis. Studia Uralica et Altaica Upsaliensia 12.) Uppsala.

Rosenplänter, Johann Heinrich 1814. Ueber die Bildung und Bereicherung der ehstnischen Sprache. - Beiträge zur genauem Kenntniß der ehstnischen Sprache 3, 53-89. 

Rosenplänter, Johann Heinrich [1820]. Kirjutusse-lehhed mis Juhh. Henr. Rosenplänter kirjutand, Perno-linnas Jõulo-kuul 1818mal aastal. Graviert und gedruckt von D. Heinz in Revai.

Ross, Jaan, Ilse Lehiste 2001. The Temporal Structure of Estonian Runic Songs. (= Phonology and Phonetics 1.) Berlin and New York: Mouton de Gruyter.
https://doi.org/10.1515/9783110885996

Ross, Kristiina 1995. Verbivormide tõlkest esimeses eestikeelses täispiiblis (Ülemlaulu põhjal). - Läänemere rahvaste kirjakeele ajaloost. Ed. J. Peebo. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 1.) Tartu, 176-189.

Ross, Kristiina 1999. Kas eesti kirjakeel võinuks kujuneda teistsuguseks. - Mis on see ise: tekst, tagapõhi, isikupära. (= Collegium Litterarum 11.) Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 9-30.

Ross, Kristiina 2002. Esialgseid täiendusi Vana Testamendi tõlkeloole. - KK 2, 73-87. 

Rätsep, Huno 1971. Kas kaudne kõneviis on kõneviis? Verbivormide situatsioonianalüüsi. - Keel ja struktuur 5. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, eesti keele kateeder, 43-67.

Rätsep, Huno 1977. Eesti keele ajalooline morfoloogia I. Õpivahend eesti filoloogia osakonna üliõpilastele. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, eesti keele kateeder.

Rätsep, Huno 1978. Eesti keele lihtlausete tüübid. (= Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 12.) Tallinn: Valgus.

Rätsep, Huno 1979. 175 aastat eesti keele õpetamist Tartu ülikoolis. - Tartu ülikooli ajaloo küsimusi VII. (TRÜ ajaloo komisjoni materjalid). Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 27-41. 

Rätsep, Huno 1979. Eesti keele ajalooline morfoloogia II. Õpivahend eesti filoloogia osakonna üliõpilastele. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, eesti keele kateeder.

Rätsep, Huno 1981. Johannes Aavik ja soome laenud. - KK 5, 289-296.

Rätsep, Huno 1981. Some tendencies in the development of Estonian. - СФУ XVII (3), 202- 211.

Rätsep, Huno 1982. Andrus Saareste Tartu ülikoolis. - KK 9,464—473.

Rätsep, Huno l983. Eesti keele tüvevara päritolu. - KK 10, 539-548.

Rätsep, Huno 1987. Heinrich Stahli keeleõpetus oma aja peeglis. - KK 12, 709-715.

Rätsep, Huno 1989. Eesti keele tekkimise lugu. - Akadeemia 1, 1503-1524.

Rääbis, Andriela 2000. Telefonivestluse sissejuhatus. - KK 6, 409-418.

Rääbis, Andriela, Riina Vellerind 2000. Müügiläbirääkimised kui institutsionaalne dialoog. - Eesti keele allkeeled. Ed. T. Hennoste. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 16.) Tartu, 148-173.

Saagpakk, Paul F. 1992. Sünonüümi-sõnastik. Brampton, ON: Maarjamaa.

Saareste, Albert 1923. 400-a. vanune keeleline leid Eestis. - EK 4, 97-104; 5/6, 136-149.

Saareste, Albert 1924. Leksikaalseist vahekordadest eesti murretes I. (= ACUT В VI. I.) Tartu. 

Saareste, Albert 1927. Tundmused tegurina keelearengus - EK 7, 161-184.

Saareste, Albert 1930. Wanradt-Kõlli katekismuse keelest. - EK 4/5, 73-76. 

Saareste, Albert 1932a. Die estnische Sprache. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv.

Saareste, Albert 1932b. Eesti keeleala murdelisest liigendusest. - EK 1/2, 17—40.

Saareste, Albert, A. R. Cederberg (eds) 1927-1931 = Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi a. 1524-1739 I-II. (= Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XVI.) Tartu.

Saareste, Andrus 1937. Eesti õigekeelsuse päevaküsimustest. Johannes Aaviku ”Eesti õigekeelsuseõpiku ja grammatika” ilmumise puhul. (= Eesti keele arhiivi toimetised 9.) Tartu.

Saareste, Andrus 1938. Agenda Parva (1622) keelest. - EK 7/8, 196-213.

Saareste, Andrus 1938. Eesti murdeatlas. Atlas des parlers estoniens. I vihk. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.

Saareste, Andrus 1939. ”Eesti murdeatlaksen” johdosta. - Vir. 43, 432-435.

Saareste, Andrus 1939. Piibli keel ja rahvakeel. - EK 7/8, 174-226.

Saareste, Andrus 1941. Eesti murdeatlas. Atlas des parlers estoniens. II vihk. Tartu: Teaduslik Kirjastus.

Saareste, Andrus 1952. Kaunis emakeel. Vesteid eesti keele elust-olust. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Saareste, Andrus 1952a. Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti murde vahepiir. - Vir. 56, 292-307. 

Saareste, Andrus 1955. Petit Atlas des parlers estoniens. Väike eesti murdeatlas. (= Skrifter utgivna av Kungl. Gustav Adolfs Akademien 28.) Uppsala.

Saareste, Andrus 1955b. Kielenmuutosten leviämisen ja leviämisrajojen luonteesta Virossa. - Vir. 59, 18-41.

Saareste, Andrus 1958-1963. Eesti keele mõisteline sõnaraamat I-IV. Stockholm: Vaba Eesti. 

Saareste, Andrus 1959. Kaunis emakeel II. Näiteid eesti keelest ja meelest 1524-1958. Stockholm: Vaba Eesti.

Saari, Henn 1970. Johannes Aaviku vanemate noomenitüvede saatusi. - KK 12, 713-725. 

Saari, Henn 1971. Tehiskeelenditeooriat. - Üheksa aastakümmet. Pühendusteos Johannes Aavikule. Tallinn: Valgus, 93-117.

Saari, Henn 1976. Keelehääling. Tallinn: Valgus.

Saari, Henn 1979. Kirjakeele saatus 1. Vaade sajandile. - KK 11, 661-670; 12, 712-723. 

Saari, Henn 1981. Анлиз принципов эстонской терминологии. Tartu. Ms.

Saari, Henn 1989. Die Fachsprachlehre im Rahmen der estnischen Theorie der Schriftsprache. - Special language: From humans thinking to thinking machines. Clevedon; Philadelphia, 119-137.

Saari, Henn 1997. Ein Weg zur Wortgrammatik am Beispiel des Estnischen. Erster Teil. (= Eesti Keele Instituudi toimetised 1). Tallinn.

Saari, Henn 1998. Üks vormiõpetus (I). Vaimumõõgad. - KK 9, 606-621.

Saari, Henn 1999. Kirjakeelekorraldus keelte arengu üldseaduspärasuste valgusel, nagu ta paistis juba aastal 1979. - KK 9, 601-608; 10, 684-693.

Saari, Henn 1999a. Üks vormiõpetus (II). Taksonoomia. - KK 2, 80-87; 3, 166-177.

Sammallahti, Pekka 1977. Suomalaisten esihistorian kysymyksiä. - Vir. 81, 119-136. 

Sammallahti, Pekka 1984. Saamelaisten esihistoriallinen tausta kielitieteen valossa. - Suomen väestön esihistorialliset juuret. (= Bidrag till kännedom av Finlands natur och folk. Utgivna av Finska Vetenskaps-Societeten 141.) Helsinki, 137-156.

Sang, Joel 1975. Eitus Kihnu murrakus. - KK 3, 155-162.

Sang, Joel 1983. Eitus eesti keeles. Tallinn: Valgus.

Sang, Joel 1996. Eesti keele ohud. - KK 1, 1-5.

Sedrik, Meeli 1997. Swedish loanwords common to Estonian Hiiumaa dialects and south-western Finnish dialects. - Finnisch-ugrische Sprachen in Kontakt: Vorträge des Symposiums aus Anlass des 30-jährigen Bestehens der Finnougristik der Rijksuniversiteit Groningen 21.-23. November 1996. Maastricht: Shaker Publishing, 201-207.

Selirand, Jüri, Karl Siilivask 1996. Eesti maast ja rahvast. Muinasajast maailmasõjani. Tallinn: Olion.

Setälä, E. N. 1890-1891. Yhteissuomalainen äännehistoria. Helsinki.

Setälä, E. N. 1896. Über Quantitätswechsel im Finnisch-ugrischen. Vorläufige Mitteilung. - JSFOu XIV3. Helsinki.

Setälä, E. N. 1917. Suomen kieli ja kirjallisuus. - Tietosanakirja IX. Helsinki, 343-369.

Siimo, Epp 1983. Õpetatud Eesti Seltsi eelloost. - KK 7, 369-374; 8, 441-446.

Sirk, Väino 1984. Üks episood võitluses ühise kirjakeele eest. - KK 12, 736-738.

SSA = Suomen sanojen alkuperä 1-3. Etymologinen sanakirja. (= SKST 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 629.) Helsinki 1992-2000

Stahl, Heinrich 1637. Anführung zu der Esthnischen Sprach. Revall. (Photoreprint: Die estnischen Grammatiken des 17. Jahrhunderts I. Hrsg. H. Haarmann. (= Fenno-Ugrica 2.) Hamburg: Helmut Buske Verlag, 1976.)

Stahl, Henricus 1637. Anfuhrung zu der Esthnischen Sprach. Revall. (Reprint = Maarjamaa Taskuraamat 4. Rooma: Maarjamaa 1974.)

Strandson, Krista 2001. Kuidas vestluskaaslane parandusprotsessi algatab? - KK 6, 394-409. 

Sulkala, Helena 1996. Expression of aspectual meanings in Finnish and Estonian. - Estonian: Typological Studies I. Ed. M. Erelt. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 4.) Tartu, 165-225.

Sutrop, Urmas 2002. The vocabulary of sense perception in Estonian: structure and history. (= Opuscula Fenno-Ugrica Gottingensia 8.) Frankfurt am Main: Peter Lang.

Söderman, Tiina 1996. Lexical Characteristics of the Estonian North Eastern Coastal Dialect. (= Acta Universitatis Upsaliensis. Studia Uralica Upsaliensia 24.) Uppsala.

Tael, Kaja 1988. Sõnajärjemallid eesti keeles (võrrelduna soome keelega). (= Preprint KKI-56.) Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste Osakond.

Tael, Kaja 1990. An Approach to Word Order Problems in Estonian. (= Preprint KKI-66.) Tallinn: Estonian Academy of Sciences, Division of Humanities and Social Sciences.

Tanning, Salme 1958. Mulgi murde ja liivi keele suhetest. - Keelelisi küsimusi. Ed. M. Must. (= KKIU II.) Tallinn, 105-117.

Tanning, Salme 1961. Mulgi murdetekstid. (= Eesti murded I.) Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.

Tarvel, Enn 1971. Gymnasium Derpatense 1583-1625. - KK 11, 673-677.

Tauli, Valter 1938. Õigekeelsuse ja keelekorralduse põhimõtted ja meetodid. (= Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised 17.) Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus.

Tauli, Valter 1947. Astmevahelduse tekkimise foneetilised tingimused. - Vir. 51, 174-181. 

Tauli, Valter 1954. The origin of the quantitative system in Estonian. - JSFOu 576, Helsinki 1953-1954.

Tauli, Valter 1956. Phonological Tendencies in Estonian. (= Det Kongelige Danske Videnskabemes Selskab. Historisk-filologiske Meddelelser 36.1.) København.

Tauli, Valter 1966. Structural Tendencies in Uralic Languages. (= UAS 17.) Bloomington - The Hague: Mouton.

Tauli, Valter 1968. Introduction to a Theory of Language Planning. (= Acta Universitatis Upsaliensis. Studia Philologiae Scandinavicae Upsaliensia 6.) Uppsala.

Tauli, Valter 1972. Eesti grammatika I. Hääliku-, vormi- ja sõnaõpetus. Uppsala: Institutionen för finsk-ugriska språk. 

Tauli, Valter 1973. Standard Estonian Grammar. Part I. Phonology, morphology, word formation. (= Acta Universitatis Upsaliensis. Studia Uralica et Altaica Upsaliensia 8.) Uppsala. 

Tauli, Valter 1973b. Quantity and accent in Estonian. - Commentationes Fenno-Ugricae in honorem Erkki Itkonen. (= MSFOu 190.) Helsinki, 390-403.

Tauli, Valter 1980. Eesti grammatika II. Lauseõpetus. Uppsala: Finsk-ugriska institutionen.

Tauli, Valter 1982. Johannes Aaviku keeleuuendus. Kriitiline ülevaade. Stockholm.

Tauli, Valter 1983. Standard Estonian Grammar. Part II. Syntax. (- Aeta Universitatis Upsaliensis. Studia Uralica et Altaica Upsaliensia 14.) Uppsala.

Tauli, Valter 1984a. The Estonian Language Reform. - Language reform: History and Future. Vol. 3. Eds I. Fodor, С. Hagège. Hamburg 1983/4, 309-330.

Tauli, Valter 1984b. The failure of language planning research. - Panagani. Language Planning, Implementation and Evaluation. Ed. A. Gonzales. Manila: Linguistic Society of the Philippines, 85-92.

Tender, Tõnu 1984. Tänapäeva õpilasslängi. - KK 3, 168-171.

Tender, Tõnu 1994. Eesti släng: olemus ja uurimislugu. - KK 5, 291-297; 6, 346-355. 

Tender, Tõnu 2000. Eesti õpilasslängi muutumisest ajas. Vahekokkuvõte. - Eesti keele allkeeled. Ed. T. Hennoste. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 16.) Tartu, 138-147.

Tenjes, Silvi 1996. Gestures in Dialogue. - Estonian in the Changing World. Ed. H. Õim. Tartu: University of Tartu. Department of General Linguistics, 163-192.

Tenjes, Silvi 2001. Gestures in communication and their use for pointing and referring in space: Estonian examples. - Papers in Estonian Cognitive Linguistics. Ed. I. Tragel, (Publications of the Department of General Linguistics 2.) Tartu: University of Tartu, 216- 248.

Tering, Arvo 1979. Lisandusi ja täpsustusi Johannes Gutslaffi kohta. - KK 1, 26-30. 

Thomsen, Vilhelm 1890. Beröringer mellem de finske og de baltiske (litauisk-lettiske) Sprog. En sproghistorisk Undersøgelse. København.

Thor Helle, Anton 1732. Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache. Halle.

Tomingas, Silva 1979. Eduard Ahrens ja uus kirjaviis. - KK 12, 734-740.

Tomingas, Silva 1986. Sõnamoodustusest slängis. —Noored filoloogias 1. Keele-ja kirjandusteadus. Noorteadlaste konverents 28. ja 29. mail. Teesid. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 34-38.

Toomet, Piret 2000. Mõnest kaudsuse väljendamise võimalusest tänapäeva eesti keeles. - KK 4, 251-259.

Toomsalu, Ülo 1995. Setu verbi sõnastikud ja grammatika. (= Keele ja Kirjanduse raamatusari 2.) Tallinn.

Toomse, Mihkel 1938. Ida-Vaivara murdest. (= Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XXXIV.) Tartu: Akadeemilise Emakeele Seltsi Kirjastus.

Toomse, Mihkel 1941. Eesti ta-, tä-verbide konsonantsest liitumisest. Tartu: RK Teaduslik Kirjandus.

Toomse, Mihkel 1998. Lõuna-Eesti murded 1-30. Kaardid. Ed. К. Pajusalu. (= Publications of the Department of Finnish and General Linguistics of the University of Turku 56.) Turku.

Tulviste, Tiia 1995. Mothers’ regulation of their two-year-olds’ behavior in two settings. - Activity theory. Proceedings of the XIVth Scandinavian Conference of Linguistics and the VIIIth Conference of Nordic and General Linguistics, August 16-21 1993. Ed. K. Junefelt. (= Gothenburg Papers in Theoretic Linguistics 73.) Göteborg: Gothenburg University Press, 127-137.

Tulviste, Tiia 1998. How much talk is expected from Estonian children. - Trames 1, 120-129. 

Undusk, Jaan 1995. Hamanni ja Herderi vaim eesti kirjanduse edendajana: sünekdohhi printsiip. - KK 9, 557-587; 11, 746-756.

Univere, Aili 1988. Idamurre. - ESA 32, 1986. Sõnavara teemadel. Tallinn: Eesti Raamat, 59-93. 

Univere, Aili 1996. Idamurde tekstid. (= Eesti murded IV.) Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.

Uuspõld, Ellen 1966. Määrusliku des-, mata-, nud-(~nuna-) ja tud-(~tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus, - Keele modelleerimise probleeme 1. (= TRÜT 188.) Tartu, 4-196. 

Uuspõld, Ellen 1970. Absoluutkonstruktsiooni struktuur eesti keeles. - Keel ja struktuur 3. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, eesti keele kateeder, 22-43.

Uuspõld, Ellen 1980. maks-vorm ja teised finaaladverbiaalid. - KK 12, 729-736.

Uuspõld, Ellen 1982. Viron verbien infiniittisten rakenteiden subjektisääntöjä. - Folia Fennistica & Linguistica. (= Tampereen yliopiston suomen kielen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 8.) Tampere, 35-53.

Uuspõld, Ellen 1997. Kuidas eesti keel kujunes Tartu ülikooli õppekeeleks. - Pühendusteos Huno Rätsepale 28.12.1997. Eds M. Erelt, M. Sedrik, E. Uuspõld. (= Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7.) Tartu, 220-230.

Vaba, Lembit 1992. Sõnake deminutiivsest optatiivist. - KK 3, 161.

Vaba, Lembit 1997. Uurimusi läti-eesti keelesuhetest. Tallinn-Tampere: Eesti Keele Instituut, Tampereen yliopiston suomen kielen ja yleisen kielitieteen laitos.

Vahtre, Sulev 1994. Eesti ajalugu. Kronoloogia. Tallinn: Olion.

Vainik, Ene 2002. Millest on tehtud eestlaste emotsioonisõnavara? - KK 8, 537-553.

Vakk, Feliks 1970. Suured ninad murdsid päid ... Tallinn: Valgus.

Valgma, Johannes, Nikolai Remmel 1968. Eesti keele grammatika. Käsiraamat. Tallinn: Valgus. (2nd edition: 1970.)

Valmet, Aino 1985. Grammatikapeatükk Anton Thor Helle eesti keele õpetuses. - ESA 29,1983. Eesti keelest mustlaskeeleni. Tallinn: Eesti Raamat, 12-23.

Valmet, Aino 1986. Noomeni mitmusevormid J. Gutslaffi grammatikas. - ESA 30,1984. Keelest ja rahvaluulest. Tallinn: Eesti Raamat, 50-55.

Vare, Silvi 1979. Lähtekohti eesti derivatsiooni käsitluseks. Tallinn: Eesti Raamat.

Vare, Silvi 1981. Nimisõnaliited tänapäeva eesti kirjakeeles. Tallinn: Valgus.

Vare, Silvi 1984. Omadussõnaliited tänapäeva eesti kirjakeeles. Tallinn: Valgus.

Vare, Silvi 1999. Eesti hariduse keelepoliitika. - Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud, Ed. J. Viikberg. Tallinn: Eesti Entsüklopeediaks astus, 72-89.

Veidi, Enn 1997. Some typological characteristics of Estonian onomatopoetic formations. - Estonian: Typological Studies II. Ed. M. Erelt (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 8.) Tartu, 220-228.

Vende, Kullo 1973. Phonetic conditioning factors of pitch in Estonian vowels. - Estonian Papers in Phonetics 1973. Ed. A. Eek. Tallinn: Academy of Sciences of the Estonian S.S.R., Institute of Language and Literature, 46-85.

Vende, Kullo 1982. Intonation of question and answer in Estonian II. Synthetic stimuli. - Estonian Papers in Phonetics 1980-1981. Ed. A. Eek. Tallinn: Academy of Sciences of the Estonian S.S.R., Institute of Language and Literature, 77-107.

Veski 1958 = Johannes Voldemar Veski keelelisi töid. (= Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 1.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Vestring, Salomo Heinrich 1998. Lexicon Esthonico Germanicum, Ed. E. Kaldjärv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Vihma, Helgi 2000. Johannes Aavik ja eesti keeleuuendus. Bibliograafia 1901-1996. Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum ja Johannes Aaviku Selts.

Viikberg, Jüri (ed.) 1997. Eesti filoloogia poolsajand Teaduste Akadeemias. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Viires, Helmi 1963. ne-liitelised omadussõnad eesti murretes. Ms. (Institute of the Estonian Language.)

Viires. Ants 1998. Ajalugu ja rahvakultuur. - Eesti rahvakultuur. Eds A. Viires, E. Vunder. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 47-62.

Viitso, Tiit-Rein 1962. Tüvelisest astmevaheldusest (eriti eesti keeles). - ESA VIII. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 44-62.

Viitso, Tiit-Rein 1964. Hilisgeminatsioonist vadja keeles. -Töid läänemeresoomeja volga keelte alalt. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 24-36.

Viitso, Tiit-Rein 1976. Eesti muutkondade süsteemist. - KK 3, 148-162.

Viitso, Tiit-Rein 1978. The history of Finnic õ in the first syllable. - СФУ XIV (2), 86-106. 

Viitso, Tiit-Rein 1979. Проблемы количества в эстонском языке. - СФУ XV (1), 1-17. 

Viitso, Tiit-Rein 1981. Läänemeresoome fonoloogia küsimusi. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.

Viitso, Tiit-Rein 1985. Kriterien zur Klassifizierung der Dialekte der ostseefinnischen Sprachen. - Dialectologia Uralica. Materialien des erstes Internationales Symposion zur Dialektologie der uralischen Sprachen 4.-7. September 1984 in Hamburg herausgegeben von Wolfgang Veenker. (= Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 20.) Wiesbaden: Otto Harrassowitz, 89-96.

Viitso, Tiit-Rein 1985. Läänemeresoome murdeliigenduse põhijooned. - KK 7, 399-404. 

Viitso, Tiit-Rein 1986. Alternatiivsed fonoloogilised tõlgendused. - KK 7, 412-416.

Viitso, Tiit-Rein 1990. Eesti keele kujunemine flekteerivaks keeleks. - KK 8, 456-461; 9, 542-548. 

Viitso, Tiit-Rein 1990. Vowels and Consonants in North Setu (South Estonian). - LU XXVI (3), 161-172.

Viitso, Tiit-Rein 1990a. Stress and Quantity in North Setu (South Estonian). - LU XXVI (2), 81-88.

Viitso, Tiit-Rein 1994. Līvõkeļ munt vāldamiersūomõ kīeld siegās. - Lībieši. Rakstu krājums. Rīga: Zinātne, 249-257.

Viitso, Tiit-Rein 1996. Virumaa keeled. —Virumaa. Koguteos. Ed. Kalju Saaber. Rakvere: Lääne- Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, 390-401.

Viitso, Tiit-Rein 1996a. Ostseefmnisch und Lappisch. - Lapponica et Uralica. 100 Jahre finnisch-ugrischer Unterricht an der Universität Uppsala. Vorträge am Jubiläumssymposium 20.-23. April 1994. Herausgegeben von Lars-Gunnar Larsson. (= Acta Universitatis Upsaliensis. Studia Uralica Upsaliensia 26.) Uppsala, 113-121.

Viitso, Tiit-Rein 1996b. The puzzle of the Proto-Finnic *h. - Contacts de langues et de cultures dans l’aire baltique. Contacts of Languages and Cultures in the Baltic Area. Melanges offerts à Fanny de Sivers. Édités par M.M. Jocelyne Fernandez & Raimo Raag. (= Uppsala Multiethnic Papers 39.) Uppsala, 311-323.

Viitso, Tiit-Rein 1998a. Fennic. - The Uralic Languages. Ed. D. Abondolo. (Routledge Language Family Descriptions.) London and New York: Routledge, 96-114.

Viitso, Tiit-Rein 1998b. Läänemeresoome lihtmineviku minevikust. - Oekeeta asijoo. Commentationes Fenno-Ugricae in honorem Seppo Suhonen sexagenarii 16. V. 1998. (= MSFOu 228.) Helsinki, 424-436.

Viitso, Tiit-Rein 2000. Finnic affinity. - CIFU IX. Pars I. Orationes plenariae & Orationes publicae. Red. A. Nurk, T. Palo, T. Seilenthal. Tartu, 153-178 + 6 maps.

Viitso, Tiit-Rein 2001. On the origin of the Estonian language. - 100 Years of Academic Teaching of Estonian at the University of Uppsala: Reports on Estonian Language and Language Policy. Uppsala-Tartu, 75-88.

Viitso, Tiit-Rein 2001a. Historical phonology of Finnic languages: Proto-Finnic. - FUM 23, 197-208.

Viitso, Tiit-Rein 2001b. Läänemeresoome mitmuse 1. ja 2. isiku lõpud ja tüpoloogia. - Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks 12. märtsil 2001. Ed. R. Kasik. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 17.) Tartu, 335-346.

Viitso, Tiit-Rein 2003. Põhiverbi muutumine eitussõna järel, lingua franca ja algkeel. - KK 1, 24-31.

Viks, Ülle 1977. Klassifikatoorse morfoloogia põhimõtted. (= Preprint KKI-9.) Tallinn: ENSV Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste Osakond.

Viks, Ülle 1982. Ühest morfoloogilisest klassifikatsioonist. - KK 10, 517-525; 11, 575-586. 

Viks, Ülle 1992. Väike vormisõnastik I—II. Ed. H. Rajandi. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.

Viks, Ülle 1994. Eesti keele klassifikatoome morfoloogia. (= Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 1.) Tartu.

Viks, Ülle 2000. Eesti keele avatud morfoloogiamudel. - Arvutuslingvistikalt inimesele. Ed. T. Hennoste. (= Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 1.) Tartu, 9-36.

Vilbaste, Gustav 1993. Eesti taimenimetused. (= Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 20 (67).) Tallinn.

Vinkel, Aarne 1966. Eesti rahvaraamat. Ülevaade XVIII ja XIX sajandi lugemisvarast. Tallinn: Eesti Raamat.

VMS = Väike murdesõnastik I—II. Ed. V. Pall. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1982, 1989. 

Võik, Ilona 1990. Spontaanse kõne süntaktilisi erijooni. Unpublished BA thesis (Tartu University, Department of the Estonian Language).

VÕS = Väike õigekeelsuse sõnaraamat. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953.

Väike murdesõnastik I—II. Ed. V. Pall. Tallinn: Valgus, 1982, 1989.

Väliseestlaste keelest. (= Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 9.) Tartu, 1998.

Weske, Michael 1873. Untersuchungen zur vergleichenden Grammatik des finnischen Sprachstammes. Leipzig.

Weske, Michael 1877. Bericht über Ergebnisse einer Reise durch das Estenland im Sommer 1875. - Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Achter Band - 4. Heft. Dorpat, 1-32.

Weske, Mihkel 1879. Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse wiis. (= Eesti kirjawara 1.) Tartu.

Weske, Michael 1885. Ueber den Strandwierländischen Dialekt im Kirchspiel Luggenhusen. - Sitzungsberichte der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1884. Dorpat, 268-282.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1864. Versuch ueber den Werroehstnischen Dialekt. (= Mémoires de l’Académie impériale des sciences de St. Pétersbourg. VII^e Série, Tome VII, No. 8.) St. Pétersbourg.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1869. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. St. Petersburg. 

Wiedemann, Ferdinand Johann 1873. Ehstnische Dialekte und ehstnische Schriftsprache. (= Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft VII. i.) Dorpat.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1875. Grammatik der ehstnischen Sprache. St.-Petersbourg.

Wiik, Kalevi 1985. Regelsynthese zur Lautquantität im Estnischen. - Ostseefmnische Untersuchungen. Ergebnisse eines Finnisch-Sowjetischen Symposions. (= SF 28.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 129-137.

Wiik, Kalevi 1988. Viron vokaalisointu. (= Suomi 140.) Helsinki.

Wiik, Kalevi 1996. Kuinka itämerensuomalaiset kielet syntyivät. - Congressus primus historiae Fenno-Ugricae. (= Historia Fenno-Ugrica 1:2.) Oulu: Societas Historiae Fenno-Ugricae, 591-598.

Wiik, Kalevi 1999. Etelä-Viron murrerajat Toomse-Pajusalun karttojen valossa. - Õdagumeresoomõ veeremaaq. Läänemeresoome perifeeriad. Konverents Kurgjärvel, rehekuu 29.-31.1998. Eds K. Pajusalu, T. Tender. (= Publications of Võro Institute 6.) Võro, 93-114.

Wiklund, К. B. 1891. Laut- und Formenlehre der Lule-lappischen Dialekte. (- Göteborgs Kongl. Vetenskaps oeh Vitterhets Samhälles Handlingar. Ny Tidsföljd 25.) Stockholm.

Õim, Asta 1991. Sünonüümisõnastik. Tallinn.

Õim, Asta 1993. Fraseoloogiasõnaraamat. Tallinn. (2nd, revised and expanded edition: Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000.)

Õim, Asta 1995. Antonüümisõnastik. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. 

ÕS 1960 = Õigekeelsuse sõnaraamat. Eds E. Nurm, E. Raiet, M. Kindlam. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

ÕS 1976 = Õigekeelsussõnaraamat. Eds R. Kull, E. Raiet. Compiled by T. Erelt, R. Kull, V. Põlma, K. Torop. Tallinn: Valgus.

ÕS 1999 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Ed. T. Erelt. Compiled by T. Leemets, S. Mäearu, M. Raadik, T. Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Советское финно-угроведение. Tallinn: Academy of Sciences of the Estonian S.S.R., 1965-1989. (1990- Linguistica Uralica.)