Fraenkel,  E.  1965,  Litauisches etymologisches Wörterbuch II, Heidelberg Göttingen.

Göseken,  H.  1660,  Manu­ductio ad Lin­guam Oesthonicam. ­Anfüh­rung zur Östhnischen Sprache, Reval.

Hallap,  V.  1983,  Eesti ja sugulaskeelte adjektiivitüüpe. - KK, 422-432.

Ka­lima,  J.  1936,  Itämerensuomalaisten kielten balttilaiset laina­sanat, Helsinki (SKST 202).

Karulis,  K.  1992,  Latviešu etimoloģijas vārdnīca I, Rīga.

Koski,  M.  1983,  Värien nimitykset suomessa ja lähisukukielissä, Sa­vonlinna (SKST 391).

Lanszweert,  R.  1984,  Die Re­kon­struktion des baltischen Grund­wort­­schatzes, Frankfurt am Main -Bern-New York (Euro­päische Hochschul­schrif­ten, Reihe XVI, Slawische Sprachen und Literaturen, Bd. 30).

Liukkonen,  K.  1999,  Baltisches im Finnischen, Helsinki (MSFOu 235).

Must,  M.  2000,  Vene laensõnad eesti murretes, Tallinn.

Mägiste  J.  1928,  oi̯-, e̮i̯-de­mi­nutii­vid läänemeresoome kee­lis. Lää­nemeresoome nominaaltuletus I, Tartu (ACUT (D) B XII: 2). 

M[ä]g[iste],  J.  1936,  [Rez. zu] Jalo Ka­­lima, Itämerensuomalaisten kiel­ten balttilaiset lainasanat. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia, 202. osa. Helsinki 1936. - EK, 182-186.

Mǖlenbachs,  K.  1932,  Latviešu valodas vārdnīca IV. Rediģejis, papildinājis, turpinājis J. Endze­līns, Rīgā.

Reķena,  A.  1998,  Kalupes izloksnes vārdnīca N-Ž, Rīga.

Rätsep,  H.  1992,  Uute lihttüvede saamise viisidest eesti sõnavaras. - Festschrift für Károly Rédei zum 60. Geburtstag. ­Emlék­könyv Ré­dei Károly 60. születésnapjára, Wien-Budapest, 371-375.

Thomsen,  V.  1890,  Beröringer mel­lem de finske og de baltiske (li­tauisk-lettiske) Sprog. En sprog­­­historisk Undersøgelse, Køben­havn.

Vaba,  L.  1990a,  Gibt es ein baltisches Fragment im estnischen Wort­schatz der Waldimkerei? - LU XXVI, 173-179.

Vaba,  L.  1990b,  Balti fragment eesti me­sin­dussõnavaras? - Eesti keele ja kirjanduse kateedri töid I, Tallinn (E. Vilde nim. Tallinna Pe­dagoogiline Instituut), 35-45.

Vestring,  S.  H.  1998,  Lexicon Es­tho­­nico Germanicum, Tartu.

Viitso,  T.-R.  2000,  Julius Mägiste kee­­leteadlasena. - Julius Mägis­te 100. 19.12.1900 - 11.03.1978, Tartu (Tartu Ülikooli Eesti Keele Õppetooli Toimetised 15), 167-181.

Wiedemann,  F.  J.  1973,  Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest, Tallinn.