Alhoniemi,  A.  1985, Marin kielioppi, Helsinki.

Ariste,  P.  1948,  Vadja keele grammatika, Tartu.

Bartens,  R.  1993,  Suomalais-ugrilaisten kielten tempuksista. - Systeemi ja poik­keama. Juhlakirja Alho Alhoniemen 60-vuotispäiväksi 14. 5. 1993, Tur­ku, 21-37.

Bartens,  R.  1999, Mordvalaiskielten rakenne ja kehitys, Helsinki (MSFOu 232).

Bereczki,  G.  1988,  Geschichte der wolgafinnischen Sprachen. - The Uralic Languages. Description, History and Foreign Influences, Leiden-New York-København-Köln, 314-350.
https://doi.org/10.1163/9789004492493_016

Hakulinen,  L. 1979,  Suomen kielen rakenne ja kehitys. Neljäs, korjattu ja li­sätty painos, Helsinki.

Itkonen,  E.  1962,  Beobachtungen über die Entwicklung des tscheremissi­schen Konjugationssystems. - Commentationes Fenno-Ugricae in honorem Paavo Ravila, Helsinki (MSFOu 125), 85-125.

Kask,  A.  1984,  Eesti murded ja kirjakeel, Tallinn (Emakeele Seltsi Toimetised 16).

Kettunen,  L.  1947,  Hauptzüge der livischen Laut- und Formengeschichte. Vervollständigter Sonderabdruck aus der grammatischen Einleitung des livischen Wörterbuches, Helsinki.

Korhonen,  M.  1981,  Johdatus lapin kielen historiaan, Helsinki (SKST 370).

Künnap,  A.  1998,  On the Uralic *s'-Preterite and *k-Present. - LU XXXIV, 81-86.

Laanest,  A.  1975,  Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn.

Laanest,  A.  1986, Isuri keele ajalooline foneetika ja morfoloogia, Tallinn.

Lehtisalo,  T. 1936, Über die primären ururalischen Ableitungssuffixe, ­Helsinki (MSFOu 72).

Neetar,  H.  1987,  Zu den Beziehungen zwischen Verb und Nomen agentis in den estnischen Dialekten. - SFU XXIII, 1-12.

Ojansuu,  H.  1909,  Mikael Agricolan kielestä. - Suomi IV 7, Helsinki.

Palmeos,  P.  1962,  Karjala Valdai murrak, Tallinn (Emakeele Seltsi Toimetised 5).

Rédei,  K.  1988,  Die syrjänische Sprache. - The Uralic Languages. Description, History and Foreign Influences, Leiden-New York-København-Köln, 111-130.
https://doi.org/10.1163/9789004492493_009

Savijärvi,  I.  1977,  Itämerensuomalaisten kielten kieltoverbi I. Suomi, ­Hel­sinki. 

Zaikov,  P.  1987,  Karjalan kielen murreoppia, Petroskoi.

Zaicz,  G.  1998,  Mordva. - The Uralic Languages, London-New York, 184-218.

Tõnisson,  E.  1990,  Kuidas meist said läänemeresoomlased. - Akadeemia, 2243-2262.

Vääri,  E.  1974,  Algupärased tuletussufiksid liivi keeles, Tartu (Das Manuskript der Dissertation befindet sich in der Bibliothek der Universität Tartu).

Vaba,  L.  1997,  Uurimusi läti-eesti keelesuhetest, Tallinn-Tampere.

Viitso,  T.- R.  1998,  Läänemeresoome lihtmineviku minevikust. - Oekeeta ­asi­joo. Commentationes Fenno-Ugricae in honorem Seppo Suhonen sexagena­rii 16. V 1998, Helsinki (MSFOu 228), 424-436.

Bubrih  D.  V.  1953,  Istoričeskaja grammatika erzjanskogo jazyka, Saransk.

Galkin  I.  S.  1964,  Istoričeskaja grammatika marijskogo jazyka. Morfologija, čast' I, Joškar-Ola.

Zajceva  M.  I.  1981,  Grammatika vepsskogo jazyka (fonetika i morfologija), Leningrad.

Zajceva  M.  I.,  Mullonen  M.  I.  1972,  Slovar' vepsskogo jazyka, Leningrad.

Lavrent'jev  G.  I. 1972,  K voprosu ob istoričeskom razvitii glagol'noj formy 3-go litsa nastojašče-buduščego vremeni v marijskom jazyke. - SFU VIII, 187-191.

Lavrent'jev  G.  I. 1974,  Otritaatel'nye glagol'nye formy nastojašče-buduščego vremeni v marijskih dialektah. - SFU X, 241-246.

Rjagoev  V.  D.  1977,  Tihvinskij govor karel'skogo jazyka, Leningrad.

Serebrennikov  B.  A. 1963,  Istoričeskaja morfologija permskih jazykov, Moskva.

Serebrennikov  B.  A. 1967,  Istoričeskaja morfologija mordovskih jazykov, Moskva.