One of the most striking characteristics of Võro South Estonian is the glottal stop that occurs as a peculiar consonant phoneme. The present article investigates the occurrence, quality, and duration of the glottal stop, and the F0 contour of the words with the glottal stop, in controlled and spontaneous speech from the East-Võro area. The acoustic analyses have been carried out with the program PRAAT. The results show that the Võro glottal stop occurs always as a word-final stop whose duration is similar to that of word-final semi-long consonants. The glottal stop is pronounced more frequently in certain word and sentence structures and often gets assimilated with the initial consonant of the following word. The Võro glottal stop has characteristics triggering both phonemic and morpho-phonological processes as well as intonational characteristics. The Võro glottal stop is a phoneme that has certain prosodic features that are above all used for highlighting grammatical and communicational meanings.
Ariste, P. 1938, Lõuna-eesti larüngaalklusiilist. - EK, 233-237.
Itkonen, T. 1975, Suomen ja eteläviron sandhiongelmia. - Vir., 371-388.
Iva, S. 2000, Võru häälikusüsteemi kajastamine varasemates kirjaviisides. - K. Pajusalu, M. Parve, P. Teras, S. Iva, Võru vokaalid I, Tartu (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 13), 91-99.
Iva, S. 2002, Võro-eesti synaraamat, Tarto-Võro (Võro Instituudi toimõndusõq 12).
Iva, S. 2003, Võru kõrisulghäälik. - Lõunaeesti häälikud II, Tartu (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 27), 68-91.
Iva, T. 2002, Eesti ühiskeele mõjutused võru keeles. - Väikeisi kiili kokkoputmisõq, Võro (Võro Instituudi toimõndusõq 14), 84-92.
Jüvä, S., Kasak, E., Help, T. 1995, Till’okõnõ tiijuht’ võro-seto kiräkeele manoq. - Võrokiilne lugõmik, Võro.
Karlsson, F., Lehtonen, J. 1977, Alkukahdennus, Turku (Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 2).
Keem, H., Käsi, I. 2002, Võru murde tekstid, Tallinn (Eesti murded VI).
Keem, Hella 1997, Võru keel, Tallinn.
Kettunen, L. 1929, Eestin kielen äännehistoria. Helsingi (SKST 156).
Nigol, S. 1994, Hargla murraku konsonantism, Tallinn.
Niilus, V. 1936, Leivu (Koiva) murde h-hääliku arengust. - EK, 36-41.
Rodgers, J. 2000, The Phonatory Correlates of Juncture in German. -
http://cognet.mit.edu/library/conferences/paper?paper_id=48881.
Saareste, A. 1952, Kaunis emakeel, Lund.
