ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
PUBLISHED
SINCE 1965
 
Linguistica Uralica cover
Linguistica Uralica
ISSN 1736-7506 (Electronic)
ISSN 0868-4731 (Print)
Quantity in Leivu; pp. 1-16
PDF | doi:10.3176/lu.2010.1.01

Author
Pire Teras
Abstract
This paper presents an analysis of the acoustic characteristics of quantity in Leivu. Leivu was an Estonian linguistic enclave in North Latvia. The sound system of Leivu has similarities with that of Hargla dialect of South Estonian and it also reveals language contacts with Latvian. In the present paper spontaneous speech of two male speakers of Leivu is analysed. The quantity ratios of Leivu are compared to the ratios found in Standard and South ­Estonian. In words expected to be in Q1, the syllable duration ratio is 0.8–1.7. The smaller ratio is similar to the syllable ratio in Estonian Q1 words. Although the bigger ratio is characteristic of Estonian Q2 words, these words have significantly shorter duration of the first syllable than Q2 words. There is an overlap in syllable ratios of Q2 and Q3 words (the ratios are 1.2–2.5 and 1.8–3.1 respectively). However, the ratio under 2 is above all characteristic of Q2 words and the ratio over 2 of Q3 words. A fundamental frequency (F0) analysis shows that Q1 and Q2 words are characterised by a late F0 peak in the first syllable and Q3 words by an early F0 peak. In the case of the loss of short h in Leivu Q3 words, stød can be expected. The present analysis found only one word of this type which showed an early F0 peak and a laryngealization period.
References
Ariste, P. 1931, Lisandeid Koiva murrete vokaalide häälikuteloole. - EK X, 175-179.

Asu, E. L., Lippus, P., Teras, P. Tuisk T. 2009, The Realization of Estonian Quantity Characteristics in Spontaneous Speech. - Nordic Prosody. Proceedings of the Xth Conference, Helsinki 2008, Frankfurt, 49-56.

Boersma, P., Weenink, D. 2007–2009, Praat 4.6-5.1 [Computer program]. http://www.praat.org/.

Gāters, A. 1977, Die lettische Sprache und ihre Dialekte, The Hague (Trends in Linguistics 9).

Krull, D. 1993, Word-Prosodic Features in Estonian Conversational Speech: Some Preliminary Results. - Experiments in Speech processes, Stockholm (PERILUS 17), 45-54.

Lehiste, I. 1960, Segmental and Syllabic Quantity in Estonian. - American Studies in Uralic Linguistics, Bloomington (UAS 1), 21-82.

Lehiste, I. 1997, Search for Phonetic Correlates in Estonian Prosody. - Estonian Prosody: Papers from a Symposium, Tallinn, 11-35.

Lehiste, I., Teras, P., Ernštreits, V., Lippus, P., Pajusalu, K. Tuisk, T., Viitso, T.-R., 2008, Livonian Prosody, Helsinki (MSFOu 255).

Liiv, G. 1961, Eesti keele kolme vältusastme vokaalide kestus ja meloodiatüübid. - KK, 480-490.

Nigol, S. 1955, Märkmeid matkalt leivu keelesaarele. - ESA, 147-151.
Nigol, S. 1988, Anton Boks (1908-1988), viimane Leivu. - KK, 755.
Niilus, V. 1935, Leivu murret. Häälikutelooline ülevaade I-III (AES 179; Manuscript).

Niilus, V. 1936, Leivu (Koiva) murde h-hääliku arengust. - EK XV, 36-41.

Niilus, V. 1937a, Heikki Ojansuu lõuna-eesti murdekogudest. - EK XVI, 140-146.

Niilus, V. 1937b, Valimik leivu murdetekste. Choix de textes dialectaux leivu, Tartu (Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XXXI).

Pajusalu, K., Hennoste, T., Niit, E., Päll, P., Viikberg J. 2002, Eesti murded ja kohanimed, Tallinn.

Pajusalu, K., Parve, M., Teras, P. 2001, On the Main Characteristics of the Prosody of South Estonian Dialects. - CIFU IX, pars VI, 9-13.

Parve, M. 2003, Välted lõunaeesti murretes, Tartu (Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 12).

Rudzīte, M. 2005, Darbi latviešu dialektoloģijā, Rīga.

Suhonen, S. 1989, F. J. Wiedemann ja Heikki Ojansuu leivun murteen tutkijoina. - Ferdinand Johann Wiedemannin muisto, Helsinki (Castrenianumin Toimitteita 31), 39-52.

Tauli, V. 1956, Phonological Tendencies in Estonian, København (Det Konglige Danske Videnskabernes Selskab, Historisk-filologiske Meddelelser 36, 1).

Teras, P. 2003, Lõunaeesti vokaalisüsteem. Võru pikkade vokaalide kvaliteedi muutumine, Tartu (Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 11).

Teras, P. 2007, Leivu hääldusjoontest. - Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuri­uuringute keskuse aastaraamat, Tartu, 19-30.

Vaba, L. 1997, Uurimusi läti-eesti keelesuhetest, Tallinn-Tampere.

Viitso, T.-R. 2009, Livonian and Leivu: Shared Innovations and Problems. - LU XLV, 269-282. doi:10.3176/lu.2009.4.03

Winkler, E. 1997, Katkeintonatsiooni tekkimisest läänemeresoome keeltes. - Õdagumeresoomõ veeremaaq. Läänemeresoome perifeeriad, Võro (Võro Instituudi Toimõtiseq), 201-206.
Back to Issue